ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vaheleping

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna (Vaikse ookeani piirkonna) majanduspartnerlusleping (EPA) lihtsustab nende kahe piirkonna elanikel ja ettevõtetel teineteisesse investeerimist ja nendega kauplemist ning edendab arengut kogu Vaikse ookeani piirkonnas. Uurige, kuidas ELi majanduspartnerlusleping nelja Vaikse ookeani piirkonna riigiga võib tuua kasu Teie kaubandusele.

Lepingu lühitutvustus

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu ratifitseeris Euroopa Parlament 2011. aasta jaanuaris ja Paapua Uus-Guinea 2011. aasta mais. Fidži valitsus hakkas lepingut kohaldama 2014. aasta juulis. Samoa ühines lepinguga 2018. aasta detsembris ja kohaldab seda sellest ajast alates. Saalomoni Saared ühinesid lepinguga ka 2020. aasta mais ja kohaldavad seda sellest ajast alates.

Tonga ja Timor-Leste on teatanud Euroopa Komisjonile, et nad kavatsevad majanduspartnerluslepinguga ühineda.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping avab ELiga kaubavahetuse. Leping hõlmab järgmist:

  • kõigi Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidest pärit kaupade tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule
  • turgude asümmeetriline ja järkjärguline avamine ELi kaupadele, võttes täielikult arvesse arengutaseme erinevusi ja tundlikke sektoreid
  • teatavate tundlike sektorite ja toodete väljajätmine liberaliseerimisest Vaikse ookeani poolel
  • Vaikse ookeani piirkonna riikide võimalus taaskehtestada tollimaksud ja kvoodid, kui import EList häirib või ähvardab häirida nende kohalikku majandust
  • tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete eeskirjad, et aidata Vaikse ookeani piirkonna eksportijatel täita ELi impordistandardeid
  • tõhusad tolliprotseduurid ja tõhustatud koostöö haldusasutuste vahel
  • Vaikse ookeani piirkonna töödeldud kalandustoodete täiustatud päritolureeglid – nn ülemaailmne hankimissäte, mille eesmärk on edendada töökohtade loomist ja arengut piirkonnas.

Abisaavad riigid

  • Fidži
  • Paapua Uus-Guinea
  • Samoa
  • Saalomoni saared

Võimalikud tulevased abisaavad riigid

  • Tonga väljendas oma kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda
  • Ida-Timor väljendas oma kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda
  • Leping on avatud ühinemiseks teistele AKV Vaikse ookeani piirkonna riikidele.

Asümmeetrilised sätted Vaikse ookeani piirkonna riikide kasuks

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga nähakse Vaikse ookeani piirkonna riikide kasuks ette asümmeetrilised sätted, nagu tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid, lisaks spetsiaalsetele kaitsemeetmetele ja meetmetele põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstuse jaoks.

 

Kuigi ELi turud avati kohe ja täielikult, avavad Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigid oma turud osaliselt ja järk-järgult EList pärit impordile, võttes täielikult arvesse arengutasemete erinevusi.

Tariifid

  • EL annab 100 % tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu kogu Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riikidest pärit impordile. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja tasuta kõigile toodetele.
  • Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigid kaotavad tollimaksud järk-järgult osaliselt ja järk-järgult järgmiselt:
    • Paapua Uus-Guinea avas oma turu vabatahtlikult 88 %-le ELi impordist alates esimesest päevast (isegi kui ta oleks saanud kasu 15-aastasest üleminekuperioodist)
    • Fidži avab oma turu 15 aasta jooksul 87 %-le ELi impordist
    • Samoa avab oma turu 80 %-le ELi impordist 20 aasta jooksul
    • Saalomoni Saared avavad oma turu 83 %-le ELi impordist 15 aasta jooksul
  • Kui mõne ELi kauba import Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga hõlmatud riikidesse järsult suureneb, võivad Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid kohaldada kaitsemeetmeid, nagu impordikvoodid ja tollimaksude taaskehtestamine.

 

Täpse teabe leidmiseks teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse toote päritolu- ja sihtriiki, kasutage Minu kaubandusassistentiotsinguvõimalust. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutustega.

 

Päritolueeskirjad;

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge minu kaubandusassistentisasuva interaktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Üldine teavepäritolureeglite ja päritolumenetluste kohta on esitatud käesolevas jaotises.

Päritolu on kaubeldavate kaupade „majanduslik kodakondsus“. Kui olete teemaga seoses uus, leiate kaupu käsitlevast osast sissejuhatuse peamiste mõistete kohta.

Päritolueeskirjad;

Soodusmäära saamiseks peab teie toode vastama teatavatele eeskirjadele, mis tõendavad toote päritolu.

Kust leida päritolureeglid?

Päritolureeglid on sätestatud II protokollis, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu raames.

Kas minu toode on pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist?

Selleks et teie toote suhtes saaks kohaldada ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel madalamat või nulltariifi, peab see olema pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist. Toode loetakse pärinevaks EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist, kui see on

Toode peab vastama ka kõigile muudele peatükis täpsustatud kohaldatavatele nõuetele (näiteks ebapiisav töö või töötlus, otseveo reegel). On olemas ka mõningane paindlikkus, mis aitab teil järgida tootepõhiseid eeskirju (nt sallivus või kumulatsioon).

 

Näited ELi kaubanduslepingutes sisalduvatest tootepõhistest eeskirjadest

  • lisandväärtuse reegel – kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada teatavat protsenti toote tehasehinnast.
  • tariifse klassifikatsiooni muutmine – tootmisprotsessi tulemusena muutub päritolustaatuseta materjalide ja lõpptoote tariifne klassifikatsioon, nt päritolustaatuseta paberi (harmoneeritud süsteemi grupp 48) tootmine päritolustaatuseta paberimassist (harmoneeritud süsteemi grupp 47);
  • eritoimingud – vaja on spetsiifilist tootmisprotsessi, näiteks kiu ketramist lõnga valmistamiseks. Selliseid eeskirju kasutatakse peamiselt tekstiili- ja rõivasektoris ning keemiasektoris.
  • neid erinevaid eeskirju on võimalik kombineerida, järgides erinevaid eeskirju kas alternatiivselt või kombineeritult.

Nõuanded tootepõhiste eeskirjade järgimiseks

Lepinguga nähakse ette täiendav paindlikkus, mis aitab teil järgida tootepõhiseid eeskirju, nagu lubatud hälve või kumulatsioon.

Lubatud hälve
  • lubatud hälbe reegel võimaldab tootjal kasutada päritolustaatuseta materjale, mis on tavaliselt tootepõhise reegliga keelatud, kuni 15 % toote tehasehinnast
  • seda hälvet ei tohi kasutada tootepõhistes eeskirjades loetletud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse piirmäära ületamiseks.
  • erihälbeid kohaldatakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud tekstiil- ja rõivatoodete suhtes, mis on esitatud 1. lisa „Sissejuhatavad märkused“ märkustes 5–6.
Kumulatsioon

Lepingus on sätestatud järgmised päritolu kumulatsiooni liigid:

  • kahepoolne kumulatsioon, mis võimaldab Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist pärinevaid materjale käsitada EList (ja vastupidi) pärinevatena, kui neid kasutatakse toote valmistamisel
  • täielik kumulatsioon, mis võimaldab päritolustaatuseta materjale käsitada EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riikidest pärinevatena, kui neid on töödeldud või töödeldud nendes riikides või muudes AKV riikides või ELi ülemeremaades ja -territooriumidel
  • diagonaalne kumulatsioon, mis võimaldab mis tahes Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist, muust AKV riigist või ELi ülemeremaast või -territooriumilt pärit materjale arvestada nii, nagu need oleksid pärit Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist või EList, kui neid kasutatakse toote tootmiseks teatavatel tingimustel. Selline kumulatsioon eeldab halduskoostöö lepingu sõlmimist nende kahe riigi vahel, kust päritoluriik on kumuleeritud.

Alates 22. veebruarist 2019 võib EL kohaldada diagonaalset kumulatsiooni teatavate AKV riikide ning ELi ülemeremaade ja -territooriumidega (ELT C 69, 22.2.2019, lk 2).

  • kumulatsioon naabruses asuvate arengumaadega, mis võimaldab nendest riikidest pärit materjale lugeda Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärinevateks, kui neid kasutatakse toote valmistamisel, kui teatavad tingimused on täidetud

Muud nõuded

Toode peab vastama ka kõigile muudele protokollis täpsustatud kohaldatavatele nõuetele, nagu ebapiisav töö või töötlus või otseveo eeskiri:

Transport läbi kolmanda riigi: otseveo eeskiri

Päritolustaatusega tooted tuleb transportida EList Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riiki (ja vastupidi), ilma et neid oleks kolmandas riigis täiendavalt töödeldud.

Ümberlaadimine või ajutine ladustamine kolmandas riigis on lubatud, kui tooted jäävad tolli järelevalve alla ega läbi muid toiminguid kui

  • mahalaadimine
  • uuesti laadimine
  • mis tahes toimingud, mis on ette nähtud nende seisundi säilitamiseks.

Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muu territooriumi kui Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikide või ELi territoorium.

Impordiriigi tollile tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Tollimaksude tagastamine

Soodustariifi alusel eksporditava toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalidelt varem makstud tollimaksude tagasimaksmine on lubatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel.

Päritoluprotseduurid

Eksportijad ja importijad peavad järgima päritolumenetlust. Soodustariifitaotluste ja tolliasutuste tehtava kontrolliga seotud päritolumenetlused on sätestatud IV jaotises „Päritolutõend“ ja V jaotises halduskoostöö korra kohta. Neis selgitatakse näiteks, kuidas:

  • deklareerida toote päritolu
  • eelistuste taotlemiseks
  • toll võib kontrollida toote päritolu.

Kuidas taotleda soodustariifi?

Sooduskohtlemise saamiseks peate esitama päritolutõendi.

  • teil on vaja
    • kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või
    • päritoludeklaratsioon
  • päritolutõend kehtib 10 kuud alates väljaandmise kuupäevast.
  • päritolutõendit ei nõuta, kui toodete koguväärtus ei ületa
    • 500 eurot väikepakendite puhul
    • 1200 eurot isikliku pagasi puhul

Päritolutõend

Kaupade liikumissertifikaat EUR.1

  • Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja ekspordiriigi toll.
  • III lisas on esitatud sertifikaadi EUR.1 näidis ja juhised selle täitmiseks
  • sertifikaati taotlev eksportija peaks olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust.

Päritoludeklaratsioon (eksportija enda deklaratsioon)

  • eksportijad võivad ise kinnitada, et nende toode on pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist, esitades päritoludeklaratsiooni. Päritoludeklaratsiooni võib koostada
    • heakskiidetud eksportija või
    • eksportija, kui toodete koguväärtus ei ületa 6000 eurot.

 

Heakskiidetud eksportijad

Käesoleva lepingu kohased eksportijad võivad taotleda oma tolliasutustelt luba koostada päritoludeklaratsioone mis tahes väärtusega toodete kohta.

Eksportija peab esitama tollile piisavad tagatised selle kohta, et toodete päritolustaatust ja kõigi muude lepingu (protokoll) nõuete täitmist on võimalik kontrollida.

Kuritarvituse korral võib toll heakskiidetud eksportija staatuse tühistada.

Mida peaks päritoludeklaratsioon sisaldama?

  • eksportija peaks kaubaarvele, saatelehele või muule toodet identifitseerivale äridokumendile (IV lisa) kirjutama, tembeldama või trükkima järgmise deklaratsiooni„Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliloa nr...) ) deklareerib, et kui ei ole selgelt märgitud teisiti, on need tooted... sooduspäritoluga.“
  • päritoludeklaratsiooni võib esitada ükskõik millises ELi ametlikus keeles.
  • peate oma päritoludeklaratsiooni käsitsi allkirjastama. Kui olete heakskiidetud eksportija, olete sellest nõudest vabastatud, kui kinnitate oma tolliasutusele kirjalikult, et võtate endale täieliku vastutuse mis tahes deklaratsiooni eest, millega Teid identifitseeritakse.

Avaldus

  • eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
  • päritoludeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad Teie toodete päritolustaatust.

Päritolu kontrollimine

Toll võib kontrollida, kas imporditud toode on tõepoolest päritolustaatusega või vastab muudele päritolunõuetele. Tõendamine põhineb

  • importiva ja eksportiva lepinguosalise tolliasutuste vaheline halduskoostöö
  • kohalike tolliasutuste tehtavad kontrollid – importiva lepinguosalise külastused eksportija juurde ei ole lubatud

Eksportiva lepinguosalise ametiasutused määravad kindlaks päritolu ja teavitavad importiva lepinguosalise ametiasutusi tulemustest.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

  • tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja protseduuridega, millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama
  • otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju ja -eeskirju minu kaubandusassistendist

Sanitaar- ja ohutusnõuded

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada soodustariifide taotlemisel oma toodete päritolu, ja eeskirjad, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, on esitatud eespool punktis „Päritolureeglid “.

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Impordi ja ekspordi tolliprotseduuride kohta saab teavet üldiselt maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

Teenuskaubandus

  • konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
  • üldine teave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade, eeskirjade ja võimaluste kohta

Riigihanked

Investeerimiseks

Muud valdkonnad

Võistlus

  • alates 2014. aastast on EL peatanud kõigi majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete eksporditoetused.
  • EL on vähendanud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutavate meetmetega
  • kui kohalik tööstus on Euroopast pärit impordi kasvu tõttu ohus, võimaldab Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping võtta meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitsmiseks.

Jätkusuutlik areng ja inimõigused

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping põhineb selgesõnaliselt Cotonou lepingus sätestatud „olulistel ja põhielementidel“, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõtetel ja heal valitsemistaval.

  • „täitmata jätmise klausel“ tähendab, et „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus) võib võtta juhul, kui mis tahes pool ei täida oluliste osadega seotud kohustusi. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • majanduspartnerluslepingute ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingu rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

EL annab kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberimajandust. Teie jaoks tähendab see vähem raskusi tolliga tegelemisel.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Jagage seda lehte:

Kiirlingid