EL kohaldab väikese väärtusega e-kaubanduse saadetiste suhtes 3 euro suurust tollimaksu ühiku kohta

Üks suurimaid muutusi väikese väärtusega e-kaubanduse impordis pärast impordi ühe akna süsteemi (IOSS) kasutuselevõttu 2021. aastal on ELi suunatud väikese väärtusega impordi tollimaksuvabastuse kaotamine alates 1. juulist 2026.

Seni võisid kolmandatest riikidest saadetud kaubad, mille tegelik väärtus oli 150 eurot või vähem, siseneda ELi tollimakse maksmata. See vabastus, mida nimetatakse väikese väärtusega tollimaksuvabaks, kaob, kui jõustub nõukogu määrus (EL) 2026/382, millega kehtestatakse ka ajutine tollimaks 3 eurot ühiku kohta, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2026 kuni 1. juulini 2028, mis on ELi tollireformiga ette nähtud ELi tolliandmekeskuse käivitamise kuupäev. Sellest hetkest alates kohaldatakse kauba suhtes tavatariifi vastavalt selle tariifsele klassifikatsioonile, välja arvatud juhul, kui seda pikendatakse, kui see infrastruktuur tähtaja jooksul ei toimi.

8. juunil avaldatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/1200 on kohandatud tollitöötlemise, tagatiste, deklaratsioonide ja uute toodete identifitseerimise kohustuste erimehhanisme, et 3 euro suurust tollimaksu saaks kohaldada operatiivselt ja kooskõlas olemasolevate riiklike IT-süsteemidega.

Komisjon on avaldanud ka erijuhendi kõnealuse kolmeeurose ajutise tollimaksu kohaldamise kohta väikese väärtusega impordi suhtes, võrdlusdokumendi selle kohta, kuidas uut korda kohaldatakse H1, H6 ja H7 deklaratsioonides, ning tolli- ja logistikasüsteemide ettevalmistamise kohta enne uute andmenõuete jõustumist.

Mõlemas tekstis selgitatakse, et 3 euro suurust tollimaksu kohaldatakse kõigi saadetiste suhtes, mille tegelik väärtus on 150 eurot või vähem ja mis vastavad imporditud kaupade kaugmüügile (B2C), olenemata kasutatavast käibemaksukorrast (IOSS, erikord või standardne impordikäibemaks) ja kasutatava deklaratsiooni liigist (H1, H6 või H7). Seda tollimaksu kohaldatakse ka toodete suhtes, mis olid varem tollimaksuvabastusest välja jäetud, nagu alkohol, parfüümid ja tubakas, ning enam ei ole oluline, kas kaubad saadetakse otse saajale või mitte.

Mida tähendab „punkt“

Tasu 3 eurot kohaldatakse deklareeritud kaubaartikli kohta, kus „kaup“ tähendab toote iga ühikut, mis on deklareeritud eraldi real. Täpsemalt määratleb komisjon „kaubaartikli“ ühe või mitme kaubasaadetisena, millel on sama tariifne klassifikatsioon, kirjeldus ja vajaduse korral päritolu. Praeguste IT-süsteemide piirangute tõttu kohaldatakse tariifi 3 eurot siiski automaatselt iga deklareerimisrea kohta, olenemata sellel real sisalduvate artiklite arvust, tingimusel et saadetise tegelik koguväärtus ei ületa 150 eurot.

Sellel eristamisel on otsesed majanduslikud tagajärjed sõltuvalt kasutatava deklaratsiooni liigist. Kui saadetis sisaldab kolme kaupa, millel on sama CN-kood (8 kohta), kuid erinev TARICi kood (10 kohta): H6 või H7 puhul võib need rühmitada ühte ritta ja maksustada ainult 3 eurot, samas kui H1 puhul tekitaksid need kolm erinevat ritta ja kokku 9 eurot. Seda seetõttu, et nõutav tariifse klassifitseerimise tase varieerub sõltuvalt deklaratsiooni liigist:

• Deklaratsioonis H6 on nõutav kaheksakohaline klassifikatsioon (kombineeritud nomenklatuur, CN). Erineva TARICi koodiga, kuid sama CN-koodiga kaubaartiklid võib samuti rühmitada ühele reale ühtse tariifiga 3 eurot.
• H7 deklaratsioonis on nõutav tase 6 numbrit (harmoneeritud süsteem, HS). Erineva TARICi koodiga, kuid sama HS-koodiga kaubaartiklid võib rühmitada ühele reale, maksustades ühe 3 euro suuruse tariifi.
• Deklaratsioonis H1 nõutakse klassifikatsiooni 10 TARICi numbriga, mis eraldatakse kirjelduse ja päritolu järgi. Erineva TARICi koodiga kaubaartikleid ei ole võimalik rühmitada, isegi kui neil on sama HS-kood.

Järgmises tabelis on kokkuvõtlikult esitatud tollimaksu muutumine vastavalt deklaratsiooni liigile.

Juhendis juhitakse tähelepanu sellele, et samast saadetisest pärit kaupade rühmitamine eri tariifirubriikidesse, et kohaldada kõrgeimat tariifimäära, nagu on sätestatud liidu tolliseadustiku artiklis 177 ja määruse (EL) 2015/2447 (mida on muudetud määrusega (EL) 2026/1200) artikli 22 lõikes 1, ei ole lubatud, kui kohaldatakse ajutist tollimaksu 3 eurot.

Kaugmüük

Ajutist 3 euro suurust tariifi kohaldatakse kaupade suhtes, mida müüakse tehingutes, mis kvalifitseeruvad imporditud kaupade kaugmüügiks (B2C). Komisjoni juhendis määratletakse täpselt, millised tehingud kvalifitseeruvad kaugmüügiks, kehtestades neli kumulatiivset tingimust:

1. Maksukohustuslane (sealhulgas digiplatvormid kui käibemaksudirektiivi artikli 14a kohased eeldatavad tarnijad) peab kauba tarnima liidu tolliterritooriumil asuvale kliendile.
2. Tarne tuleb teha lõpptarbijale või maksukohustuslasele/juriidilisele isikule, kelle ühendusesisesed soetamised ei ole käibemaksuga maksustatavad:
   • Maksukohustuslane, kes ei ole ühenduses ostja: omab käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit, kuid ei ole kohustatud deklareerima ühendusesisest soetamist: frantsiisikorra alusel tegutsevad väikeettevõtjad, need, kes teevad maksuvabasid tehinguid ilma mahaarvamisõiguseta (kliinikud), erikorra alusel tegutsevad maksukohustuslased (põllumajandustootjad)
   • juriidiline isik, kes ei ole käibemaksukohustuslane, näiteks riigiasutused või institutsioonid.
3. Kaup peab tarnimise ajal asuma kolmandas riigis või kolmandal territooriumil. IOSS-erikorra tehingute puhul toimub käibemaksuga maksustatav sündmus makse vastuvõtmise ajal, olenemata sellest, millal tegelik makse tehakse.
4. Kaup tuleb lähetada või vedada kliendile tarnija poolt või nimel (koos tarnija sekkumisega, isegi kui see on kaudne). Kaugmüügi kohaldamisalast on sõnaselgelt välja jäetud juhud, kus ostja ise võtab kauba peale või sõlmib veolepingu ilma müüja sekkumiseta.

Tariifidest kõrvalehoidmise piirangud: Müük tolliladudes ja üksikute saadetiste kunstlik rühmitamine

Kaupade müük tolliladudes

Tollilao kohta on juhendis sõnaselgelt selgitatud, et kaupa, mida müüakse tarbijatele tollilaos ladustamise ajal, ei saa üleminekutariifi kohaldamisel käsitada kaugmüügina. Selle põhjuseks on asjaolu, et tollialaste õigusaktide ja käibemaksudirektiivi kohaselt ei saa tolliladusid kasutada jaemüügiks ning lõpptarbimiseks mõeldud kaubad ei saa jääda selle korra alla.

Seega peab tarnija, kes soovib tarnida ELi tarbijatele tollilaos ladustatud kaupu, need kõigepealt vabasse ringlusse lubama.

Üksikute saadetiste rühmitamine (kuritarvituste vastane klausel)

Mis puudutab saadetiste kunstlikku rühmitamist, siis juhul, kui toll tuvastab pärast deklaratsiooni kontrollimist, et ta tegelikult rühmitab individuaalse kaugmüügi, et vähendada liinide arvu ja seega tariifi summat, peab toll neid sellisena käsitlema ja kohaldama tollimaksu eraldi. Peamised märgid, mis võivad selle tava ära hoida, on järgmised:

• eri lõppsihtkohtadega individuaalsete etikettide või viidete olemasolu ühes ja samas saadetises;
• sama käitaja selliste deklaratsioonide esitamise sagedus,
• teave konteksti kohta, milles ettevõtja tavaliselt tegutseb (kas ta tavaliselt tegeleb kaugmüügiga);
• deklareeritud ostja ja tehingu tegeliku laadi vahelised vastuolud.

Impordideklaratsioonidele lisatav uus teave

Koodid F48, F49 ja F53, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2026

Alates 3 euro suuruse ajutise tollimaksu jõustumisest tuleb impordideklaratsiooni andmeväljale „12 03 000 000 Tõendav dokument“ märkida kasutatud käibemaksuprotseduuri identifitseerimiseks asjakohane kood.

Alljärgnevas tabelis on näidatud, millal võib iga protseduuri kasutada:

*P&R: Keelud ja piirangud

Toote tunnuskoodid: Kohustuslik alates 1. novembrist 2026

Veel üks suure tegevusmõjuga muudatus on toote tunnuskoodide (PID) kasutuselevõtt, mis tuleb impordi kaugmüügi puhul tollile deklareerida alates 1. novembrist 2026. Selle eesmärk on parandada e-kaubanduses müüdavate toodete jälgitavust ja hõlbustada tollikontrolli, eelkõige turvalisuse, õigusnormidele vastavuse, keeldude ja piirangute osas.

Tooteteave peab liikuma täielikult ja täpselt müüjalt, kauplemiskohalt või platvormilt tollideklarandile ning üldisest tootekirjeldusest enam ei piisa.

Ettevõtjad tagavad, et identifikaatorid kogutakse, valideeritakse, edastatakse ja deklareeritakse nõuetekohaselt impordideklaratsiooni andmeväljal „Tõendavad dokumendid“:

3 euro suurune tollimaks on käitlemistasust eraldiseisev meede, mille eesmärk on katta tollitöötlemiskulud, mis on praegu arutlusel ja mille võiks kehtestada 2026. aasta lõpus (tähtaeg on 1. november 2026).

Need uued e-kaubandust käsitlevad tollieeskirjad peaksid tugevdama ELi tolliliitu ja aitama tolliasutustel kaitsta mitte ainult ELi jaekaubandust, vaid ka ELi tarbijaid välismaal asuvate veebiplatvormide kasvava konkurentsi eest.

Täiendav teave

• Nõukogu määrus (EL) 2026/382, 11. veebruar 2026, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1186/2009 seoses künnisepõhise tollimaksuvabastuse kaotamisega
• Komisjoni 5. juuni 2026. aasta rakendusmäärus (EL) 2026/1200, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2447 eeskirjade osas, mis käsitlevad 3 euro suuruse ajutise tollimaksu rakendamist selliste imporditud kaupade kaugmüügi suhtes, mis sisalduvad saadetises, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot
• Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat – Uudised: Väikese väärtusega impordi ajutise kindlasummalise tasu suunised ja õigusakt, mida kohaldatakse kuni 1. juulini 2028
• Maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat – madala väärtusega saadetiste import ja eksport – 3 euro suurune ajutine tollimaks „Suunised liikmesriikidele ja kaubandusele“