ELi ja Mercosuri partnerlusleping ja kaubanduse vaheleping

Kaubanduse vahelepingu lühitutvustus

17. jaanuaril 2026 kirjutasid Euroopa Liit (EL) ning neli Mercosuri riiki – Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay – alla ELi-Mercosuri partnerluslepingule ja kaubanduse vahelepingule. Viimane tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse, kui EMPA on täielikult ratifitseeritud.

15. aprillil 2025 avaldati Euroopa Liidu Teatajas teade kaubanduse vahelepingu ajutise kohaldamise kohta alates 1. maist 2026 (ELT L 2026/868).

Rohkem infot

Kaubanduse vaheleping avaldati 27. veebruaril 2026 Euroopa Liidu Teatajas (ELT L, 2026/184). Lepingu põhjaliku tekstiga tutvumiseks võite liikuda EU-Mercosuri veebisaidile: Lepingu tekst. Siin on tekst hõlpsaks tutvumiseks mugavalt jaotatud peatükkideks ja lisadeks.

Järgnev kokkuvõte käsitleb iTA üksikuid peatükke.

Tähtsündmused

Mercosuri riigid koos moodustavad maailma suuruselt kuuenda majanduse, kus elab kokku 270 miljonit inimest.

ELi ja Mercosuri vaheline kahepoolne kaubavahetus on suhteliselt tasakaalustatud. 2024. aastal ulatus ELi eksport Mercosuri ligikaudu 55 miljardi euroni, samal ajal kui import Mercosurist ulatus ligikaudu 56 miljardi euroni.

Teenuste valdkonnas eksportis EL 2023. aastal Mercosuri ligikaudu 29 miljardit eurot, samas kui import oli 13 miljardit eurot, kusjuures Brasiilia arvele langes üle 70 % teenustekaubandusest.

Eriti tugevad on investeerimissidemed. EL on Mercosuri suurim välisinvestor, kelle kogunenud ELi investeeringute maht suurenes 315 miljardilt eurolt 2013. aastal ligikaudu 384 miljardi euroni 2023. aastal. Mercosuri investeeringute maht ELis on endiselt suhteliselt piiratud.

Seda arvesse võttes peaks leping tugevdama olemasolevaid kaubandus- ja investeerimismudeleid, parandades samal ajal pikaajalist prognoositavust ettevõtjate jaoks.

Kokkulepe:

• suurendab kahepoolset kaubandust ja investeeringuid ning vähendab tariifseid ja mittetariifseid kaubandustõkkeid, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks;
• luuakse stabiilsemad ja prognoositavamad kaubandus- ja investeerimiseeskirjad paremate ja rangemate eeskirjade kaudu, nt intellektuaalomandi õiguste (sealhulgas geograafiliste tähiste), toiduohutusstandardite, konkurentsi ja heade reguleerimistavade valdkonnas; ja
• edendab ühiseid väärtusi ja kestlikku arengut, sealhulgas tugevdades töötajate õigusi, võideldes kliimamuutuste vastu, tagades keskkonnakaitse ja julgustades vastutustundlikku ettevõtlust.

Lepingu põhielemendid

Kaubavahetus

Peamine eesmärk on tariifide järkjärguline kaotamine või vähendamine. Kui leping on täielikult rakendatud, kaotatakse tollimaksud 91 %-lt ELi ekspordist Mercosuri ja 92 %-lt Mercosuri ekspordist ELi.

Mercosur kaotab täielikult enamiku ELile olulist huvi pakkuvate tööstustoodete tollimaksud ning EL kaotab kümne aasta jooksul järk-järgult kõigi tööstuskaupade tollimaksud. Põllumajanduses liberaliseerib Mercosur järk-järgult 93 % põllumajanduslike toiduainete tariifiridadest, samal ajal kui EL liberaliseerib 82 % põllumajandustoodete impordist, andes ülejäänud toodetele tariifikvootide kaudu piiratud juurdepääsu.

Lepingus käsitletakse ka ekspordipiiranguid. Peamiste toorainete, näiteks sojaubade või toornahkade eksporditollimakse vähendatakse või need kaotatakse. Argentina, Uruguay ja Paraguay kaotavad täielikult teatavate kriitiliste toorainete eksporditollimaksud ning Brasiilia kohustub osaliselt kaotama või kehtestama siduvad ülemmäärad. Lisaks keelatakse lepinguga impordi- ja ekspordihinna nõuded ning monopolid.

Päritolureeglid

Lepingu kohane soodusjuurdepääs sõltub päritolureeglite järgimisest. Tariifseid soodustusi kohaldatakse ainult EList või Mercosurist pärit kaupade suhtes. Lepinguga kehtestatakse nüüdisaegsed eeskirjad, mis põhinevad eksportija enesesertifitseerimisel, sealhulgas ELi registreeritud eksportijate süsteemi (REX) või samaväärsete mehhanismide kasutamine.

Tolli ja kaubanduse hõlbustamine

Tolli ja kaubanduse lihtsustamise sätted lähevad kaugemale olemasolevatest WTO kohustustest, mille eesmärk on vähendada bürokraatiat, kiirendada tollivormistust ja suurendada läbipaistvust. Meetmed hõlmavad menetluste automatiseerimist, tugevdatud tollikoostööd ja rakendamise korrapärast läbivaatamist.

Tehnilised kaubandustõkked

Kaubandusdistsipliinide tehniliste tõkete eesmärk on vähendada tarbetuid regulatiivseid erinevusi. Lepinguga edendatakse suuremat vastavust rahvusvahelistele standarditele, paremaid vastavushindamismenetlusi ja teatavates valdkondades ELi vastavustestide tulemuste heakskiitmist Mercosuri poolt. Märgistamist ja etikettimist käsitlevate sätete eesmärk on vähendada eksportijate nõuete täitmisega seotud kulusid.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Leping sisaldab põhjalikke sätteid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta. Selles kinnitatakse taas ELi rangeid sanitaar- ja fütosanitaarstandardeid, mille üle ei ole võimalik läbi rääkida, ning säilitatakse ELi õigus reguleerida, tuginedes ettevaatuspõhimõttele. Kogu import peab täielikult vastama ELi impordieeskirjadele.

Dialoogid põllumajandusliku toidutööstuse ahelaga seotud küsimustes

EL ja Mercosuri riigid on leppinud kokku dialoogides, et tugevdada vastastikust usaldust ja mõistmist ning vahetada teavet loomade heaolu, põllumajanduses biotehnoloogia kasutamise, antibiootikumiresistentsuse vastase võitluse ning toiduohutuse ning looma- ja taimetervisega seotud teadusküsimuste kohta.

Kaubanduse kaitse ning ülemaailmsed kaitsemeetmed ja kahepoolsed kaitsemeetmed

Lepinguga kinnitatakse WTO nõuetele vastavate dumpinguvastaste ja tasakaalustusmeetmete kättesaadavust ning kehtestatakse kahepoolsed kaitsemeetmed. Põllumajanduse puhul pakub konkreetne kahepoolne kaitsemeetmete määrus täiendavat kaitset ootamatu impordi suurenemise eest, hõlmates selgelt määratletud käivitajaid, tõhustatud järelevalvet ja võimalikku ajaliselt piiratud soodustuste peatamist.

Teenustekaubandus ja ettevõtete asutamine

Teenuste ja asutamise valdkonnas võtab Mercosur kohustusi kõigi tarneviiside, sealhulgas investeeringute liberaliseerimise suhtes. Lepinguga parandatakse õiguskindlust, läbipaistvust ja regulatiivset koostööd sellistes valdkondades nagu telekommunikatsioon, finantsteenused ja e-kaubandus, välistades samas sõnaselgelt avalike teenuste liberaliseerimise. E-kaubandust käsitlevate sätetega keelatakse põhjendamatud tõkked, tagatakse elektrooniliste lepingute õiguslik kehtivus ja tõhustatakse tarbijakaitset.

Arvelduskonto tehingud ja kapitali liikumine

EL ja Mercosuri riigid on kokku leppinud kapitali vabas liikumises otseinvesteeringute tegemiseks, mis hõlmab ka sellise kapitali likvideerimist või repatrieerimist. Kumbki pool lubab ka kõiki vabalt konverteeritavates valuutades tehtavaid makseid ja ülekandeid, mis on seotud lepingu kohaldamisalasse kuuluvate arvelduskontode tehingutega.

Riigihanked

Lepingu eesmärk on tagada vastastikune ja mittediskrimineeriv juurdepääs riigihanketurgudele Euroopa Liidus ja Mercosuris. Lepinguga tagatakse kohalike tarnijate, kaupade ja teenuste võrdne kohtlemine, takistades valitsustel pärast asutamiskriteeriumide täitmist eelistada kodumaiseid ettevõtjaid välismaistele konkurentidele.

ELi ettevõtjate jaoks tähendab see hankevõimaluste märkimisväärset avamist Mercosuri turgudel, mida on traditsiooniliselt iseloomustanud piiratud läbipaistvus ja piiratud välisosalus. Kohustused hõlmavad keskvalitsuse tasandi hankeid ning teatavatel juhtudel keskvalitsusest madalama tasandi üksusi ja riigi osalusega äriühinguid. Turu seisukohast peaksid need sätted parandama prognoositavust ja konkurentsineutraalsust pakkumismenetlustes, eelkõige taristu-, transpordi-, energia- ja avalike teenustega seotud lepingute puhul.

Intellektuaalomandi õigused

Nähakse ette terviklikud eeskirjad, mis hõlmavad kõiki intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise aspekte, sealhulgas autoriõigusi, kaubamärke, disainilahendusi ja patente. See suurendab õiguste omajate õiguskindlust selgete kohustuste ja koostöömehhanismide kaudu, mida toetavad tsiviil- ja haldusõiguslikud jõustamissätted.

Eriti oluline on eraldi osa geograafiliste tähiste kohta. Lepinguga tagatakse 344 ELi geograafilise tähise ja 220 Mercosuri geograafilise tähise tõhus tunnustamine ja kaitse, mille kaitse on võrreldav ELi tasandi kaitsega. Kaitset kohaldatakse alates jõustumisest enamiku loetletud nimetuste suhtes, välja arvatud piiratud erandid varasema kasutamise või varasemate õiguste puhul. Lepinguga kaitstakse geograafiliste tähiste nimetusi väärkasutuse, jäljendamise ja seoste tekitamise eest ning nähakse ette halduslik jõustamine lisaks õiguskaitsevahenditele, sealhulgas piirimeetmetele. Samuti võimaldab see tulevikus lisada täiendavaid geograafiliste tähiste nimetusi.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Tunnistades väiksemate ettevõtjate ees seisvaid probleeme, sisaldab leping eraldi peatükki väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) kohta. Selle eesmärk on tagada, et VKEd saaksid tõhusalt kasu lepinguga loodud võimalustest.

Peamised meetmed hõlmavad paremat teabevahetust turulepääsu tingimuste kohta ning selliste andmebaaside loomist, mis sisaldavad tariifiridade tasandil teavet tariifide, maksude ja päritolureeglite kohta. Peatükiga kehtestatakse ka kahepoolne koostöö, et tagada VKEde huvide arvessevõtmine rakendamise ajal. Kuigi nende sätetega ei looda uusi turulepääsu õigusi, on nende eesmärk vähendada praktilisi tõkkeid ELi ja Mercosuri vahelises kaubanduses osalemisel.

Konkurents

Võrdsete tingimuste tagamiseks peavad mõlemad pooled säilitama ulatuslikud konkurentsiseadused ja sõltumatud konkurentsiasutused. Lepinguga ei ühtlustata konkurentsieeskirju, vaid luuakse ametiasutuste vahelise koostöö ja dialoogi raamistik.

Põhielemendid hõlmavad kahepoolseid konsultatsioone konkurentsivastase tegevuse korral, mis võib mõjutada pooltevahelist kaubandust või investeeringuid, ning mittekonfidentsiaalse teabe vahetamist. Kauplejate ja investorite jaoks on nende sätete eesmärk vähendada riske, mis on seotud kartellidest, turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest või konkurentsivastastest ühinemistest tulenevate turumoonutustega, säilitades samal ajal jõustamise sõltumatuse riiklikul tasandil.

Toetused

Lepingus käsitletakse riigi toetuse võimalikku kaubandust moonutavat mõju, tunnistades samas, et toetused võivad olla vajalikud selliste õiguspäraste avaliku poliitika eesmärkide saavutamiseks nagu tööstusareng, keskkonnakaitse või sotsiaalne ühtekuuluvus.

Selle asemel, et kehtestada ranged keelud, luuakse lepinguga pooltevaheline koostöömehhanism. Mehhanism keskendub läbipaistvusele, teabevahetusele ja dialoogile seoses subsideerimistavade ja kontrollisüsteemidega.

Kokkulepe annab märku subsiidiumidega seotud moonutuste ulatuslikumast kontrollimisest aja jooksul, säilitades samal ajal valitsustele poliitilise manööverdamisruumi. Samuti pannakse sellega alus tulevasele koostööle toetuste läbipaistvuse valdkonnas.

Riigi omandis olevad ettevõtted

Eraldi peatükk reguleerib riigi osalusega ettevõtete ja äriühingute äritegevust. Asjaomased ettevõtted peavad ostmisel ja müümisel lähtuma ärilistest kaalutlustest, tingimusel et selliseid tehinguid ei kasutata avaliku teenindamise kohustuse täitmiseks. Kohaldamisala ei laiene kaitsesektorile, avalikele teenustele ega ettevõtetele, mille käive on alla 200 miljoni Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühiku. Selgesõnaliselt kinnitatakse, et pooled võivad jätkata riigile kuuluvate ettevõtete asutamist või monopolide säilitamist. Läbipaistvust käsitlevad sätted võimaldavad vahetada teavet võimaliku huvide konflikti korral.

Kaubandus ja säästev areng

Lepingusse on lisatud töötajate õiguste ja keskkonnakaitsega seotud kohustused. Lepinguosalised kohustuvad järgima ja tõhusalt rakendama rahvusvahelisi töökonventsioone ja mitmepoolseid keskkonnalepinguid, sealhulgas Pariisi kliimakokkulepet.

Pariisi kokkuleppe nimetamine üldise kokkuleppe oluliseks osaks on märkimisväärne uuendus. See võimaldab kokkuleppe osalist või täielikku peatamist, kui osaline taganeb Pariisi kokkuleppest või õõnestab seda, jättes heas usus tegutsemata. Lisaks sisaldab leping õiguslikult siduvaid kohustusi raadamise valdkonnas, sealhulgas kohustust võtta meetmeid raadamise peatamiseks alates 2030. aastast. See on esimene kord, kui sellised kohustused lisatakse õiguslikult jõustatavasse kaubanduslepingusse, mitte poliitilistesse deklaratsioonidesse.

Läbipaistvus

Lepingu eesmärk on edendada ettevõtjate jaoks prognoositavat ja eeskirjadel põhinevat regulatiivset keskkonda. See nõuab kaubandusega seotud meetmete elektroonilist avaldamist, kontaktpunktide määramist uurimisteks ning eeskirjade objektiivset ja erapooletut haldamist.

Samuti nähakse sellega ette kaubandusega seotud haldusotsuste läbivaatamise ja edasikaebamise mehhanismid. Kauplejate jaoks vähendavad need sätted teabe asümmeetriat ja regulatiivset ebakindlust, eelkõige turgudel, kus juurdepääs õigeaegsele ja usaldusväärsele regulatiivsele teabele on traditsiooniliselt olnud piiratud.

Erandid

Pooltel on lubatud kaubanduskohustustest kõrvale kalduda julgeoleku kaalutlustel või avaliku korra kaitsmiseks. Põhisätted hõlmavad oluliste julgeolekuhuvide kaitset, nagu kaitse- või kriisiohje, ning võimalust võtta keskkonna- ja tervishoiumeetmeid (vastavalt GATTi eeskirjadele). Lisaks reguleeritakse lepinguga konfidentsiaalse teabe kaitset, maksualast suveräänsust maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks ja hädaolukordade lahendamise mehhanisme. Meetmed, mis on kooskõlas WTO eranditega, loetakse kokkusobivaks. Samuti on tagatud, et erandid ei põhjusta meelevaldset diskrimineerimist.

Vaidluste lahendamine

Kehtestatakse kord selle sätete tõlgendamise või kohaldamisega seotud erimeelsuste lahendamiseks. Sellega nähakse ette konsultatsioonid, vahekohtud, siduvad aruanded, läbipaistvuseeskirjad ja vahekohtunike käitumisjuhend. Alternatiivse vaidluste lahendamise vahendina on võimalik kasutada ka vahendusmehhanismi.

Leping sisaldab mitterikkumisega seotud kaebuste esitamise mehhanismi, mis on koostatud WTO süsteemi eeskujul. See võimaldab poolel kasutada õiguskaitsevahendeid, kui eeldatav kasu tühistatakse või seda vähendatakse meetmetega, millega ei rikuta ametlikult lepingut. Sellised etteheited piirduvad siiski erandlike ja kitsalt määratletud asjaoludega.

Institutsioonilised sätted

Rakendamise järelevalveks luuakse institutsiooniline raamistik, mis hõlmab ühisorganeid, korrapäraseid läbivaatamisi ja dialoogimehhanisme.

Üld- ja lõppsätted

Üld- ja lõppsätteid käsitlevas peatükis käsitletakse territoriaalset kohaldamist, ajutist kohaldamist ja seost muude lepingutega, kohustuste täitmist, eraõigusi ning uute liikmesriikide ühinemist ELiga või Mercosuri osalisriikidega. See sisaldab ka sätteid kestuse, denonsseerimise ja autentsete keelte kohta ning selles viidatakse lisadele, liidetele ja protokollidele kui lepingu lahutamatule osale.

Sooduspäritolu ja tollitariifide kaotamise leping

Sooduskohtlemine

Soodustariifide vastastikune andmine nelja Mercosuri riigi ja Euroopa Liidu (EL) vahel kaubandussuhete edendamiseks.

Tariifide kaotamine

Tariifide kaotamine algab 1. mail 2026 vastavalt lepingu 2. peatüki artiklile 2.4 ja 2-A lisale.

Mercosur: Imporditariifide kaotamisel järgitakse 2. peatüki artikli 2 lõikes 4 ja 2-A lisa liites 2-A-2 esitatud spetsifikatsioone.

EL: Tariifide kaotamine on kooskõlas 2. peatüki artikliga 2.4 ja 2-A lisa liitega 2-A-1.

Eksporditollimaksudest vabastamine Mercosuris on sätestatud 2-B lisas.

Päritolumäärus

Päritolueeskirjad on esitatud lepingu 3. peatüki jagudes A–C, sealhulgas tootepõhised päritolureeglid 3-B lisas ja sissejuhatavad märkused 3-A lisas. Teatavate Mercosurist pärit toodete tootepõhiseid päritolureegleid käsitlev erikord on sätestatud 3-B-1 lisas.

• ELT L, 2026/184, 27.2.2026, lk 14 (3. peatükk).
• ELT L, 2026/184, 27.2.2026, lk 2156 (lisa 3-A).
• ELT L, 2026/184, 27.2.2026, lk 2163 (lisa 3-B).
• ELT L, 2026/184, 27.2.2026, lk 2215 (lisa 3-B-1)

Päritolutõendid

Ametlik: Ette nähtud üksnes ajutiselt (kolm aastat, mida võib pikendada maksimaalselt kahe aasta võrra) Mercosuri riikidest Euroopa Liitu importimiseks. Vt 3-D lisa (ELT L, 2026/184, 27.2.2026, lk 2219).

Mitteformaalne: Päritolukinnitus

Avalduse tekst: Viide 3-C lisale (ELT L, 2026/184, 27.2.2026, lk 2216)

Ühtne päritolukinnitus on lubatud HSi XV–XXI jaotisesse klassifitseeritud lahtivõetud või kokkupanemata toodete importimisel osade kaupa.

Kehtivus: Päritolukinnitus kehtib 12 kuud.

Erandid: Mitteametlik päritoludeklaratsioon on lubatud mitteäriliste tehingute puhul, mis koosnevad eraisikutelt eraisikutele saadetavatest väikepakkidest ja reisijate isiklikust pagasist, mille suhtes kohaldatakse impordiriigis asjakohaseid väärtuse piirmäärasid.

Päritolureeglid

• Üldine tolerants: 10 % tehasehinnast, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse 3-A lisa märkustes 6 ja 7 sätestatud lubatud hälbeid.
• Komplektide künnis: 15 % päritolustaatuseta komponentide tehasehinnast.
• Territoriaalsuse põhimõte: Nõuete täitmine on kohustuslik.
• Manipuleerimise keeld: Nõuete täitmine on kohustuslik.
• Tagastamise keeld: Ei kohaldata.
• Raamatupidamislik segregatsioon: Kohaldatakse asendatavate materjalide suhtes, kui varude haldamiseks kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit, mis on kooskõlas asjaomase lepinguosalise üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega.

Kumulatsioon

ELi ja Mercosuri vahel on lubatud kahepoolne kumulatsioon, mis hõlbustab sujuvamaid kaubandussuhteid.