2. PEATÜKK

PÄRITOLUREEGLID

1. JAGU

PÄRITOLUREEGLID

Artikkel 37

Eesmärk

Käesoleva peatüki eesmärk on kehtestada sätted, mille kohaselt määratakse kindlaks kaupade päritolu, et kohaldada käesoleva lepingu kohast tariifset sooduskohtlemist, ja milles sätestatakse sellega seotud päritolumenetlused.

Artikkel38

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„klassifikatsioon“ – toote või materjali klassifitseerimine harmoneeritud süsteemi teatavasse gruppi, rubriiki või alamrubriiki;

b)

„kaubasaadetis“ – tooted, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumisel üheainsa kaubaarve alusel;

c)

„eksportija“ – pooleks olevas riigis asuv isik, kes ekspordib või toodab päritolustaatusega toodet kooskõlas asjaomase poole õigusnormides sätestatud nõuetega ja kes koostab päritolukinnituse;

d)

„importija“ – isik, kes impordib päritolustaatusega toodet ja kes taotleb selleks tariifset sooduskohtlemist;

e)

„materjal“ – kõik ained, sealhulgas komponendid, koostisained, tooraine või osad, mida kasutatakse toote tootmisel;

f)

„päritolustaatuseta materjal“ – materjal, mis käesoleva peatüki kohaselt ei ole päritolustaatusega materjal, sealhulgas materjal, mille päritolustaatust ei ole võimalik kindlaks teha;

g)

„toode“ – tootmise tulemusel saadud toode, isegi kui see on ette nähtud hiljem mõne teise toote valmistamisel materjalina kasutamiseks;

h)

„tootmine“ – iga liiki töö või töötlemine, kaasa arvatud komplekteerimine.

Artikkel 39

Üldnõuded

1.   Kui pool kohaldab vastavalt käesolevale lepingule teise poole päritolustaatusega kauba suhtes tariifset sooduskohtlemist, tingimusel et tooted vastavad kõigile käesolevas peatükis kehtestatud kohaldatavatele nõuetele, käsitatakse teise poole päritolustaatusega kaubana järgmisi tooteid:

a)

täielikult selle poole territooriumil saadud tooted artikli 41 tähenduses;

b)

tooted, mis on toodetud selle poole territooriumil üksnes selle poole päritolustaatusega materjalidest, ning

c)

selle poole territooriumil toodetud tooted, mis sisaldavad päritolustaatuseta materjale, tingimusel et need vastavad 3. lisas sätestatud nõuetele.

2.   Kui toode on saanud päritolustaatuse, ei käsitata selle toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalidena, kui kõnealust toodet kasutatakse materjalina teise toote tootmisel.

3.   Päritolustaatuse saamise nõuded peavad olema Ühendkuningriigis või liidus katkestusteta täidetud.

Artikkel 40

Päritolu kumulatsioon

1.   Poolelt pärinevat toodet käsitatakse teiselt poolelt pärinevana, kui seda toodet kasutatakse materjalina teise toote tootmisel kõnealuse teise poole territooriumil.

2.   Päritolustaatuseta materjalist toodete valmistamist kummagi poole territooriumil võib arvesse võtta selle kindlakstegemisel, kas asjaomase toote puhul on tegemist teise poole territooriumilt pärit tootega või mitte.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui teise poole territooriumil toimuv tootmine ei ole artiklis 43 osutatud toimingutest ulatuslikum.

4.   Selleks et eksportija saaks täita käesoleva artikli lõikes 2 osutatud toote kohta päritolukinnituse, millele on osutatud artikli 54 lõike 2 punktis a, peab eksportija saama tarnijalt 6. lisas sätestatud tarnija deklaratsiooni või muu samaväärse dokumendi, mis sisaldab sama teavet ja kirjeldab asjaomaseid päritolustaatuseta materjale piisavalt üksikasjalikult, nii et neid on võimalik identifitseerida.

Artikkel 41

Täielikult saadud tooted

1.   Järgmisi tooteid käsitatakse täielikult ühe poole territooriumil saadud toodetena:

a)

nende pinnasest ja merepõhjast kaevandatud mineraalsed maavarad;

b)

seal kasvatatud või koristatud taimed ning taimsed tooted;

c)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

d)

seal kasvatatud elusloomadest saadud tooted;

e)

seal sündinud ja kasvatatud tapetud loomadest saadud tooted;

f)

seal toimunud jahi ja kalapüügi saadused;

g)

seal vesiviljelusest saadud tooted, kui veeorganismid, sealhulgas kalad, molluskid, koorikloomad ja muud veeselgrootud ja veetaimed, on kasvatatud seemnevarust, nagu munad, maimud, vastsed, tähnikud ja noorlõhed või muud suguküpsuse-eelses ja vastsejärgses arenguetapis olevad kalad, sekkudes seejuures tootmise suurendamiseks kasvatusprotsessi korrapärase varude täiendamise, toitmise ja röövloomade eest kaitsmise teel;

h)

merekalapüügisaadused ja muud saadused, mille poole laev on väljaspool territoriaalmerd püüdnud;

i)

poole kalatöötlemislaeva pardal üksnes punktis h osutatud saadustest valmistatud tooted;

j)

merepõhjast või selle aluspinnasest väljaspool territoriaalmerd kaevandatud tooted, tingimusel et poolel on õigus sellist merepõhja või selle aluspinnast kasutada või töödelda;

k)

sealse tootmistegevuse jäätmed ja jäägid;

l)

seal kogutud kasutatud toodetest saadud jäätmed ja jäägid, tingimusel et need tooted sobivad ainult toorainete taaskasutamiseks;

m)

tooted, mis on seal toodetud üksnes punktides a–l nimetatud saadustest ja toodetest.

2.   Lõike 1 punktides h ja i osutatud mõisted „poole laev“ ja „poole kalatöötlemislaev“ tähendavad laeva ja kalatöötlemislaeva, mis

a)

on registreeritud liikmesriigis või Ühendkuningriigis;

b)

sõidab liikmesriigi või Ühendkuningriigi lipu all ning

c)

vastab ühele järgmistest tingimustest:

i)

kuulub vähemalt 50 % ulatuses liikmesriigi või Ühendkuningriigi kodanikele või

ii)

kuulub juriidilistele isikutele, millest

A)

igaühe peakontor ja peamine tegevuskoht on liidus või Ühendkuningriigis ning

B)

igaüks kuulub vähemalt 50 % ulatuses liikmesriigi või Ühendkuningriigi avalik-õiguslikele asutustele, kodanikele või juriidilistele isikutele.

Artikkel 42

Lubatud kõrvalekalded

1.   Kui toode ei vasta 3. lisas sätestatud nõuetele tulenevalt päritolustaatuseta materjali kasutamisest selle tootmisel, loetakse see toode siiski poolelt pärit tooteks, tingimusel et

a)

toodete tootmisel kasutatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 2 ja 4–24 klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide (v.a gruppi 16 klassifitseeritud töödeldud kalandustooted) kogumass ei ületa 15 % toote massist;

b)

kõigi muude toodete, välja arvatud harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete, päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast, või

c)

harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud toodete puhul kohaldatakse 2. lisa märkustes 7 ja 8 sätestatud lubatud kõrvalekaldeid.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui toote tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus või mass ületab päritolustaatuseta materjalide väärtuse või massi suhtes kehtestatud maksimummäära, mis on kindlaks määratud 3. lisas sätestatud nõuetes.

3.   Käesoleva artikli lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on täielikult saadud poole territooriumil artikli 41 tähenduses. Kui 3. lisas nõutakse, et toote tootmiseks kasutatavad materjalid oleksid täielikult saadud ühes riigis või ühel territooriumil, siis kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1 ja 2.

Artikkel 43

Ebapiisav tootmine

1.   Olenemata artikli 39 lõike 1 punktist c, ei käsitata toodet poolelt pärinevana, kui toote tootmine poole territooriumil hõlmab ainult ühte või mitut järgmist toimingut päritolustaatuseta materjalidega:

a)

säilitustoimingud, nagu kuivatamine, külmutamine, soolvees hoidmine jms toimingud, mille ainus eesmärk on tagada toote hea seisundi säilimine selle vedamisel ja ladustamisel (2);

b)

pakkeüksuste osadeks jagamine ja koondamine;

c)

pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kihtide eemaldamine;

d)

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

e)

lihtsad värvimis- ja poleerimistööd;

f)

riisi koorimine ja osaline või täielik kroovimine; teravilja ja riisi poleerimine ja glaseerimine; riisi pleegitamine;

g)

suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; tahke suhkru osaline või täielik jahvatamine;

h)

puuviljade, pähklite ja köögiviljade koorimine ja kividest puhastamine;

i)

teritamine, lihtlihvimine või -lõikamine;

j)

tuulamine, uhtmine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine, kokkusobitamine (kaasa arvatud kaupade komplekteerimine);

k)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse, kastidesse pakkimine, alustele jms kinnitamine ning kõik muu lihtne pakendamine;

l)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine tootele või selle pakendile;

m)

ühte või mitut sorti toodete segamine; suhkru segamine mis tahes materjaliga;

n)

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine vee või muu ainega, mis ei muuda oluliselt toote omadusi, või dehüdreerimine või denatureerimine;

o)

toote osade lihtne kokkupanemine terviktoote saamiseks või toodete osadekslammutamine;

p)

loomade tapmine.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toiminguid lihtsatena, kui nende tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt toodetud või paigaldatud masinaid, aparaate või seadmeid.

Artikkel 44

Kvalifikatsiooniühik

1.   Käesoleva peatüki kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida käsitatakse harmoneeritud süsteemi järgi klassifitseerimisel põhiüksusena.

2.   Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesoleva peatüki sätete kohaldamisel arvesse iga toodet.

Artikkel 45

Pakkematerjal ja transporditaara

Pakkematerjali ja transporditaarat, mida kasutatakse toote kaitsmiseks selle veo käigus, ei võeta toote päritolustaatuse kindlakstegemisel arvesse.

Artikkel 46

Pakkematerjal ja jaemüügitaara

Pakkematerjale ja taarat, millesse toode jaemüügiks pakendatakse, kui need on klassifitseeritud koos tootega, ei võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtust vastavalt 3. lisale.

Artikkel 47

Tarvikud, varuosad ja tööriistad

1.   Tarvikuid, varuosi, tööriistu ja kasutusjuhendeid või muid teabematerjale käsitatakse koos asjaomase seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ühe tootena, kui

a)

need on klassifitseeritud ja tarnitakse koos tootega, kuid nende eest ei esitata eraldi arvet, ning

b)

nende tüüp, kogus ja väärtus on selle toote puhul tavapärased.

2.   Lõikes 1 osutatud tarvikuid, varuosi, tööriistu, kasutusjuhendeid või muid teabematerjale ei võeta toote päritolu määramisel arvesse, välja arvatud päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtuse arvutamisel, kui toote suhtes kohaldatakse päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtust, mis on sätestatud 3. lisas.

Artikkel 48

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise 3. tõlgendamisreeglis määratletud komplekti loetakse poolelt pärinevaks, kui kõik selle komponendid on päritolustaatusega. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta komponentidest, loetakse komplekt tervikuna poolelt pärinevaks, kui päritolustaatuseta komponentide väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

Artikkel 49

Neutraalsed tegurid

Selleks et teha kindlaks, kas toode on pärit poolelt, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste elementide päritolu, mida võidakse selle tootmisel kasutada:

a)

kütus, energiaallikad, katalüsaatorid ja lahustid;

b)

seadmete ja hoonete hooldamiseks kasutatavad masinad, seadmed, varuosad ja materjalid;

c)

masinad, tööriistad, värvid ja vormid;

d)

määrdeained, määrded, liitmismaterjalid ning muud tootmisel või seadmete ja hoonete käitamisel kasutatavad materjalid;

e)

kindad, prillid, jalatsid, rõivad, ohutusvahendid ja tarvikud;

f)

toote katsetamiseks ja kontrollimiseks kasutatavad seadmed, sisseseade ja tarvikud ning

g)

muud tootmises kasutatud materjalid, mida ei kasutata tootes ja mida ei kavatseta kasutada toote lõplikus koostises.

Artikkel 50

Arvestuslik eraldamine

1.   Päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted eraldatakse ladustamise ajal füüsiliselt, et säilitada nende staatus.

2.   Lõike 1 kohaldamisel tähendavad „samaväärsed materjalid“ ja „samaväärsed tooted“ samalaadseid ja samasuguse kaubandusliku kvaliteediga materjale või tooteid, millel on ühesugused tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei saa päritolu kindlaksmääramise seisukohast üksteisest eristada.

3.   Olenemata lõikest 1 võib päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale kasutada toote valmistamisel ilma neid ladustamise ajal füüsiliselt eraldamata, kui kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

4.   Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib pool säilitada harmoneeritud süsteemi gruppidesse 10, 15, 27, 28 ja 29, rubriikidesse 32.01–32.07 ja 39.01–39.14 klassifitseeritud samaväärseid materjale või samaväärseid tooteid enne teisele poolele eksportimist ilma neid füüsiliselt eraldamata, tingimusel et kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

5.   Lõigetes 3 ja 4 osutatud arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse kooskõlas varude haldamise meetodiga, mis põhineb poole üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetel.

6.   Arvestusliku eraldamise meetod on meetod, millega tagatakse, et kunagi ei saa päritolustaatust rohkem materjale või tooteid kui siis, kui samaväärsed materjalid või tooted oleks füüsiliselt eraldatud.

7.   Pool võib oma õigusnormides sätestatud tingimuste kohaselt nõuda, et arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks on vaja selle poole tolli eelnevat luba. Poole toll jälgib sellise loa kasutamist ja võib selle tühistada, kui loa omanik kasutab arvestusliku eraldamise meetodit vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.

Artikkel 51

Tagasitoodud tooted

Kui poole territooriumilt kolmandasse riiki eksporditud päritolustaatusega toode tuuakse tagasi, käsitatakse seda päritolustaatuseta tootena, kui tolliasutusele ei tõendata, et

a)

tagasitoodud toode on täpselt sama toode kui eksporditud toode ning

b)

tagasitoodud tootega ei ole kõnealuses kolmandas riigis ega eksportimise ajal tehtud ühtegi muud toimingut peale nende, mis olid vajalikud toote hea seisundi säilitamiseks.

Artikkel 52

Mittemuutmine

1.   Poole territooriumil vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud päritolustaatusega tooteid ei tohi olla pärast eksportimist ja enne vabasse ringlusse laskmiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nendega ei või olla tehtud muid toiminguid peale nende, mis on vajalikud nende hea seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, plommide või dokumentide lisamine, et tagada importiva poole konkreetsete siseriiklike nõuete täitmine.

2.   Toodet võib kolmandas riigis ladustada või näidata juhul, kui toode jääb asjaomase kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

3.   Kaubasaadetiste osadeks jagamine võib toimuda kolmandas riigis, kui seda teeb eksportija või kui see toimub eksportija vastutusel ja tingimusel, et kaubasaadetised jäävad kõnealuses kolmandas riigis tollijärelevalve alla.

4.   Kui tekib kahtlus, kas lõigetes 1–3 sätestatud nõuded on täidetud või mitte, võib importiva poole toll nõuda importijalt nende nõuete täitmise mis tahes viisil tõendamist, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri või faktiliste või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või toote endaga seotud muude tõenditega.

Artikkel 53

Tollimaksude tagastamise või tollimaksudest vabastamise läbivaatamine

Mitte varem kui kaks aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab tollikoostöö ja päritolureeglitega tegelev kaubanduse erikomitee emma-kumma poole taotlusel poolte asjaomased tollimaksude tagastamise ja seestöötlemise protseduurid läbi. Selleks esitab ühe poole taotlusel teine pool hiljemalt 60 päeva jooksul alates kõnealuse taotluse esitamisest taotluse esitanud poolele kättesaadava teabe ja üksikasjaliku statistika, mis hõlmab ajavahemikku alates käesoleva lepingu jõustumisest, või kui see ajavahemik on lühem, siis eelnevat viit aastat, oma tollimaksude tagastamise ja seestöötlemise protseduuri toimimise kohta. Kõnealust läbivaatamist silmas pidades võib tollikoostöö ja päritolureeglitega tegelev kaubanduse erikomitee anda partnerlusnõukogule soovitusi käesoleva peatüki ja selle lisade muutmiseks, et kehtestada tollimaksude tagastamisele või nendest vabastamisele piiranguid.

2. JAGU

PÄRITOLUMENETLUSED

Artikkel 54

Tariifse sooduskohtlemise taotlus

1.   Importiv pool võimaldab importimisel tariifset sooduskohtlemist käesoleva peatüki tähenduses teiselt poolelt pärinevale tootele importija tariifse sooduskohtlemise taotluse alusel. Importija vastutab tariifse sooduskohtlemise taotluse õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eest.

2.   Tariifse sooduskohtlemise taotluse aluseks on järgmine:

a)

eksportija koostatud päritolukinnitus toote päritolustaatuse kohta või

b)

importija teadmine, et tootel on päritolustaatus.

3.   Importija, kes esitab tariifse sooduskohtlemise taotluse, mis põhineb päritolukinnitusel, nagu osutatud lõike 2 punktis a, säilitab päritolukinnituse ja kui importiva poole toll seda nõuab, esitab sellele tollile päritolukinnituse koopia.

Artikkel 55

Tariifse sooduskohtlemise taotluse esitamise aeg

1.   Artikli 54 lõikes 2 osutatud tariifse sooduskohtlemise taotlus ja selle taotluse alus lisatakse impordi tollideklaratsiooni kooskõlas importiva poole õigusnormidega.

2.   Erandina käesoleva artikli lõikest 1, kui importija ei taotlenud importimise ajal tariifset sooduskohtlemist, kohaldab importiv pool tariifset sooduskohtlemist ja maksab tagasi või vähendab enammakstud tollimaksu, tingimusel et

a)

tariifse sooduskohtlemise taotlus esitatakse hiljemalt kolm aastat pärast importimise kuupäeva või importiva poole õigusnormides sätestatud pikema ajavahemiku jooksul;

b)

importija esitab artikli 54 lõikes 2 osutatud taotluse aluse ning

c)

toode oleks loetud olevat päritolustaatusega ja vastavat kõigile muudele kohaldatavatele nõuetele käesoleva peatüki 1. jao tähenduses, kui importija oleks taotluse esitanud importimise ajal.

Muid artikli 54 alusel importija suhtes kehtivaid kohustusi ei muudeta.

Artikkel 56

Päritoludokument

1.   Toote eksportija koostab päritolukinnituse, mis põhineb teabel, mis tõendab, et toode on päritolustaatusega, sealhulgas teabel toote tootmiseks kasutatud materjalide päritolustaatuse kohta. Eksportija vastutab päritolukinnituse ja esitatud teabe õigsuse eest.

2.   Päritolukinnitus koostatakse ühes 7. lisas sätestatud keeleversioonis ja esitatakse kaubaarvel või mõnes muus dokumendis, kus asjaomast toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda toodet oleks võimalik identifitseerida. Eksportija vastutab päritolustaatusega toote identifitseerimiseks vajaliku piisavalt täpse kirjelduse esitamise eest. Importiv pool ei nõua importijalt päritolukinnituse tõlgitud versiooni esitamist.

3.   Päritolukinnitus kehtib 12 kuud selle koostamise kuupäevast või importiva poole sätestatud pikema ajavahemiku jooksul, kuid mitte kauem kui 24 kuud.

4.   Päritolukinnitust võib kohaldada järgmise suhtes:

a)

ühest või mitmest tootest koosnev ühekordne saadetis, mis imporditakse poole territooriumile, või

b)

identsetest toodetest koosnevad mitmekordsed saadetised, mis imporditakse poole territooriumile päritolukinnituses märgitud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa 12 kuud.

5.   Kui importija taotlusel imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotise alla kuuluvaid harmoneeritud süsteemi 2. tõlgendamisreegli punkti a tähenduses kokku panemata või lahti võetud tooteid eraldi saadetistena, võib selliste toodete kohta kasutada ühtainsat päritolukinnitust vastavalt importiva poole tolli kehtestatud nõuetele.

Artikkel 57

Lahknevused

Importiva poole toll ei lükka tariifse sooduskohtlemise taotlust tagasi päritolukinnituses esinevate pisivigade või -lahknevuste tõttu või üksnes seetõttu, et kaubaarve anti välja kolmandas riigis.

Artikkel 58

Importija teadmine

1.   Artikli 54 lõike 2 punkti b alusel esitatud tariifse sooduskohtlemise taotluse puhul põhineb importija teadmine, et toode on pärit eksportiva poole territooriumilt, teabel, mis tõendab toote päritolustaatust ja vastab käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.

2.   Enne sooduskohtlemise taotlemist võib eksportija juhul, kui importija ei saa käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavet seetõttu, et eksportija peab seda teavet konfidentsiaalseks või muul põhjusel, esitada päritolukinnituse, et importija saaks taotleda tariifset sooduskohtlemist artikli 54 lõike 2 punkti a alusel.

Artikkel 59

Dokumenteerimise nõuded

1.   Importija, kes esitab importiva poole territooriumile imporditava toote puhul tariifse sooduskohtlemise taotluse, säilitab vähemalt kolm aastat pärast asjaomase toote importimist järgmisi dokumente:

a)

kui taotlus põhines päritolukinnitusel, siis eksportija koostatud päritolukinnitust või

b)

kui taotlus põhines importija teadmisel, siis kõiki dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele.

2.   Päritolukinnituse koostanud eksportija säilitab vähemalt neli aastat pärast päritolukinnituse väljaandmist päritolukinnituse koopiat ja kõiki dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt säilitatavad dokumendid võivad hõlmata elektroonilisi dokumente.

Artikkel 60

Väikesaadetised.

1.   Erandina artiklitest 54–58, tingimusel et toode on deklareeritud käesoleva peatüki nõuetele vastavana ja importiva poole tollil ei ole kahtlusi deklaratsiooni õigsuses, kohaldab importiv pool tariifset sooduskohtlemist järgmise suhtes:

a)

eraisikult eraisikule väikepakendis saadetav toode;

b)

reisija isikliku pagasi hulka kuuluv toode ning

c)

Ühendkuningriigi puhul lisaks käesoleva artikli punktidele a ja b muud väikese väärtusega saadetised.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisalasse ei kuulu järgmised tooted:

a)

tooted, mille import on osa impordiseeriast, mida võib põhjendatult käsitada impordina, mida teostatakse eraldi selleks, et vältida artikli 54 nõuete täitmist;

b)

liidu puhul:

i)

kaubanduslikul eesmärgil imporditud toode. Juhuimporti, mis koosneb eranditult toodetest, mis on ette nähtud vastuvõtjate või reisijate või nende pereliikmete isiklikuks kasutamiseks, ei käsitata kaubandusliku impordina, kui toodete laadi ja koguse põhjal on ilmne, et neid ei impordita kaubanduslikel eesmärkidel, ning

ii)

tooted, mille koguväärtus on väikepakendites saadetavate toodete puhul üle 500 euro või reisija isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul üle 1 200 euro. Omavääringus kasutatavad summad peavad vastama eurodes väljendatud summadele oktoobri esimese tööpäeva seisuga. Vahetuskurss on kurss, mille Euroopa Keskpank on selle päeva kohta avaldanud, välja arvatud juhul, kui 15. oktoobriks on Euroopa Komisjonile teatatud mõni muu kurss, ning neid kohaldatakse alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teavitab asjakohastest kurssidest Ühendkuningriiki. Liit võib kehtestada muid piiranguid, mille ta edastab Ühendkuningriigile, ning

c)

Ühendkuningriigi puhul tooted, mille koguväärtus ületab Ühendkuningriigi siseriiklikus õiguses sätestatud piirmäärasid. Ühendkuningriik edastab need piirmäärad liidule.

3.   Importija vastutab deklaratsiooni õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuete täitmise eest. Käesoleva artikli alusel ei kohaldata importija suhtes dokumentide säilitamise nõudeid, mis on sätestatud artiklis 59.

Artikkel 61

Kontrollimine

1.   Importiva poole toll võib kontrollida, kas toode on päritolustaatusega või kas muud käesoleva peatüki nõuded on täidetud, tuginedes riskihindamise meetoditele, mis võivad hõlmata juhuvalikut. Selliseks kontrollimiseks võib artiklis 54 osutatud taotluse esitanud importijalt nõuda teavet kas impordideklaratsiooni esitamise ajal, enne toodete vabastamist või pärast toodete vabastamist.

2.   Lõike 1 kohaselt nõutav teave peab piirduma järgmisega:

a)

kui taotlus põhines päritolukinnitusel, siis asjaomane päritolukinnitus, ning

b)

teave päritolukriteeriumide täitmise kohta ehk

i)

kui päritolukriteerium on, et „toode on täielikult ühes riigis või ühel territooriumil saadud“, siis kohaldatav kategooria (nt saagikoristus, kaevandamine, kalapüük) ja tootmiskoht;

ii)

kui päritolukriteerium põhineb tariifse klassifitseerimise muutmisel, siis loetelu kõigist päritolustaatuseta materjalidest, sealhulgas nende tariifse klassifitseerimise alus (päritolukriteeriumist sõltuvalt kas kahe-, nelja- või kuuenumbrilise vorminguna);

iii)

kui päritolukriteerium põhineb väärtuse arvutamise meetodil, siis lõpptoote väärtus ja kõigi tootmises kasutatud päritolustaatuseta toodete väärtus;

iv)

kui päritolukriteerium põhineb toote massil, siis lõpptoote mass ja lõpptootes kasutatud päritolustaatuseta materjalide mass;

v)

kui päritolukriteerium põhineb konkreetsel töötlemistoimingul, siis selle konkreetse toimingu kirjeldus.

3.   Nõutava teabe esitamisel võib importija lisada muud teavet, mida ta peab kontrollimise seisukohast vajalikuks.

4.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb päritolukinnitusel, esitab importija selle päritolukinnituse, kuid võib vastata importiva poole tollile, et importijal ei ole võimalik lõike 2 punktis b osutatud teavet esitada.

5.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhineb importija teadmisel, võib kontrolli tegev importiva poole toll pärast seda, kui ta on eelnevalt nõudnud teavet vastavalt lõikele 1, nõuda importijalt lisateavet, kui ta leiab, et toote päritolustaatuse või käesoleva peatüki muude nõuete täitmise kontrollimiseks on seda vaja. Importiva poole toll võib vajaduse korral nõuda importijalt konkreetseid dokumente ja teavet.

6.   Kui importiva poole toll otsustab kuni kontrollitulemuste selgumiseni asjaomase toote sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud asjakohased ettevaatusabinõud, sealhulgas tagatised. Tariifse sooduskohtlemise peatamine lõpetatakse niipea kui võimalik pärast seda, kui importiva poole toll on teinud kindlaks asjaomaste toodete päritolustaatuse või muude käesoleva peatüki nõuete täitmise.

Artikkel 62

Halduskoostöö

1.   Selleks et tagada käesoleva peatüki sätete nõuetekohane kohaldamine, teevad pooled kummagi poole tolliasutuste kaudu koostööd selle kontrollimiseks, kas toode on päritolustaatusega ja vastab käesolevas peatükis sätestatud muudele nõuetele.

2.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus põhines päritolukinnitusel, võib kontrolli tegev importiva poole toll pärast seda, kui ta on esmalt nõudnud teavet artikli 61 lõike 1 kohaselt, ja importija vastuse põhjal nõuda teavet ka eksportiva poole tollilt kahe aasta jooksul pärast toodete importimist või alates hetkest, mil taotlus esitati vastavalt artikli 55 lõike 2 punktile a, kui kontrolli tegev importiva poole toll leiab, et toote päritolustaatuse või käesoleva peatüki muude nõuete täitmise kontrollimiseks on vaja lisateavet. Teabenõue sisaldab järgmisi elemente:

a)

päritolukinnitus;

b)

teabenõude esitanud tolliasutuse andmed;

c)

eksportija nimi;

d)

kontrolli objekt ja ulatus ning

e)

kõik asjakohased dokumendid.

Lisaks võib importiva poole toll vajaduse korral nõuda eksportiva poole tollilt konkreetseid dokumente ja teavet.

3.   Eksportiva poole toll võib kooskõlas oma õigusnormidega nõuda dokumentide esitamist või uurimist, nõudes tõendeid või tehes eksportija valdustesse kontrollkäigu, et vaadata läbi dokumendid ja tutvuda tootmisel kasutatavate rajatistega.

4.   Ilma et see mõjutaks lõike 5 kohaldamist, esitab eksportiva poole toll pärast lõikes 2 osutatud nõude kättesaamist importiva poole tollile järgmise teabe:

a)

nõutavad dokumendid, kui need on olemas;

b)

arvamus toote päritolustaatuse kohta;

c)

uuritava toote kirjeldus ning käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalik tariifne klassifikatsioon;

d)

tootmisprotsessi kirjeldus ja selgitus, mis on piisav toote päritolustaatuse kinnitamiseks;

e)

teave selle kohta, kuidas toote kontrollimine toimus, ning

f)

vajaduse korral tõendavad dokumendid.

5.   Eksportiva poole toll ei esita importiva poole tollile lõike 4 punktides a, d ja f osutatud teavet, kui eksportija käsitab seda konfidentsiaalse teabena.

6.   Kumbki pool teatab teisele poolele tolliasutuste kontaktandmed ja teavitab teist poolt igast kontaktandmete muutusest 30 päeva jooksul pärast muutmise kuupäeva.

Artikkel 63

Tariifsest sooduskohtlemisest keeldumine

1.   Ilma et see mõjutaks lõike 3 kohaldamist, võib importiva poole toll keelduda tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui

a)

kolme kuu jooksul pärast artikli 61 lõike 1 kohase teabenõude esitamise kuupäeva

i)

ei ole importija vastanud;

ii)

ei ole päritolukinnitust esitatud, kuigi tariifse sooduskohtlemise taotlus põhines päritolukinnitusel, või

iii)

ei ole importija esitatud teave toote päritolustaatuse kinnitamiseks piisav, kuigi tariifse sooduskohtlemise taotlus põhines importija teadmisel;

b)

kolme kuu jooksul pärast artikli 61 lõike 5 kohase lisateabenõude esitamise kuupäeva

i)

ei ole importija vastanud või

ii)

ei ole importija esitatud teave toote päritolustaatuse kinnitamiseks piisav;

c)

kümne kuu jooksul (3) pärast artikli 62 lõike 2 kohase teabenõude esitamise kuupäeva

i)

ei ole eksportiva poole toll vastanud või

ii)

ei ole eksportiva poole tolli esitatud teave toote päritolustaatuse kinnitamiseks piisav.

2.   Importiva poole toll võib keelduda toote tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui tariifset sooduskohtlemist taotlenud importija rikub muid käesoleva peatüki nõudeid kui toote päritolustaatusega seotud nõuded.

3.   Kui importiva poole tollil on vastavalt lõikele 1 piisav põhjus tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest keeldumiseks juhul, kui eksportiva poole toll on esitanud artikli 62 lõike 4 punkti b kohase arvamuse, millega kinnitatakse toote päritolustaatust, teatab importiva poole toll kahe kuu jooksul pärast eespool nimetatud arvamuse kättesaamist eksportiva poole tollile oma kavatsusest keelduda tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest.

Pärast selle teate edastamist korraldatakse ükskõik kumma poole taotluse korral konsultatsioonid kolme kuu jooksul pärast asjaomase teate edastamist. Konsultatsioonide pidamise aega võib poolte tolliasutuste vastastikusel kokkuleppel igal üksikjuhul eraldi pikendada. Konsulteerimine võib toimuda tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee kehtestatud korras.

Kui importiva poole toll ei saa konsultatsioonide pidamise aja möödumisel kinnitada, et toode on päritolustaatusega, võib ta tariifse sooduskohtlemise kohaldamisest, kui tal on selleks piisav põhjus ja kui ta on andnud importijale õiguse olla ära kuulatud. Kui eksportiva poole toll kinnitab toote päritolustaatust ja põhjendab sellist järeldust, ei või importiva poole toll keelduda toote tariifsest sooduskohtlemisest üksnes artikli 62 lõike 5 kohaldamise tõttu.

4.   Igal juhul lahendatakse eriarvamused importija ja importiva poole tolliasutuse vahel importiva poole õiguse alusel.

Artikkel 64

Konfidentsiaalsus

1.   Kumbki pool tagab kooskõlas oma õigusnormidega talle teise poole poolt käesoleva peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ja kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2.   Kui olenemata artikli 62 lõikest 5 on eksportiva või importiva poole toll saanud artiklite 61 ja 62 kohaldamisel eksportijalt konfidentsiaalset äriteavet, seda teavet ei avalikustata.

3.   Kumbki pool tagab, et käesoleva peatüki kohaselt kogutud konfidentsiaalset teavet ei tohi kasutada muul eesmärgil kui päritolu kindlaksmääramine ja tolliküsimuste haldamine ja täitmine, välja arvatud kui konfidentsiaalsed andmed esitanud isik või pool seda lubab.

4.   Olenemata lõikest 3, võib pool lubada käesoleva peatüki alusel saadud teabe kasutamist haldus-, kohtu- või kohtulaadses menetluses, mis algatatakse seoses käesoleva peatüki rakendamisega seotud tollialaste õigusaktide rikkumisega. Pool teavitab enne sellist kasutamist sellest isikut või poolt, kes teabe esitas.

Artikkel 65

Haldusmeetmed ja -karistused

Kumbki pool tagab käesoleva peatüki tõhusa täitmise. Kumbki pool tagab, et pädevatel asutustel on võimalik kehtestada vastavalt poole õigusnormidele haldusmeetmeid ja vajaduse korral karistusi iga sellise isiku suhtes, kes koostab või laseb koostada ebaõiget teavet sisaldava dokumendi, mis esitati tootele tariifse sooduskohtlemise saamiseks, kes ei täida artiklis 59 sätestatud nõudeid või kes ei esita tõendeid või keeldub kontrollkäigust, nagu on osutatud artikli 62 lõikes 3.

3. JAGU

MUUD SÄTTED

Artikkel 66

Ceuta ja Melilla

1.   Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma mõiste „pool“ liidu puhul Ceutat ja Melillat.

2.   Ceutasse ja Melillasse imporditavate Ühendkuningriigist pärit toodete suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu alusel sama tollirežiimi, mida kohaldatakse liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Ühendkuningriik kohaldab Ceutast ja Melillast pärinevate käesoleva lepinguga hõlmatud toodete importimisel samasugust tollirežiimi nagu toodete suhtes, mida imporditakse ja mis pärinevad liidust.

3.   Käesolevas peatükis osutatud päritolureegleid ja -menetlusi kohaldatakse mutatis mutandis toodete suhtes, mida eksporditakse Ühendkuningriigist Ceutasse ja Melillasse, ning toodete suhtes, mida eksporditakse Ceutast ja Melillast Ühendkuningriiki.

4.   Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

5.   Artiklit 40 kohaldatakse toodete impordi ja ekspordi suhtes liidu, Ühendkuningriigi ning Ceuta ja Melilla vahel.

6.   Eksportijad märgivad päritolukinnituse teksti väljale 3 vastavalt toote päritolule „Ühendkuningriik“ või „Ceuta ja Melilla“.

7.   Käesoleva peatüki kohaldamise ja rakendamise eest Ceutas ja Melillas vastutab Hispaania Kuningriigi toll.

Artikkel 67

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud toodete kohta

Käesoleva lepingu sätteid võib kohaldada toodete suhtes, mis vastavad käesoleva peatüki sätetele ja mis käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on kas teel eksportiva poole territooriumilt importiva poole territooriumile või importiva poole tollikontrolli all, kusjuures imporditollimakse ja muid impordimakse ei ole tasutud, tingimusel et 12 kuu jooksul pärast seda kuupäeva esitatakse importiva poole tollile artiklis 54 osutatud tariifse sooduskohtlemise taotlus.

Artikkel 68

Käesoleva peatüki ja selle lisade muutmine

Käesolevat peatükki ja selle lisasid võib muuta partnerlusnõukogu.

2. LISA

TOOTEPÕHISTE PÄRITOLUREEGLITE SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

MÄRKUS 1

Üldpõhimõtted

 

1.

Käesolevas lisas esitatakse 3. lisas sätestatud kohaldatavate nõuete üldeeskirjad, nagu on sätestatud käesoleva lepingu artikli 39 lõike 1 punktis c.
 

2.

Käesoleva lisa ja 3. lisa kohaldamisel on nõuded, mille kohaselt on toode päritolustaatusega vastavalt käesoleva lepingu artikli 39 lõike 1 punktile c järgmised: kauba tariifse klassifikatsiooni muudatus, tootmisprotsess, päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus või mass või muu käesolevas lisas ja 3. lisas sätestatud nõue.
 

3.

Viide massile tootepõhises päritolureeglis tähistab netomassi, mis on materjali või toote mass ilma pakendi massita.
 

4.

Käesolev lisa ja 3. lisa põhinevad harmoneeritud süsteemil, mida on muudetud 1. jaanuaril 2017.

MÄRKUS 2

Tootepõhiste päritolureeglite loetelu ülesehitus

 

1.

Märkusi jaotise või grupi kohta tuleb võimaluse korral lugeda koos asjaomase jaotise, grupi, rubriigi või alamrubriigi tootepõhiste päritolureeglitega.
 

2.

3. lisa 2. veerus sätestatud iga tootepõhist päritolureeglit kohaldatakse 3. lisa 1. veerus osutatud vastava toote suhtes.
 

3.

Kui toote suhtes kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, loetakse toode poole päritolustaatusele vastavaks, kui ta vastab ühele alternatiivsele reeglile.
 

4.

Kui toote suhtes kohaldatakse sellist tootepõhist päritolureeglit, mis sisaldab mitut nõuet, loetakse toode poole päritolustaatusele vastavaks üksnes siis, kui ta vastab kõigile neile nõuetele.
 

5.

Käesolevas lisas ja 3. lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„jaotis“ – harmoneeritud süsteemi jaotis;

b)

„grupp“– harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri kaks esimest kohta;

c)

„rubriik“– harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri neli esimest kohta ning

d)

„alamrubriik“– harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri kuus esimest kohta.

 

6.

Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi lühendeid:

„CC“ – valmistamine mis tahes gruppi kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote gruppi kuuluv materjal; see tähendab, et toote valmistamisel kasutatav päritolustaatuseta materjal tuleb klassifitseerida muusse kui toote gruppi (harmoneeritud süsteemi kahekohaline tase) (st grupi muutus);

„CTH“ – valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote rubriiki kuuluv materjal; see tähendab, et toote valmistamisel kasutatav päritolustaatuseta materjal tuleb klassifitseerida muusse rubriiki kui toote rubriiki (harmoneeritud süsteemi neljakohaline tase) (st rubriigi muutus);

„CTSH“ – valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, v.a toote alamrubriiki kuuluv materjal; see tähendab, et toote valmistamisel kasutatav päritolustaatuseta materjal tuleb klassifitseerida muusse kui toote alamrubriiki (harmoneeritud süsteemi kuuekohaline tase) (st alamrubriigi muutus).

MÄRKUS 3

Tootepõhiste päritolureeglite kohaldamine

 

1.

Käesoleva lepingu artiklit 39, milles käsitletakse tooteid, millele on antud päritolustaatus, kui neid kasutatakse materjalina teiste toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata asjaolust, kas päritolustaatus on antud samas tootmispaigas, kus neid tooteid kasutatakse, või mitte.
 

2.

Kui tootepõhises päritolureeglis on konkreetselt sätestatud, et teatavat päritolustaatuseta materjali ei tohi kasutada või et teatava päritolustaatuseta materjali väärtus või mass ei tohi ületada teatavat piirmäära, ei kehti need tingimused selliste päritolustaatuseta materjalide suhtes, mis on klassifitseeritud mujale harmoneeritud süsteemis.

Näide 1. Kui reegel buldooserite kohta (alamrubriik 8429.11) nõuab: „CTH, v.a rubriiki 84.31 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest“, ei ole mujal kui rubriikides 84.29 ja 84.31 klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide (näiteks kruvid (rubriik 73.18), isoleeritud traat ja elektrijuhtmed (rubriik 85.44) ja mitmesugused elektrimasinad ja -seadmed (grupp 85) kasutamine piiratud.

Näide 2. Kui rubriigi 35.05 reegel (dekstriinid jm modifitseeritud tärklised; tärkliste alusel valmistatud liimid jne) nõuab „CTH, v.a rubriiki 11.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest“, ei ole mujal kui rubriigis 11.08 (tärklis; inuliin) klassifitseeritud päritolustaatuseta materjalide, näiteks gruppi 10 (teravili) kuuluvate materjalide kasutamine piiratud.

 

3.

Kui tootepõhise päritolureegliga on ette nähtud, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista see kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu ei saa reeglile vastata.

MÄRKUS 4

Päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamine

Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„tolliväärtus” – 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) VII artikli rakendamise lepingu kohaselt määratud tolliväärtus;

b)

„EXW“ või „tehasehind“ –

i)

toote hind, mida makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki toote valmistamisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote ekspordil, või

ii)

kui hinda ei maksta või kui tegelik hind ei kajasta kõiki tegelikult toote valmistamisega seotud kulusid, kõigi kasutatud materjalide väärtus ja kõik muud kulud, mida eksportiv pool on toote tootmisel teinud:

A)

sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mida võib õigustatult tootega seostada, ning

B)

välja arvatud veo-, kindlustus- ja kõik muud toote vedamisega seotud kulud ja eksportiva poole riigisisesed maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel;

iii)

punkti i kohaldamisel, kui viimane toodang on tootjalt tellitud allhanke korras, tähendab punktis i osutatud mõiste „tootja“ alltöövõtja palganud isikut.

c)

„MaxNOM“ – päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus, mis on väljendatud protsendimäärana ja mis arvutatakse vastavalt järgmisele valemile:

Image 4

d)

„VNM“– toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus, mis on nende tolliväärtus impordi ajal, sealhulgas veo-, kindlustus- (kui see on asjakohane), pakendamis- ja kõik muud kulud, mis on seotud materjalide transportimisega selle lepinguosalise impordisadamasse, kus toote tootja asub; kui päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis kasutatakse esimest tuvastatavat hinda, mida makstakse päritolustaatuseta materjalide eest liidus või Ühendkuningriigis. Toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtust võib arvutada kaalutud keskmise väärtuse valemi järgi või muu poolte poolt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetes kasutatava inventari hindamise meetodi järgi.

MÄRKUS 5

3. lisa V–VII jaos osutatud protsesside mõisted

Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„biotehnoloogiline protsess“ –

i)

mikroorganismide (bakterid, viirused (sh faagid) jms) või inimeste, loomade või taimerakkude bioloogiline või biotehnoloogiline kasvatamine (sh rakukultuurid), hübridiseerimine või geneetiline muundamine ning

ii)

rakuliste või rakkudevaheliste struktuuride (nt isoleeritud geenid, geenifragmendid ja plasmiidid) tootmine, isoleerimine või puhastamine; fermenteerimine;

b)

„osakeste suuruse muutmine“ – toote osakeste suuruse tahtlik ja kontrollitud muutmine muul viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja keemilised omadused erinevad sisendmaterjalide omadest;

c)

„keemiline reaktsioon“ – protsess, sealhulgas biokeemiline töötlus, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul, välja arvatud järgmistel juhtudel, mida ei loeta käesoleva mõiste tähenduses keemiliseks reaktsiooniks:

i)

lahustamine vees või muudes lahustites;

ii)

lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või

iii)

kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine;

d)

„destilleerimine“ –

i)

atmosfäärirõhul destilleerimine: eraldamisprotsess, mille käigus naftaõlid muundatakse destillatsioonitornis vastavalt keemispunktile osakesteks ja auruks ning kondenseeritakse seejärel erinevateks veeldatud fraktsioonideks; nafta destilleerimisel saadud tooted võivad hõlmata veeldatud naftagaasi, toorbensiini, bensiini, petrooli, diislit või kütteõli, kergeid gaasiõlisid ja määrdeõli, ning

ii)

vaakumdestilleerimine: destilleerimine atmosfäärirõhust madalamal rõhul, mis ei ole siiski nii madal, et seda saaks liigitada molekulaarseks destilleerimiseks; vaakumdestilleerimist kasutatakse selliste kõrge keemistemperatuuriga ja soojustundlike materjalide destilleerimiseks nagu rasked destillaadid naftaõlides, et toota kergeid kuni raskeid vaakumgaasiõlisid või vaakumjääke;

e)

„isomeeride eraldamine“– isomeeride isoleerimine või eraldamine isomeeride segust;

f)

„segamine ja tihendamine“ – üksnes eelnevalt kindlaksmääratud tingimustele vastav materjalide sihilik ja proportsionaalselt kontrollitud segamine või tihendamine, k.a pihustamine (v.a lahjendite lisamine), mille tulemusel saadakse toode, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad selle toote otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest;

g)

„standardmaterjalide tootmine“ (sh standardlahused) – selliste preparaatide tootmine, mis sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord, ning

h)

„puhastamine“ – protsess, mille tulemusena kõrvaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest lisanditest või vähendatakse või eemaldatakse lisandid, mille tulemusena saadakse ühele või mitmele järgmisele kasutusvaldkonnale vastav kaup:

i)

farmaatsias, meditsiinis, kosmeetikas, veterinaarias või toiduainetes kasutatavad ained;

ii)

analüüside tegemisel, diagnostikas või laboris kasutatavad kemikaalid ja reaktiivid;

iii)

mikroelektroonikas kasutatavad elemendid ja komponendid;

iv)

optikas spetsiaalse kasutusega kaubad;

v)

biotehnikas kasutatavad kaubad, näiteks rakukülvid, geenitehnoloogia või katalüsaator;

vi)

eraldamisprotsessis kasutatavad kandjad või

vii)

radioaktiivsuse kasutamine.

MÄRKUS 6

3. lisa XI jaos kasutatud mõistete määratlused

Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„keemilised staapelkiud“– rubriikidesse 55.01–55.07 kuuluvad süntees- või tehisfilamentköisikud, -staapelkiud või nende jäätmed;

b)

„looduslikud kiud“ – muud kiud kui sünteetilised või tehiskiud; mõiste hõlmab vaid ketruseelses etapis olevaid kiude, sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab mõiste ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude; „looduslikud kiud“ hõlmavad rubriiki 05.11 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 50.02 ja 50.03 kuuluvat siidi, rubriikidesse 51.01–51.05 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 52.01–52.03 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 53.01–53.05 kuuluvaid muid taimseid kiudusid;

c)

„trükkimine“– tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, ning

d)

„trükkimine (iseseisva operatsioonina)“– tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine, kõrvetamine, tsentrifuugimine, pingutamine raamil, freesimine, aurutamine ja kahandamine ning märg-dekateerimine), tingimusel et kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

MÄRKUS 7

Lubatud kõrvalekalded, mida kohaldatakse kaht või enamat põhitekstiilmaterjali sisaldavatele toodetele

 

1.

Käesoleva märkuse tähenduses on põhitekstiilmaterjalid järgmised:

a)

siid;

b)

vill;

c)

loomakarvad;

d)

loomavill;

e)

hobusejõhv;

f)

puuvill;

g)

paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;

h)

lina;

i)

kanep;

j)

džuut ja muud niinekiud;

k)

sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;

l)

kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;

m)

sünteesfilamentkiud;

n)

tehisfilamentkiud;

o)

elektrit juhtivad filamentkiud;

p)

polüpropüleenstaapelkiud;

q)

polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud;

r)

polüamiidstaapelkiud;

s)

polüakrüülnitriilist valmistatud sünteesstaapelkiud;

t)

polüimiidstaapelkiud;

u)

polütetrafluoroetüleenist valmistatud sünteesstaapelkiud;

v)

polü(fenüleensulfiidist) valmistatud sünteesstaapelkiud;

w)

polü(vinüülkloriidist) valmistatud sünteesstaapelkiud;

x)

muud sünteesstaapelkiud;

y)

viskoosist valmistatud tehisstaapelkiud;

z)

muud tehisstaapelkiud;

aa)

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;

bb)

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist;

cc)

rubriiki 56.05 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust;

dd)

muud rubriiki 56.05 kuuluvad tooted;

ee)

klaaskiud ning

ff)

metallkiud.

 

2.

Kui 3. lisas viidatakse käesolevale märkusele, ei kohaldata kõnealuse lisa 2. veerus sätestatud nõudeid lubatud kõrvalekaldena päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide suhtes, mida on toote valmistamisel kasutatud, tingimusel et

a)

toode sisaldab kaht või enamat põhitekstiilmaterjali ning

b)

päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide mass kokku ei ületa 10 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide massist.

Näide. Rubriigi 51.12 villast riiet, mis sisaldab rubriigi 51.07 villast lõnga, rubriigi 55.09 sünteesstaapelkiududest lõnga ning muid materjale kui põhitekstiilmaterjale, päritolustaatuseta villast lõnga, mis ei vasta 3. lisas sätestatud nõudele, või päritolustaatuseta sünteetilist lõnga, mis ei vasta 3. lisas sätestatud nõudele, või nende segu võib kasutada tingimusel, et kasutatud lõngade kogumass ei ületa 10 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide massist.

 

3.

Olenemata punkti 2 alapunktist b on toodete puhul, mis sisaldavad mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, maksimaalne lubatud kõrvalekalle 20 %. Muude päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide sisalduse protsent ei tohi siiski ületada 10 %.
 

4.

Olenemata punkti 2 alapunktist b on toodete puhul, mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, maksimaalne lubatud kõrvalekalle 30 %. Muude päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide sisalduse protsent ei tohi siiski ületada 10 %.

MÄRKUS 8

Muud teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad lubatud kõrvalekalded

 

1.

Kui 3. lisas viidatakse käesolevale märkusele, võib kasutada päritolustaatuseta tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase lisa 2. veeru nõuetele tekstiilist valmistoodete kohta, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote tehasehinnast.
 

2.

Päritolustaatuseta materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, võib piiranguta kasutada gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiiltoodete valmistamiseks, olenemata sellest, kas need materjalid sisaldavad tekstiili või mitte.

Näide. Kui 3. lisas sätestatud nõue näeb ette, et konkreetse tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see päritolustaatuseta metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuigi metallist artikleid ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samadel põhjustel ei takista see päritolustaatuseta tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.

 

3.

Kui 3. lisas sätestatud nõue seisneb päritolustaatuseta materjalide maksimaalses väärtuses, tuleb päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel võtta arvesse nende päritolustaatuseta materjalide väärtust, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63.

MÄRKUS 9

Põllumajandustooted

Harmoneeritud süsteemi II jao ja rubriigi 24.01 alla klassifitseeritud põllumajandustooteid, mis on kasvatatud või koristatud poole territooriumil, käsitatakse selle poole territooriumilt pärinevana isegi siis, kui need on kasvatatud kolmandast riigist imporditud seemnetest, sibulatest, pookealustest, pistikutest, pookeokstest, võsudest, pungadest või muudest elusatest taimeosadest.


3. LISA

TOOTEPÕHISED PÄRITOLUREEGLID

1. veerg

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (HS 2017) koos konkreetse kirjeldusega

2. veerg

Tootepõhine päritolureegel

I JAOTIS

ELUSLOOMAD; LOOMSED TOOTED

Grupp 1

Elusloomad

01.01–01.06

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud.

Grupp 2

Liha ja söödav rups

02.01–02.10

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

03.01–03.08

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

04.01–04.10

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

Grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted

05.01–05.11

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

II JAOTIS

TAIMSED TOOTED

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

06.01–06.04

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

07.01–07.14

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

08.01–08.14

Valmistamine, mille puhul:

kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

Grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid

09.01–09.10

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

Grupp 10

Teravili

10.01–10.08

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen

11.01–11.09

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 10 ja 11, rubriikidesse 07.01, 07.14, 23.02 ja 23.03 või alamrubriiki 0710.10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

12.01–12.14

CTH

Grupp 13

Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid

13.01–13.02

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, milles rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

Grupp 14

Taimne punumismaterjal; mujal nimetamata taimsed tooted

14.01–14.04

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

III JAOTIS

LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD

Grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad

15.01–15.04

CTH

15.05–15.06

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

15.07–15.08

CTSH

15.09–15.10

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud.

15.11–15.15

CTSH

15.16–15.17

CTH

15.18–15.19

CTSH

15.20

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

15.21–15.22

CTSH

IV JAOTIS

VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

1601.00–1604.18

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 1, 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud (1).

1604.19

CC

1604.20

 

surimitooted:

CC

muud:

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud (2).

1604.31–1605.69

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted

17.01

CTH

17.02

CTH, tingimusel et kasutatavate rubriikidesse 11.01–11.08 ning 17.01 ja 17.03 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

17.03

CTH

17.04

 

valge šokolaad:

CTH, tingimusel et:

a)

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

b)

i)

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist või

ii)

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

muud:

CTH, tingimusel et:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

18.01–18.05

CTH

1806.10

CTH, tingimusel et:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

1806.20–1806.90

CTH, tingimusel et:

a)

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

b)

i)

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist või

ii)

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 30 % toote tehasehinnast.

Grupp 19

Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted

19.01–19.05

CTH, tingimusel et:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud

kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist;

kasutatavate rubriikidesse 10.06 ja 11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist ning

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

Grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest

20.01

CTH

20.02–20.03

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

20.04–20.09

CTH, tingimusel et kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

Grupp 21

Mitmesugused toiduvalmistised

21.01–21.02

CTH, tingimusel et:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

2103.10

2103.20

2103.90

CTH; päritolustaatuseta sinepipulbrit või valmissinepit võib siiski kasutada.

2103.30

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

21.04–21.06

CTH, tingimusel et:

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

Grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas

22.01–22.06

CTH, v.a rubriikidesse 22.07 ja 22.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et:

kõik alamrubriikidesse 0806.10, 2009.61, 2009.69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud;

kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud ning

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

22.07

CTH, v.a rubriiki 22.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et kõik gruppi 10 ja alamrubriikidesse 0806.10, 2009.61 ja 2009.69 kuuluvad kasutatavad materjalid on täielikult saadud.

22.08–22.09

CTH, v.a rubriikidesse 22.07 ja 22.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et kõik alamrubriikidesse 0806.10, 2009.61 ja 2009.69 kuuluvad kasutatavad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad

23.01

CTH

2302.10–2303.10

CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

2303.20–2308.00

CTH

23.09

CTH, tingimusel et:

kõik kasutatavad gruppide 2 ja 4 materjalid on täielikult saadud;

kasutatavate rubriikidesse 10.01–10.04, 10.07 ja 10.08, gruppi 11 ning rubriikidesse 23.02 ja 23.03 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist ning

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

Grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad

24.01

Valmistamine, mille puhul kõik rubriiki 24.01 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

2402.10

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et kasutatavate rubriiki 24.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % kasutatavate grupi 24 materjalide massist.

2402.20

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, v.a toote rubriiki kuuluv materjal ja alamrubriigi 2403.19 suitsetamistubakas, ning mille puhul kõikide kasutatavate rubriiki 24.01 kuuluvate materjalide massist vähemalt 10 % on täielikult saadud.

2402.90

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, tingimusel et kasutatavate rubriiki 24.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % kasutatavate grupi 24 materjalide massist.

24.03

CTH, mille puhul vähemalt 10 % kõigi kasutatavate rubriiki 24.01 kuuluvate materjalide massist on täielikult saadud.

V JAOTIS

MINERAALSED TOOTED

Jaotise märkus. Käesolevas jaotises esinevate horisontaalsete töötlusreeglite määratlused on esitatud 2. lisa märkuses 5.

Grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

25.01–25.30

CTH

või

MaxNOM 70 % (EXW).

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

26.01–26.21

CTH

Grupp 27

Mineraalkütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad

27.01–27.09

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

27.10

CTH, v.a alamrubriiki 3824.99 või 3826.00 kuuluv päritolustaatuseta biodiisel,

või

on läbinud destilleerimise või keemilise reaktsiooni, tingimusel et rubriiki 27.10 ja alamrubriikidesse 3824.99 ja 3826.00 kuuluv kasutatav biodiisel (sh vesinikuga töödeldud taimeõli) on saadud esterdamise, ümberesterdamise või vesinikuga töötlemise teel.

27.11–27.15

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

VI JAOTIS

KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD TÖÖSTUSHARUDE TOOTED

Jaotise märkus. Käesolevas jaotises esinevate horisontaalsete töötlusreeglite määratlused on esitatud 2. lisa märkuses 5.

Grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

28.01–28.53

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 29

Orgaanilised kemikaalid

2901.10–2905.42

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

2905.43–2905.44

CTH, v.a rubriiki 17.02 ja alamrubriiki 3824.60 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

2905.45

CTSH, samas tootega samasse alamrubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

2905.49–2942

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 30

Farmaatsiatooted

30.01–30.06

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 31

Väetised

31.01–31.04

CTH, samas tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast

või

MaxNOM 40 % (EXW).

31.05

 

naatriumnitraat

kaltsiumtsüaanamiid

kaaliumsulfaat

magneesiumkaaliumsulfaat

CTH, samas tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast,

või

MaxNOM 40 % (EXW).

- muud

CTH, samas tootega samasse rubriiki kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast ja mille puhul kasutatavate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast,

või

MaxNOM 40 % (EXW).

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

32.01–32.15

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

33.01

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

3302.10

CTH, samas alamrubriiki 3302.10 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib kasutada, kui nende koguväärtus ei ületa 20 % toote tehasehinnast.

3302.90

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

33.03

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

33.04–33.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

34.01–34.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

35.01–35.04

CTH, v.a gruppi 4 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

35.05

CTH, v.a rubriiki 11.08 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

35.06–35.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

36.01–36.06

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

37.01–37.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 38

Mitmesugused keemiatooted

38.01–38.08

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

3809.10

CTH, v.a rubriikidesse 11.08 ja 35.05 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

3809.91–3822.00

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

38.23

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

3824.10–3824.50

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

3824.60

CTH, v.a alamrubriikidesse 2905.43 ja 2905.44 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

3824.71–3825.90

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

38.26

valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise, esterdamise või vesinikuga töötlemise teel.

VII JAOTIS

PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED

Jaotise märkus. Käesolevas jaotises esinevate horisontaalsete töötlusreeglite määratlused on esitatud 2. lisa märkuses 5.

Grupp 39

Plastid ja plasttooted

39.01–39.15

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

39.16–39.19

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

39.20

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

39.21–39.22

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

3923.10–3923.50

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

3923.90–3925.90

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

39.26

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 40

Kautšuk ja kummitooted

40.01–40.11

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

4012.11–4012.19

CTSH

või

kasutatud rehvide protekteerimine.

4012.20–4017.00

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

VIII JAOTIS

TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST; SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED, KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V.A JÄMESIIDIST)

Grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

41.01–4104.19

CTH

4104.41–4104.49

CTH v.a alamrubriikidesse 4104.41–4104.49 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

4105.10

CTH

4105.30

CTSH

4106.21

CTH

4106.22

CTSH

4106.31

CTH

4106.32–4106.40

CTSH

4106.91

CTH

4106.92

CTSH

41.07–41.13

CTH, v.a alamrubriikidesse 4104.41, 4104.49, 4105.30, 4106.22, 4106.32 ja 4106.92 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. Alamrubriikidesse 4104.41, 4104.49, 4105.30, 4106.22, 4106.32 või 4106.92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, kui need läbivad järelparkimise.

4114.10

CTH

4114.20

CTH, v.a alamrubriikidesse 4104.41, 4104.49, 4105.30, 4106.22, 4106.32, 4106.92 ja 41.07 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest. Alamrubriikidesse 4104.41, 4104.49, 4105.30, 4106.22, 4106.32, 4106.92 ja rubriiki 41.07 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, kui need läbivad järelparkimise.

41.15

CTH

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

42.01–42.06

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted

4301.10–4302.20

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

4302.30

CTSH

43.03–43.04

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

IX JAOTIS

PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA VITSPUNUTISED

Grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi

44.01–44.21

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 45

Kork ja korgist tooted

45.01–45.04

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

46.01–46.02

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

X JAOTIS

KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI- VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID; PABER JA PAPP NING TOOTED NENDEST

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja jäägid

47.01–47.07

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

48.01–48.23

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm

trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

49.01–49.11

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

XI JAOTIS

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Jaotise märkus. Käesolevas jaotises esinevad mõisted ja teatavatele tekstiilmaterjalist toodetele kohaldatavad kõrvalekalded on esitatud 2. lisa märkustes 6, 7 ja 8.

Grupp 50

Siid

50.01–50.02

CTH

50.03

 

kraasitud või kammitud:

siidijääkide kraasimine või kammimine

muud:

CTH

50.04–50.05

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

50.06

 

siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng:

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos korrutamisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga

jämesiid:

CTH

50.07

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega

kudumine koos värvimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie

51.01–51.05

CTH

51.06–51.10

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

51.11–51.13

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 52

Puuvill

52.01–52.03

CTH

52.04–52.07

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

52.08–52.12

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie

53.01–53.05

CTH

53.06–53.08

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

53.09–53.11

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 54

Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad jms vormid

54.01–54.06

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

54.07–54.08

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 55

Keemilised staapelkiud

55.01–55.07

Keemiliste staapelkiudude ekstrusioon

55.08–55.11

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

55.12–55.16

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

korrutamine või mis tahes mehaaniline toiming koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest

56.01

Looduslike kiudude ketramine või sidumine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramise või sidumisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

56.02

 

nõeltöödeldud vilt:

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega kasutada võib siiski:

rubriiki 54.02 kuuluvat päritolustaatuseta polüpropüleenfilamenti;

rubriiki 55.03 või 55.06 kuuluvaid päritolustaatuseta polüpropüleenkiude või

rubriiki 55.01 kuuluvat päritolustaatuseta polüpropüleenköisikut,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

või

looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine.

muud:

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega

või

muu looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine.

5603.11–5603.14

Valmistamine

orienteeritud või orienteerimata filamentidest või

looduslikest või keemilistest ainetest või polümeeridest,

millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks.

5603.91–5603.94

Valmistamine

orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest või

looduslikust või keemilisest hakitud lõngast,

millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks.

5604.10

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast.

5604.90

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

56.05

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega

või

korrutamine koos mis tahes mehaanilise toiminguga.

56.06

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega;

korrutamine koos mähkimisega;

looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine

või

flokeerimine koos värvimisega.

56.07–56.09

Looduslike kiudude ketramine

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega.

Grupp 57

Vaibad jm tekstiilpõrandakatted

Märkus grupi kohta. Selle grupi toodete aluskihina võib kasutada päritolustaatuseta džuutriiet.

57.01–57.05

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

valmistamine kookos- või sisal- või džuut- või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

keemilise filamentlõnga taftingtöötlus või kudumine koos pealistamise või lamineerimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil.

Grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid

58.01–58.04

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

58.05

CTH

58.06–58.09

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

58.10

Tikandid, mille puhul mis tahes rubriiki (v.a toote enda rubriik) kuuluvate kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

58.11

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 59

Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks

59.01

kudumine koos värvimise, flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega

või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega.

59.02

 

tekstiilmaterjalisisaldusega kuni 90 % massist:

Kudumine.

muud:

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega.

59.03

Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

59.04

Kalandreerimine koos värvimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega. Aluskihina võib kasutada päritolustaatuseta džuutriiet

või

kudumine koos värvimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega. Aluskihina võib kasutada päritolustaatuseta džuutriiet.

59.05

 

kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud materjalid:

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega.

muud:

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

kudumine koos trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

59.06

 

silmkoelised ja heegeldatud kangad:

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega;

silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist:

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega.

muud:

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise või pealistamise või kummeerimisega;

lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega

või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

59.07

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega

või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

59.08

 

impregneeritud hõõgsukad:

Valmistamine silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast.

muud:

CTH

59.09–59.11

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega

või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kõikide kasutatavate materjalide väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad)

60.01–60.06

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega;

kudumine koos värvimise, flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega või

korrutamine ja tekstureerimine koos kudumise või heegeldamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta korrutamata või tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted)

61.01–61.17

 

saadud kahe või mitme trikookangast kindlakujuliseks lõigatud detaili või kindlakujuliseks silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel:

Kudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

muud:

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või

kudumine ja lõpptöötlus ühe operatsioonina.

Grupp 62

Rõivad ning rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud

62.01

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.02

 

tikitud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.03

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.04

 

tikitud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.05

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.06

 

tikitud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.07–62.08

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.09

 

tikitud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.10

 

tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.11

 

naiste või tüdrukute tikitud rõivad:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.12

 

silmkoelised või heegeldatud, saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel:

silmkoes kudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.13–62.14

 

tikitud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.15

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.16

 

tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.17

 

tikitud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast,

või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

vaheriie kraedeks ja kätisteks, valmis lõigatud:

CTH, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

Grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud

63.01–63.04

 

vildist, lausriidest:

Lausriide valmistamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

muud:

tikitud:

Kudumine või silmuskudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega

või

valmistamine tikkimata kangast (v.a silmuskoelisest või heegeldatud kangast), tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote tehasehinnast.

muud:

Kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

63.05

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

63.06

 

lausriidest:

Lausriide valmistamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

muud:

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

63.07

MaxNOM 40 % (EXW).

63.08

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti; komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

63.09–63.10

CTH

XII JAOTIS

JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST

Grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad

64.01–64.05

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest, v.a sisetalla vm tallaosa külge kinnitatud rubriigi 64.06 päritolustaatuseta kokkupandud pealsetest.

64.06

CTH

Grupp 65

Peakatted ja nende osad

65.01–65.07

CTH

Grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad

66.01–66.03

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

67.01–67.04

CTH

XIII JAOTIS

KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA KLAASTOOTED

Grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

68.01–68.15

CTH

või

MaxNOM 70 % (EXW).

Grupp 69

Keraamikatooted

69.01–69.14

CTH

Grupp 70

Klaas ja klaastooted

70.01–70.09

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

70.10

CTH

70.11

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

70.13

CTH, v.a rubriiki 70.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

70.14–70.20

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

XIV JAOTIS

LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, VÄÄRISMETALLIGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID

Grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid

71.01–71.05

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

71.06

 

survetöötlemata:

CTH, v.a rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest;

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate päritolustaatuseta väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate päritolustaatuseta väärismetallide sulatamine või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega või puhastamine.

pooltöödeldud või pulbrina:

valmistamine survetöötlemata päritolustaatuseta väärismetallidest.

71.07

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

71.08

 

survetöötlemata:

CTH, v.a rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest;

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate päritolustaatuseta väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate päritolustaatuseta väärismetallide sulatamine või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega või puhastamine.

pooltöödeldud või pulbrina:

Valmistamine survetöötlemata päritolustaatuseta väärismetallidest.

71.09

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

71.10

 

survetöötlemata:

CTH, v.a rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest;

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate päritolustaatuseta väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine

või

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate päritolustaatuseta väärismetallide sulatamine või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega või puhastamine.

pooltöödeldud või pulbrina:

Valmistamine survetöötlemata päritolustaatuseta väärismetallidest.

71.11

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

71.12–71.18

CTH

XV JAOTIS

MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST VALMISTATUD TOOTED

Grupp 72

Raud ja teras

72.01–72.06

CTH

72.07

CTH, v.a rubriiki 72.06 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

72.08–72.17

CTH, v.a rubriikidesse 72.08–72.17 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

72.18

CTH

72.19–72.23

CTH, v.a rubriikidesse 72.19–72.23 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

72.24

CTH

72.25–72.29

CTH, v.a rubriikidesse 72.25–72.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

Grupp 73

Raud- ja terastooted

7301.10

CC, v.a rubriikidesse 72.08–72.17 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

7301.20

CTH

73.02

CC, v.a rubriikidesse 72.08–72.17 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

73.03

CTH

73.04–73.06

CC, v.a rubriikidesse 72.13–72.17, 72.21–72.23 ja 72.25–72.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

73.07

 

roostevabast terasest toruliitmikud:

CTH, v.a päritolustaatuseta sepistatud toorikutest; samas päritolustaatuseta sepistatud toorikuid võib kasutada, kui nende väärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast.

muud:

CTH

73.08

CTH, v.a alamrubriiki 7301.20 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest.

7309.00–7315.19

CTH

7315.20

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

7315.81–7326.90

CTH

Grupp 74

Vask ja vasktooted

74.01–74.02

CTH

74.03

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

74.04–74.07

CTH

74.08

CTH ja MaxNOM 50 % (EXW)

74.09–74.19

CTH

Grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted

75.01

CTH

75.02

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

75.03–75.08

CTH

Grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted

76.01

CTH ja MaxNOM 50 % (EXW)

või

legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -jääkidest termilise või elektrolüütilise töötlemise teel.

76.02

CTH

76.03–76.16

CTH ja MaxNOM 50 % (EXW) (3).

Grupp 78

Plii ja pliitooted

7801.10

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

7801.91–7806.00

CTH

Grupp 79

Tsink ja tsinktooted

79.01–79.07

CTH

Grupp 80

Tina ja tinatooted

80.01–80.07

CTH

Grupp 81

Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

81.01–81.13

Valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist.

Grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad

8201.10–8205.70

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8205.90

CTH, komplektid võivad siiski sisaldada rubriiki 82.05 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

82.06

CTH, v.a rubriikidesse 82.02–82.05 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest; komplektid võivad siiski sisaldada rubriikidesse 82.02–82.05 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

82.07–82.15

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW)

Grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

83.01–83.11

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

XVI JAOTIS

MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, NENDE OSAD JA TARVIKUD

Grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad

84.01–84.06

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.07–84.08

MaxNOM 50 % (EXW).

84.09–84.12

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8413.11–8415.10

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8415.20

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8415.81–8415.90

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.16–84.20

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.21

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.22–84.24

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.25–84.30

CTH, v.a rubriiki 84.31 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.31–84.43

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.44–84.47

CTH, v.a rubriiki 84.48 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.48–84.55

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.56–84.65

CTH, v.a rubriiki 84.66 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.66–84.68

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.70–84.72

CTH, v.a rubriiki 84.73 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.73–84.78

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8479.10–8479.40

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8479.50

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8479.60–8479.82

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8479.89

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8479.90

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.80

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.81

CTSH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

84.82–84.87

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud

85.01–85.02

CTH, v.a rubriiki 85.03 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.03–85.06

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.07

 

akud, mis sisaldavad ühte või mitut akuelementi, ja vooluahelad akuelementide omavaheliseks ühendamiseks,

mida sageli nimetatakse „patareikogumiks“, mida kasutatakse rubriikide 87.02, 87.03 ja 87.04 sõidukite esmase elektritoite allikana

CTH, v.a päritolustaatuseta aktiivsetest katoodmaterjalidest,

või

MaxNOM 30 % (EXW) (4).

akuelemendid, patareimoodulid ja nende osad, mis on mõeldud kasutamiseks akudes, mida kasutatakse rubriikide 87.02, 87.03 ja 87.04 sõidukite esmase elektritoite allikana.

CTH, v.a päritolustaatuseta aktiivsetest katoodmaterjalidest,

või

MaxNOM 35 % (EXW) (5).

muud

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.08–85.18

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.19–85.21

CTH, v.a rubriiki 85.22 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.22–85.23

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.25–85.27

CTH, v.a rubriiki 85.29 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.28–85.34

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.35–85.37

CTH, v.a rubriiki 85.38 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8538.10–8541.90

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8542.31–8542.39

CTH;

päritolustaatuseta materjalid läbivad difusiooniprotsessi

või

MaxNOM 50 % (EXW).

8542.90–8543.90

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

85.44–85.48

MaxNOM 50 % (EXW).

XVII JAOTIS

SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD TRANSPORDIVAHENDID

Grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed

86.01–86.09

CTH, v.a rubriiki 86.07 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud

87.01

MaxNOM 45 % (EXW)

87.02–87.04

 

nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga käitatavad sõidukid, mida saab laadimiseks pistikuga välise toiteallika külge ühendada (pistikühendusega hübriidsõiduk);

ainult elektrimootoriga käitatavad sõidukid

MaxNOM 45 % (EXW) ja rubriiki 85.07 kuuluvad patareikogumid, mida kasutatakse sõiduki käitamisel esmase elektritoite allikana, peavad olema päritolustaatusega (6).

muud

MaxNOM 45 % (EXW) (7).

87.05–87.07

MaxNOM 45 % (EXW)

87.08–87.11

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW)

87.12

MaxNOM 45 % (EXW)

87.13–87.16

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW)

Grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad

88.01–88.05

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW)

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

89.01–89.08

CC

või

MaxNOM 40 % (EXW).

XVIII JAOTIS

OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING -APARATUUR; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDE OSAD JA TARVIKUD

Grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud

9001.10–9001.40

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

9001.50

CTH;

poolvalmis läätsede lihvimine valmis oftalmoloogiliseks läätseks, millel on optiline korrigeeriv võime ning mis on ettenähtud prilliraamidesse paigutamiseks;

asjakohase töötluse teel läätsede katmine kasutaja nägemise parandamiseks ja kaitse tagamiseks

või

MaxNOM 50 % (EXW).

9001.90–9033.00

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 91

Kellad ja nende osad

91.01–91.14

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

92.01–92.09

MaxNOM 50 % (EXW).

XIX JAOTIS

RELVAD JA LASKEMOON; NENDE OSAD JA TARVIKUD

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

93.01–93.07

MaxNOM 50 % (EXW).

XX JAOTIS

MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

94.01–94.06

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud

95.03–95.08

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

Grupp 96

Mitmesugused tööstustooted

96.01–96.04

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

96.05

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, tingimusel et komplektis võib olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

96.06–9608.40

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

9608.50

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, tingimusel et komplektis võib olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast.

9608.60–96.20

CTH

või

MaxNOM 50 % (EXW).

XXI JAOTIS

KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED

Grupp 97

KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED

97.01–97.06

CTH


(1)  Alamrubriiki 1604.14 klassifitseeritud kalatooted või -konservid tuunidest, vööttuunidest ja pelamiididest (Sarda spp.), tervena või tükkidena (v.a hakklihana), võidakse aastakvootide ulatuses käsitada päritolustaatusega toodetena vastavalt alternatiivsetele tootepõhistele päritolureeglitele, mis on esitatud 4. lisas esitatud tootepõhiste päritolureeglite juurde.

(2)  Alamrubriiki 1604.20 klassifitseeritud kalatooted ja -konservid tuunidest, vööttuunidest ja muudest perekonna Euthynnus kaladest (v.a tervena või tükkidena) võidakse aastakvootide ulatuses käsitada päritolustaatusega toodetena vastavalt alternatiivsetele tootepõhistele päritolureeglitele, mis on esitatud 4. lisas esitatud tootepõhiste päritolureeglite juurde.

(3)  Teatavad alumiiniumitooted võidakse aastakvootide ulatuses käsitada päritolustaatusega toodetena vastavalt alternatiivsetele tootepõhistele päritolureeglitele, mis on esitatud 4. lisas.

(4)  Alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026 kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, mis on esitatud 5. lisas.

(5)  Alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026 kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, mis on esitatud 5. lisas.

(6)  Alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026 kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, mis on esitatud 5. lisas.

(7)  Selliste hübriidsõidukite suhtes, mille käitamiseks kasutatakse nii sisepõlemismootorit kui ka elektrimootorit (v.a sõidukid, mida saab laadimiseks välise toiteallika külge ühendada), kohaldatakse käesoleva lepingu jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026 alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, mis on esitatud 5.lisas.


4. LISA

PÄRITOLUKVOODID JA ALTERNATIIVID 3. LISAS ESITATUD TOOTEPÕHISTE PÄRITOLUREEGLITE JUURDE

Üldsätted

1.

Allpool esitatud tabelis loetletud toodete puhul on asjaomased päritolureeglid 3. lisas esitatud päritolureeglite alternatiivid, mida kasutatakse aastakvoodi piires.

2.

Käesoleva lisa kohaselt koostatud päritolukinnitus peab sisaldama järgmist lauset: „Päritolukvoodid – 4. lisa kohane päritolustaatusega toode“.

3.

Liidus haldab käesolevas lisas osutatud koguseid Euroopa Komisjon, kes võtab kõik haldusmeetmed, mida ta peab vajalikuks nende tõhusaks haldamiseks liidus kohaldatavate õigusaktide kohaselt.

4.

Ühendkuningriigis haldavad käesolevas lisas osutatud koguseid tema tolliasutused, kes võtavad kõik haldusmeetmed, mida nad peab vajalikuks nende tõhusaks haldamiseks Ühendkuningriigis kohaldatavate õigusaktide kohaselt.

5.

Importiv pool haldab päritolukvoote taotluste laekumise järjekorras ning võtab nende päritolukvootide raames imporditud toodete koguse arvutamisel aluseks importiva poole impordi.

1. JAGU

Tuunikonservide aastakvoodid

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (2017)

Toote kirjeldus

Alternatiivne tootepõhine reegel

Aastakvoot ekspordiks liidust Ühendkuningriiki

(netomass)

Aastakvoot ekspordiks Ühendkuningriigist liitu

(netomass)

1604.14

Kalatooted või -konservid tuunidest, vööttuunidest ja pelamiididest (Sarda spp.), tervena või tükkidena (v.a hakklihana)

CC

3 000 tonni

3 000 tonni

1604.20

Muud kalatooted ja -konservid

 

tuunist, vööttuunist või muudest perekonna Euthynnus kaladest (v.a tervena või tükkidena)

CC

4 000 tonni

4 000 tonni

muudest kaladest

2. JAGU

Alumiiniumitoodete aastakvoodid (1)

Tabel 1.

Alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 kohaldatavad kvoodid

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (2017)

Toote kirjeldus

Alternatiivne tootepõhine reegel

Aastakvoot ekspordiks liidust Ühendkuningriiki

(netomass)

Aastakvoot ekspordiks Ühendkuningriigist liitu

(netomass)

76.03, 76.04, 76.06, 76.08–76.16

Alumiiniumtooted ja alumiiniumist tooted (v.a alumiiniumtraat ja alumiiniumfoolium)

CTH

95 000 tonni

95 000 tonni

76.05

Alumiiniumtraat

CTH, v.a rubriiki 76.04 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest

76.07

Alumiiniumfoolium

CTH, v.a rubriiki 76.06 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest

 

Tabel 2.

Alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2026 kohaldatavad kvoodid

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (2017)

Toote kirjeldus

Alternatiivne tootepõhine reegel

Aastakvoot ekspordiks liidust Ühendkuningriiki

(netomass)

Aastakvoot ekspordiks Ühendkuningriigist liitu

(netomass)

76.03, 76.04, 76.06, 76.08–76.16

Alumiiniumtooted ja alumiiniumist tooted (v.a alumiiniumtraat ja alumiiniumfoolium)

CTH

72 000 tonni

72 000 tonni

76.05

Alumiiniumtraat

CTH, v.a rubriiki 76.04 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest

76.07

Alumiiniumfoolium

CTH, v.a rubriiki 76.06 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest

 

Tabel 3.

Alates 1. jaanuarist 2027 kohaldatavad kvoodid

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (2017)

Toote kirjeldus

Alternatiivne tootepõhine reegel

Aastakvoot ekspordiks liidust Ühendkuningriiki

(netomass)

Aastakvoot ekspordiks Ühendkuningriigist liitu

(netomass)

76.04

Alumiiniumist valuplokid, vardad ja profiilid

CTH

57 500 tonni

57 500 tonni

76.06

Alumiiniumist plaadid, lehed ja ribad paksusega üle 0,2 mm

CTH

76.07

Alumiiniumfoolium

CTH, v.a rubriiki 76.06 kuuluvatest päritolustaatuseta materjalidest

2. jao tabelis 3 esitatud alumiiniumitoodete kvootide läbivaatamine

1.

Mitte varem kui viis aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist ja mitte varem kui viis aastat pärast käesolevas lõikes osutatud läbivaatamise lõpuleviimist vaatab kaubanduspartnerluse komitee kummagi poole taotlusel ning tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee abiga läbi alumiiniumikvoodid, mis on esitatud 2. jaotise tabelis 3.

2.

Lõikes 1 osutatud läbivaatamine põhineb kättesaadaval teabel mõlema poole turutingimuste kohta ning teabel nende asjaomaste toodete impordi ja ekspordi kohta.

3.

Lõike 1 kohaselt läbi viidud läbivaatamise tulemuste põhjal võib partnerlusnõukogu võtta vastu otsuse suurendada või säilitada 2. jaotis tabelis 3 esitatud alumiiniumikvootide kogust, muuta nende kohaldamisala või jaotust või muuta nende jagunemist toodete vahel.


(1)  2. jaos esitatud tabelites loetletud kogused on kõik kvoodikohased kogused (vastavalt ekspordiks liidust Ühendkuningriiki ja ekspordiks Ühendkuningriigist liitu) kõigi tabelis loetletud toodete puhul.


5. LISA

ÜLEMINEKUPERIOODIL AKUDE JA ELEKTRISÕIDUKITE SUHTES KOHALDATAVAD TOOTEPÕHISED REEGLID

1. JAGU

Ajutised tootepõhised reeglid, mida kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026.

Allpool 1. veerus loetletud toodete suhtes kohaldatakse 2. veerus loetletud tootepõhiseid reegleid alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026.

1. veerg

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (HS 2017) koos konkreetse kirjeldusega

2. veerg

Tootepõhised päritolureeglid, mida kohaldatakse alates käesoleva lepingu jõustumisest kuni 31. detsembrini 2026

85.07

 

akud, mis sisaldavad ühte või mitut akuelementi või patareimoodulit ja vooluahelad akuelementide omavaheliseks ühendamiseks, mida sageli nimetatakse „patareikogumiks“, mida kasutatakse rubriikide 87.02, 87.03 ja 87.04 alla kuuluvate sõidukite esmase elektritoite allikana

CTSH

päritolustaatuseta akuelementidest või patareimoodulitest kokku pandud patareikogum

või

MaxNOM 70 % (EXW).

akuelemendid, patareimoodulid ja nende osad, mis on mõeldud kasutamiseks akudes, mida kasutatakse rubriikide 87.02, 87.03 ja 87.04 alla kuuluvate sõidukite käitamisel esmase elektritoite allikana

CTH

või

MaxNOM 70 % (EXW).

87.02–87.04

 

nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga käitatavad sõidukid (v.a sõidukid, mida saab laadimiseks välise toiteallika külge ühendada) (hübriidsõiduk);

nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga käitatavad sõidukid, mida saab laadimiseks pistikuga välise toiteallika külge ühendada (pistikühendusega hübriidsõiduk);

ainult elektrimootoriga käitatavad sõidukid

MaxNOM 60 % (EXW).

2. JAGU

Ajutised tootepõhised reeglid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2026.

 

1.

Allpool 1. veerus loetletud toodete suhtes kohaldatakse 2. veerus loetletud tootepõhiseid reegleid alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2026.

1. veerg

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (HS 2017) koos konkreetse kirjeldusega

Veerg 2

Tootepõhised päritolureeglid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2026

85.07

 

akud, mis sisaldavad ühte või mitut akuelementi või patareimoodulit ja vooluahelad akuelementide omavaheliseks ühendamiseks, mida sageli nimetatakse „patareikogumiks“, mida kasutatakse rubriikide 87.02, 87.03 ja 87.04 alla kuuluvate sõidukite esmase elektritoite allikana

CTH, v.a päritolustaatuseta aktiivsetest katoodmaterjalidest,

või

MaxNOM 40 % (EXW)

akuelemendid, patareimoodulid ja nende osad, mis on mõeldud kasutamiseks akudes, mida kasutatakse rubriikide 87.02, 87.03 ja 87.04 alla kuuluvate sõidukite käitamisel esmase elektritoite allikana

CTH, v.a päritolustaatuseta aktiivsetest katoodmaterjalidest,

või

MaxNOM 50 % (EXW)

87.02–87.04

 

nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga käitatavad sõidukid (v.a sõidukid, mida saab laadimiseks välise toiteallika külge ühendada) (hübriidsõiduk);

nii sisepõlemiskolbmootori kui ka elektrimootoriga käitatavad sõidukid, mida saab laadimiseks pistikuga välise toiteallika külge ühendada (pistikühendusega hübriidsõiduk);

ainult elektrimootoriga käitatavad sõidukid

MaxNOM 55 % (EXW)

3. JAGU

Rubriigi 85.07 tootepõhiste reeglite läbivaatamine

 

1.

Mitte varem kui neli aastat pärast käesoleva lepingu jõustumist vaatab kaubanduspartnerluse komitee kummagi poole taotlusel ning tollikoostöö ja päritolureeglitega tegeleva kaubanduse erikomitee abiga läbi rubriigi 85.07 tootepõhiste reeglid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027 ja mis on esitatud 3. lisas.
 

2.

Lõikes 1 osutatud läbivaatamine tehakse poolte turgude kohta kättesaadava teabe põhjal, näiteks teave selle kohta, kas sobivat päritolustaatusega materjali on piisavalt ning kas pakkumine ja nõudlus on tasakaalus, ning muu asjakohane teave.
 

3.

Lõike 1 kohaselt tehtud läbivaatamise tulemuste põhjal võib partnerlusnõukogu võtta vastu otsuse, millega muudetakse rubriigi 85.07 tootepõhiseid reegleid, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027 ja mis on esitatud 3. lisas.

6. LISA

TARNIJA DEKLARATSIOON

1.   

Tarnija deklaratsioon koostatakse käesolevas lisas esitatud teabe põhjal.

2.   

Muudel kui punktis 3 osutatud juhtudel koostab tarnija 6-A liites esitatud vormi järgi tarnija deklaratsiooni iga tootesaadetise kohta ja lisab selle arvele või mõnele muule dokumendile, milles kirjeldatakse asjaomaseid tooteid piisava, identifitseerimist võimaldava täpsusega.

3.   

Kui tarnija tarnib konkreetsele kliendile regulaarselt tooteid, mille puhul on poole territooriumil toimuv tootmisprotsess eeldatavalt teatava aja jooksul ühesugune, võib ta mitme kaubasaadetise kohta esitada üheainsa tarnija deklaratsiooni („edaspidi pikaajaline tarnija deklaratsioon“). Pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg on tavaliselt kuni kaks aastat alates deklaratsiooni koostamise kuupäevast. Selle poole toll, kus deklaratsioon on koostatud, võib kehtestada tingimused, mille kohaselt võib kasutada pikemaid ajavahemikke. Tarnija koostab pikaajalise tarnija deklaratsiooni 6-B liites esitatud vormi järgi ja kirjeldab selles asjaomaseid tooteid piisava, identifitseerimist võimaldava täpsusega. Tarnija teatab kliendile viivitamata, kui tarnija pikaajaline deklaratsioon tarnitavate toodete suhtes enam ei kehti.

4.   

Deklaratsiooni koostanud tarnija on valmis igal ajal esitama selle poole tolliasutusele, kus deklaratsioon koostatakse, kõik asjakohased dokumendid, mis tõendavad deklaratsioonil esitatud andmete õigsust.

6-A liide

TARNIJA DEKLARATSIOON

Tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

TARNIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud toodete tarnija, kinnitan, et:

1.

[märkida asjaomase poole nimi] territooriumilt pärit toodete valmistamiseks on kasutatud järgmisi materjale, mis ei ole pärit [märkida asjaomase poole nimi] territooriumilt:

Tarnitud toodete kirjeldus (1)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide kirjeldus

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide HS rubriik (2)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (2)(3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguväärtus

 

2.

Kõik muud materjalid, mida [märkida asjaomase poole nimi] kasutab nende toodete valmistamiseks, on pärit [märkida asjaomase poole nimi] territooriumilt.

Kohustun esitama kõik tõendavad dokumendid, mida nõutakse.

… (koht ja kuupäev)

… (allakirjutanu nimi ja ametikoht, ettevõtja nimi ja aadress)

… (allkiri) (6)

6-B liide

PIKAAJALISE TARNIJA DEKLARATSIOON

Pikaajaline tarnija deklaratsioon, mille tekst on toodud allpool, tuleb koostada kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealuseid märkusi ei ole siiski vaja uuesti kirjutada.

PIKAAJALISE TARNIJA DEKLARATSIOON

Mina, allakirjutanu, lisatud dokumendiga hõlmatud ning regulaarselt [kellele] (4) … tarnitavate toodete tarnija, kinnitan, et:

1.

[märkida asjaomase poole nimi] territooriumilt pärit toodete valmistamiseks on kasutatud järgmisi materjale, mis ei ole pärit [märkida asjaomase poole nimi] territooriumilt:

Tarnitud toodete kirjeldus (1)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide kirjeldus

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide HS rubriik (2)

Kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus (2)(3)

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Koguväärtus

 

2.

Kõik muud materjalid, mida [märkida asjaomase poole nimi] kasutab nende toodete valmistamiseks, on pärit [märkida asjaomase poole nimi] territooriumilt.

Käesolev deklaratsioon kehtib nimetatud toodete kõikide edaspidiste saadetiste kohta

kellelt … kellele … (5)

Kohustun … (4) viivitamatult teavitama deklaratsiooni kehtivuse lõppemisest.

… (koht ja kuupäev)

(allakirjutanu nimi ja ametikoht, ettevõtja nimi ja aadress)

… (allkiri) (6)

Joonealused märkused

(1)

Kui arve või muu dokument, millele käesolev deklaratsioon on lisatud, on seotud mitut liiki toodetega või selliste toodetega, mis ei sisalda päritolustaatuseta materjale samas mahus, peab tarnija neid selgelt eristama.

(2)

Nõutud teave tuleb esitada üksnes juhul, kui see on vajalik.

Näited:

grupi 62 rõivaid käsitlevas reeglis on öeldud, et kasutada võib märget „Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega“. Seega kui ühe poole territooriumil paiknev rõivatootja kasutab tootmisel teise poole territooriumilt imporditud kangast, mis oli seal kootud päritolustaatuseta lõngast, piisab sellest, kui viimati nimetatud poole tarnija esitab oma deklaratsioonis lõngana kasutatud päritolustaatuseta materjali kirjelduse ning selle lõnga HS-rubriiki ja väärtust pole vaja märkida.

Tootja, kes valmistab HS rubriiki 72.17 kuuluvat raudtraati päritolustaatuseta raudlattidest, peab 2. veergu märkima „raudlatid“. Kui seda traati kasutatakse masinate tootmiseks, mille suhtes on päritolureegliga kindlaks määratud kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtuse piirmäär, tuleb 3. veergu märkida päritolustaatuseta lattide väärtus.

(3)

„Valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus“ tähendab nende toodete valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus impordi ajal, sealhulgas veo-, kindlustus- (kui see on asjakohane), pakendamis- ja kõik muud kulud, mis on seotud materjalide transportimisega selle poole impordisadamasse, kus toote tootja paikneb; kui päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis kasutatakse esimest tuvastatavat hinda, mida makstakse päritolustaatuseta materjalide eest liidus või Ühendkuningriigis.

(4)

Kliendi nimi ja aadress

(5)

Sisesta kuupäevad

(6)

Sellel väljal võib esitada e-allkirja või asjakohasel juhul originaalallkirjade asemel allkirjastaja käsitsi antud allkirja skaneeritud kujutise või muu visuaalse kujutise.

7. LISA

PÄRITOLUKINNITUSE TEKST

Käesoleva lepingu artiklis 56 osutatud päritolukinnitus koostatakse, kasutades allpool sätestatud teksti ühes esitatud keeleversioonis, ning kooskõlas eksportiva poole õigusnormidega. Kui päritolukinnitus täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Päritolukinnituse koostamisel tuleb arvesse võtta vastavaid joonealuseid märkusi. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Bulgaariakeelne tekst

Horvaadikeelne tekst

Tšehhikeelne tekst

Taanikeelne tekst

Hollandikeelne tekst

Ingliskeelne tekst

Eestikeelne tekst

Soomekeelne tekst

Prantsuskeelne tekst

Saksakeelne tekst

Kreekakeelne tekst

Ungarikeelne tekst

Itaaliakeelne tekst

Lätikeelne tekst

Leedukeelne tekst

Maltakeelne tekst

Poolakeelne tekst

Portugalikeelne tekst

Rumeeniakeelne tekst

Slovakikeelne tekst

Sloveenikeelne tekst

Hispaaniakeelne tekst

Rootsikeelne tekst

(Ajavahemik: alates ___________ kuni __________ (1) )

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (eksportija viitenumber ... (2) ) deklareerib, et need tooted on ... (3) sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

(4)

(Koht ja kuupäev)

(Tootja nimi)

(1)

Kui päritolukinnitus on koostatud mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesuguse päritolustaatusega toodetest käesoleva lepingu artikli 56 lõike 4 punkti b tähenduses, tuleb märkida ajavahemik, mille kohta päritolukinnitus kehtib. Ajavahemik ei tohi ületada 12 kuud. Toote kogu import peab toimuma märgitud ajavahemiku jooksul. Kui ajavahemikku ei kohaldata, võib välja tühjaks jätta.

(2)

Märkida viitenumber, mille järgi eksportija tuvastatakse. Liidu eksportija puhul on selleks liidu õigusnormide kohaselt antud number. Ühendkuningriigi eksportija puhul on selleks Ühendkuningriigis kohaldatavate õigusnormide kohaselt antud number. Kui eksportijale ei ole registreerimisnumbrit antud, võib välja tühjaks jätta.

(3)

Märkida toote päritolu: Ühendkuningriik või liit.

(4)

Koha ja aja võib märkimata jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

8. LISA

ÜHISDEKLARATSIOON ANDORRA VÜRSTIRIIGI KOHTA

1.   

Ühendkuningriik aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärit harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97 kuuluvaid tooteid liidust pärit toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.   

Lõiget 1 kohaldatakse üksnes tingimusel, et tulenevalt nõukogu 26. novembri 1990. aasta otsusega 90/680/EMÜ (Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjade vahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta) asutatud tolliliidust kohaldab Andorra Vürstiriik Ühendkuningriigist pärit toodete suhtes samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu liit selliste toodete suhtes kohaldab.

3.   

Käesoleva lepingu teise osa esimese rubriigi I jaotise 2. peatükki kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva ühisdeklaratsiooni lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.


9. LISA

SAN MARINO VABARIIKI KÄSITLEV ÜHISDEKLARATSIOON

1.   

Ühendkuningriik aktsepteerib San Marino Vabariigist pärit tooteid liidust pärit toodetena käesoleva lepingu tähenduses.

2.   

Lõiget 1 kohaldatakse üksnes tingimusel, et tulenevalt 16. detsembril 1991. aastal Brüsselis sõlmitud Euroopa Ühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise koostöö- ja tolliliidu lepingust kohaldab San Marino Vabariik Ühendkuningriigist pärit toodete suhtes samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu liit selliste toodete suhtes kohaldab.

3.   

Käesoleva lepingu teise osa esimese rubriigi I jaotise 2. peatükki kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva ühisdeklaratsiooni lõikes 1 osutatud toodete päritolustaatuse määratlemiseks.

Jagage seda lehte: