Jalatsite klassifitseerimine

Käesolev juhend aitab jalatseid tariifi määramiseks õigesti klassifitseerida.

Jalatsid on klassifitseeritud Euroopa kaupade klassifikatsioonis (CN) vastavalt

  • materjal, millest „pealne“ ja „välistald“ on valmistatud (see võib olla mis tahes materjal, välja arvatud asbest)
  • selle liik ja eesmärk
  • muud omadused, näiteks see, kas jalats katab pahkluu, suuruse, kanna kõrguse ning kas see on ette nähtud meestele või naistele

Jalatsite määratlemine

Ülemine

Pealne on kinga, saapa, tuhvli või muu jalatsiosa, mis asub talla kohal. Pealne ei sisalda keelt ega kraed ümbritsevat polsterdust.

Kui pealne on valmistatud rohkem kui ühest materjalist, peate otsustama, milline materjal katab suurima välispinna. Te peaksite ignoreerima selliseid lisaseadmeid ja tugevdusvahendeid nagu

  • hüppeliigese laigud
  • edging
  • kaunistused
  • pandlad, pandlad, aasad jms kinnitusdetailid

Välistallaga

Välistalla moodustab jalatsi, saapa, tuhvli või muu jalatsi osa, mis puutub kasutamise ajal kokku maapinnaga. Välistallal ei ole eraldi kinnitatud kreeni.

Selleks et teha kindlaks, millisest välistallast on tehtud, peate kindlaks tegema materjali, mille pindala on maapinnaga kõige suurem. Te peaksite ignoreerima mis tahes lisaseadmeid ja -lisasid, näiteks:

  • pirukad
  • baarid
  • naelad
  • kaitsekilbid jms kinnitusdetailid

Tugevdused on sellised osad nagu naha- või plastlaastud, mis kinnitatakse pealse välisküljele, et anda sellele suurem tugevus. Need võivad, aga ei pruugi olla kinnitatud talla külge. Tugevdusena käsitlemiseks peab külge kinnitatud osa katma materjali, mis sobib kasutamiseks pealsematerjalina, mitte ainult voodrina. Kui külge kinnitatud osa katab vaid väikese vooderdusmaterjali osa, käsitletakse seda pealse osana, mitte tugevdusena.

Selleks et olla kindel jalatsite õiges klassifitseerimises, võib osutuda vajalikuks lõigata välismaterjal, et näha selle all olevat materjali ja saada teada, millised osad on tugevdavad ja millised moodustavad tegeliku pealse.

Muud kasulikud mõisted

Jalatsite klassifitseerimisel on kasulik teada, milliseid saapa või kinga muid osi nimetatakse. Allpool on esitatud mõned näited.

  • Kaelatükk - ala, mis moodustab saapa- või kingapealse velje
  • Aas - tavaliselt metallist või plastist pitsaava serva ümbritsev tugevdus
  • Silmade peatumine – jalatsi või saapa pindala, millel aasad asuvad
  • Rebane - õhuke, sageli kummist valmistatud riba, mis on kinnitatud mõne kinga ja saapa serva ümber
  • Kannaloendur - materjalilaager, mis on kinnitatud saapa või kinga pealse kannaosa välisküljele, et seda jäigastada
  • Kandetapp - materjalilaager, mis on kinnitatud saapa või kinga ülaosa kannaosa välisküljele kaela all
  • Varbaosa - materjalilapp, mida kasutatakse varbaosa välispinna tugevdamiseks
  • Keel - pöövi külge kinnitatud ülemisest materjalist klapp, mis katab kasutaja ülaosa – keel paikneb tavaliselt kahe silma pealdise vahel ja all.
  • Pöövel - varbaosa ülemise otsa osa – pöör võib sisaldada varbaosa, kui kingal või saapal ei ole varbaosa

Jalatsitüübid

Jalatsite klassifitseerimisel on oluline kindlaks teha, mis liiki ja missugusel konkreetsel eesmärgil jalatsid see on.

Klassifitseerimisel on pealne jalatsi osa, mis katab jalalaba külgi ja ülaosa.

Mõned 64. peatükiga hõlmatud tavalisemad jalatsitüübid on loetletud allpool.

  • Riided - pealsed on tavaliselt valmistatud ühest tükist ja kinnitatud talla külge neetide abil. Mõnikord on riided valmistatud ühest tükist ja neil ei ole eraldi kinnitatud välistalla ega vaja seda; sel juhul klassifitseeritakse need vastavalt materjalile, millest need on valmistatud ja mida käesolevas grupis ei käsitleta.
  • Espadrillid - neid nimetatakse ka rannajalatsiteks ja neil on põimitud kiutallad, mis ei ole paksemad kui 2,5 sentimeetrit. Neil ei ole kreeni.
  • Flip-flops - neid nimetatakse ka rihmadeks. Rihmad või rihmad kinnitatakse kinnitusdetailidega, mis lukustavad talla augud.
  • Matka- või jalutussaapad - tuleb tähele panna, et neid ei klassifitseerita spordijalatsitena
  • India sandaalid - neil on nahast välistallad ja nahast pealsed. Pealne koosneb rihmadest, mis lõikuvad otsaga ja lähevad ümber suure varba.
  • Moksasiinid (ameerika-India) – nende puhul kasutatakse nii talla kui ka pealse (või pealseosa) moodustamiseks ühte materjalitükki – traditsiooniliselt pehmet nahka. Seetõttu on raske kindlaks teha, kus algab välistalla viimistlus ja pealne.
  • Neopreenjalatsid - seda kasutatakse tavaliselt sukeldumis- ja veespordis. Kui neopreeni pealne on mõlemalt poolt tekstiiliga kaetud või lamineeritud, klassifitseeritakse see tekstiilist valmistatud tooteks. Kui pealsel puudub tekstiilkate või see on kaetud ainult ühelt poolt, klassifitseeritakse see kummist valmistatud pealsena.
  • Kaitsejalatsid - jalatsid, milles varbakaitsed on valmistatud metallist
  • Sandaalid - pealse esiosa (pöör) koosneb rihmadest või materjalist, millest üks või mitu on lõigatud
  • Jalatsid- see termin hõlmab jalatseid, sealhulgas treenereid, mida ei ole kirjeldatud mujal käesolevas juhendis
  • Tuhvlid - nende hulka kuuluvad nii muulad kui ka muud toajalatsid, nagu pallide tuhvlid ja kuultoa tantsuskingad. Kui välistallad on valmistatud plastist või kummist (ligikaudu 1 sentimeetri paksused) ja kaetud väga õhukese, olulise tekstiilmaterjalikihiga, klassifitseeritakse tuhvlid plastist/kummist välistallaga katvateks. Mõnel juhul on kogu plastist või kummist välistalla või selle osa kaetud paksema ja vastupidavama tekstiilmaterjaliga, mis on punkteeritud polüvinüülkloriidiga (PVC). Selle eesmärk on vältida kasutaja libisemist. Need tuhvlid liigitatakse maapinnaga kõige enam kokkupuutuva materjali järgi. Kui tuhvlil on tekstiilkattega kaetud plast- või kummitald, võib tuhvli klassifitseerida rubriiki 6405, kui on tõendatud, et tekstiil on vastupidav.

Jalatsite valmistamiseks kasutatavad tavalised materjalid

Sellesse gruppi kuuluvad tooted võivad olla valmistatud mis tahes materjalist, välja arvatud asbest, mis on klassifitseeritud rubriiki 6812. Jalatsites tavaliselt kasutatavad materjalid on näiteks:

  • kumm
  • plast
  • nahk, komposiitnahk ja karusnahk
  • tekstiil – sh vilt ja lausriie
  • punumismaterjalid
  • puit
  • kork

Kummi ja plasti hulka kuuluvad riie ja muud tekstiilmaterjalid, mille nähtav väliskiht on ühest nimetatud materjalist.

Lehtplastist lehtmaterjal

See on grupiga 39 hõlmatud mis tahes plastist lame materjal. Seda võib vormida liimimise, õmblemise, keevitamise või vormimise teel (vaakumvormimise teel).

Vahtplastist lehtteras

Tegemist on plastiga, millel on kogu materjalis palju rakke. Rakud võivad olla avatud, suletud või segatud. Seda kasutatakse tavaliselt rubriiki 6402 kuuluvate jalatsite valmistamiseks. Seda kasutatakse sageli naha asendajana ja seda kirjeldatakse kui „imitatsiooninahka“, „sünteetilist nahka“, „polüuretaanist (PU) nahka“, „vinüülnahka“ või „polüvinüülkloriidist (PVC) nahka“.

Tekstiilmaterjal

See on mis tahes lame materjal, mis on valmistatud kootud või silmkoelisest kiust. Tekstiilkiudude hulka kuuluvad alla 5 millimeetri laiused plastribad.

Tehisõled jm punumismaterjalid

Need materjalid klassifitseeritakse tekstiiliks, kui need on valmistatud järgmistest materjalidest:

  • rubriiki 5308 klassifitseeritud materjalid – muudest taimsetest tekstiilkiududest lõng, paberlõng
  • rubriiki 5404 klassifitseeritud materjalid – sünteesmonofilament joontihedusega vähemalt 67 detsiteksi, mille ristlõike mis tahes läbimõõt ei ületa 1 mm, sünteestekstiilmaterjalidest ribad jms (näiteks tehisõled) laiusega kuni 5 mm

Jalatsid, mis on valmistatud rubriiki 5404 kuuluvast materjalist, klassifitseeritakse rubriiki 6404. Kui aga kiu või ribade laius on üle 1 millimeetri (sünteesmonokiu puhul) või üle 5 millimeetri (ribade jms puhul), käsitatakse materjali „muu materjalina“ ja jalatsid klassifitseeritakse rubriiki 6405.

Neopreen on vahtkummi, mille materjalis on palju rakke. Rakud võivad olla avatud, suletud või segatud. Tavaliselt kaetakse see vähemalt ühel küljel silmkoekangaga. Veespordijalatseid valmistatakse sageli neopreenist.

Nahk, komposiitnahk ja lakknahk

Nahk on loomade nahk või nahk, näiteks

  • lehmad ja muud veised
  • kitsed ja kitsetalled
  • lambad ja talled – villata
  • sead
  • roomajad, nagu maod ja krokodillid

Naha jaoks kasutatavad loomad ei tohi olla ohustatud liikide loetelus. Kontrollimiseks külastage palun CITESi veebisaiti.

Lakknahk on laki, laki või eelvormitud plastlehega kaetud nahk. Sellel on läikiv peeglitaoline pind. Kasutatav lakk või lakk võib olla pigmenteeritud või pigmenteerimata ja võib põhineda

  • taimeõli, mis kuivab ja kõveneb – tavaliselt kasutatakse linaseemneõli
  • tselluloosi derivaadid nagu nitrotselluloos
  • sünteetilised tooted (sh termoplast) – tavaliselt kasutatakse polüuretaanplasti

Kui naha katmiseks kasutatakse eelvormitud plastkilet, on see tavaliselt valmistatud polüuretaanist või polüvinüülkloriidist (PVC).

Lakknaha pind ei ole tingimata sile. See võib olla reljeeftrükitud – võib-olla krokodillinaha jäljendamiseks – või kunstlikult purustatud, kortsutatud või kristallitud. Kuid see peab siiski olema läikiv ja peeglitaoline.

Lakknahana klassifitseerimiseks ei tohi kattekihi paksus ületada 0,15 millimeetrit.

Sellesse materjalirühma kuulub ka pigmenteeritud värvi või lakiga kaetud nahk, mis annab metallist läike. Need värvid ja lakid koosnevad pigmentidest, nagu vilk, ränidioksiid ja samalaadsed helbed sideaines, nagu kuivatav ja kõvastav taimeõli, või plastik. Sel viisil töödeldud nahka tuntakse metallitatud naha imitatsioonina.

Lamineeritud lakknahk on nahk, mis on kaetud eelvormitud plastist lehega, mille paksus on suurem kui 0,15 millimeetrit, kuid väiksem kui pool valmismaterjali kogupaksusest. Tootel on sama peeglilaadne viimistlus kui lakknahal ja mõnikord tuntakse seda kui „patendiga kaetud nahka“.

Sellesse materjalirühma kuulub ka nahk, mis on kaetud metallipulbri või lehtmaterjaliga, näiteks hõbeda, kulla või alumiiniumiga.

Kui nahk on kaetud 0,15 millimeetrist paksema eelvormitud plastist lehega, kuid üle poole valmismaterjali kogupaksusest, kuulub see grupi 39 alla.

Jalatsite osad ja tarvikud

Jalatsiosad klassifitseeritakse rubriiki 6406. Need võivad olla valmistatud mis tahes materjalist, välja arvatud asbest, mis on klassifitseeritud grupi 68 rubriiki 6812.

Rubriiki 6406 klassifitseeritud jalatsiosad hõlmavad järgmist:

  • Pealsete osad, nagu varbamütsid ja pöövlid, mis ei ole kinnitatud välistalla külge. Need võivad olla õmmeldud, liimitud või muul viisil sisetalla või keskmise talla külge kinnitatud või isoleeritud.
  • Pealsekujuliseks lõigatud nahatükid
  • Tugevdajad - need on kõvast materjalist (nt plastist) tükid, mis sisestatakse kinga või saapa külge kanna- või varbaosa ja selle tugevduse või voodri vahele. Nende eesmärk on anda neile piirkondadele suurem tugevus ja jäikus.
  • Sisemised ja keskmised tallad ning välistallad, mille külge ei ole kinnitatud muid jalatsiosi. Kui välistallale on kinnitatud teine jalatsiosa, käsitatakse seda terve jalatsitootena ning klassifitseeritakse vastavalt materjalile, millest välistalla- ja jalatsiosad on valmistatud.
  • kaaretoed ja sisetallad
  • Kannad - võivad olla mis tahes tüüpi ja mis tahes materjalist. Need võivad olla liimitud, nülitud või kruvitud. Siia kuuluvad ka basaalsed osad, näiteks ülaosad.
  • Tihvtid, tihvtid jms tooted spordijalatsitele

Kaks või enam kokkupandud jalatsiosa klassifitseeritakse samuti rubriiki 6406, kui need ei moodusta sisuliselt valmis jalatseid. See kehtib olenemata sellest, kas need on kinnitatud sisemise talla külge või mitte.

Furnituurid, mida saab kanda jalatsite sees, klassifitseeritakse samuti jalatsiosadena rubriigi 6406 alla. Nendeks on:

  • eemaldatavad sisetallad
  • voolikukaitsed
  • eemaldatavad sisemised kannapadjad

Selliseid esemeid nagu aasad, tõmblukud, rõhknööbid ja pandlad ei klassifitseerita jalatsiosadeks, isegi kui neid kasutatakse jalatsite tootmisel. Nad klassifitseeritakse mujale vastavatesse rubriikidesse – näiteks tõmblukud klassifitseeritakse gruppi 96 rubriiki 9607.

Jagage seda lehte:

Kiirlingid