ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vaheleping

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna (vahe)majanduspartnerlusleping lihtsustab mõlema piirkonna inimeste ja ettevõtjate investeeringuid ja kaubavahetust ning soodustab arengut Vaikse ookeani piirkonnas. Õppige tundma, kuidas ELi majanduspartnerlusleping nelja Vaikse ookeani piirkonna riigiga võib teie kaubandusele kasu tuua.

Lühiülevaade kokkuleppest

Euroopa Parlament ratifitseeris ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu 2011. aasta jaanuaris ja Paapua Uus-Guinea 2011. aasta mais. Fidži valitsus hakkas lepingut kohaldama 2014. aasta juulis. Samoa ühines lepinguga 2018. aasta detsembris ja kohaldab seda sellest ajast alates. Ka Saalomoni Saared ühinesid lepinguga 2020. aasta mais ja kohaldavad seda sellest ajast alates.

Tonga ja Timor-Leste on teatanud Euroopa Komisjonile, et nad kavatsevad majanduspartnerluslepinguga ühineda.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga avatakse kaubavahetus ELiga. Leping hõlmab järgmist:

  • kõikide majanduspartnerluslepinguga hõlmatud Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit kaupade tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule
  • oma turgude asümmeetriline ja järkjärguline avamine ELi kaupadele, võttes täielikult arvesse arengutaseme ja tundlike sektorite erinevusi
  • mõnede tundlike sektorite ja toodete väljaarvamine liberaliseerimisest Vaikse ookeani piirkonnas
  • Vaikse ookeani piirkonna riikide võimalus taaskehtestada tollimaksud ja kvoodid, kui import EList häirib või ähvardab häirida nende kohalikku majandust
  • tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, et aidata Vaikse ookeani piirkonna eksportijatel täita ELi impordistandardeid
  • tõhusad tolliprotseduurid ja tihedam koostöö haldusasutuste vahel
  • Vaikse ookeani piirkonnast pärit töödeldud kalandustoodete paremad päritolureeglid – nn ülemaailmne hankimine, mille eesmärk on hoogustada töökohtade loomist ja arengut piirkonnas.

Abisaavad riigid

  • Fidži
  • Paapua Uus- Guinea
  • Samoa
  • Saalomoni saared

Võimalikud tulevased abisaavad riigid

  • Tonga teatas oma kavatsusest majanduspartnerluslepinguga ühineda.
  • Ida-Timor väljendas oma kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda.
  • Leping jääb ühinemiseks avatuks teistele AKV Vaikse ookeani piirkonna riikidele.

Vaikse ookeani piirkonna riike toetavad asümmeetrilised sätted

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga nähakse ette Vaikse ookeani piirkonna riikide kasuks asümmeetrilised sätted, nagu tundlike toodete liberaliseerimisest väljajätmine, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid lisaks põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja uute tööstusharude eritagatistele ja -meetmetele.

 

Kuigi ELi turud avati kohe ja täielikult, avavad Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigid oma turud osaliselt ja järk-järgult EList pärit impordile, võttes täielikult arvesse arengutaseme erinevusi.

Tariifid

  • EL võimaldab 100 % tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu kogu Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riikidest pärit impordile. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja vaba kõigile toodetele.
  • Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigid kaotavad tollimaksud osaliselt ja järk-järgult järgmiselt:
    • Paapua Uus-Guinea avas vabatahtlikult oma turu 88 %-le ELi impordist alates esimesest päevast (isegi kui ta oleks saanud kasu 15-aastasest üleminekuperioodist).
    • Fidži avab 15 aasta jooksul oma turu 87 %-le ELi impordist
    • Samoa avab oma turu 80 %-le ELi impordist 20 aasta jooksul
    • Saalomoni Saared avavad 15 aasta jooksul oma turu 83 %-le ELi impordist
  • Kui mõne ELi kauba import Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse järsult suureneb, võivad Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid teatavatel tingimustel kohaldada selliseid kaitsemeetmeid nagu impordikvoodid ja tollimaksude taaskehtestamine.

 

Kasutage oma kaubandusassistendi otsinguvalikut, et leida täpne teave konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse selle päritolu- ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutusega.

Päritolueeskirjad;

Selles jaos tutvustatakse kaubanduslepingu peamisi päritolureegleid ja -menetlusi.

Päritolu on kaubeldavate kaupade „majanduslik kodakondsus“. Kui olete teemaga uus, võite leida sissejuhatuse põhimõistete kohta kaupade jaotises.

Päritolueeskirjad;

Soodusmäära saamiseks peab teie toode vastama teatavatele eeskirjadele, mis tõendavad selle päritolu.

Kust leida päritolureeglid?

Päritolureeglid on sätestatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu II protokollis, mis käsitleb mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ning halduskoostöö meetodeid.

Kas minu toode on pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist?

Selleks et teie toode vastaks ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel madalama soodustariifi või nulltariifi tingimustele, peab see pärinema EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist. Toodet käsitatakse EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist pärinevana, kui

Toode peab vastama ka kõigile muudele peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele (nt ebapiisav töö või töötlus, otseveo eeskiri). Samuti on olemas täiendavad paindlikkusmeetmed, mis aitavad teil täita tootepõhiseid eeskirju (nt tolerants või kumulatsioon).

 

Näited tootepõhistest eeskirjadest ELi kaubanduslepingutes

  • Lisandväärtuse reegel - kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada teatavat protsenti toote tehasehinnast.
  • tariifse klassifikatsiooni muutus - tootmisprotsessi tulemusena muutub päritolustaatuseta materjalide ja lõpptoote tariifne klassifikatsioon, nt paberi tootmine (harmoneeritud süsteemi 48. peatükk) päritolustaatuseta paberimassist (harmoneeritud süsteemi 47. peatükk);
  • Eritoimingud - nõutav on konkreetne tootmisprotsess, näiteks lõnga ketramine. Selliseid eeskirju kasutatakse peamiselt tekstiili- ja rõiva- ning keemiasektoris.
  • nende erinevate eeskirjade kombinatsioon on võimalik, kui erinevatest eeskirjadest peetakse kinni alternatiivselt või kombineeritult.

 

Konkreetsed eeskirjad oma toote kohta leiate minu kaubandusassistendilt.

Nõuanded tootepõhiste eeskirjade täitmiseks

Leping võimaldab lisapaindlikkust, mis aitab teil järgida tootepõhiseid eeskirju, nagu tolerants või kumulatsioon.

Sallivus
  • lubatud hälbe reegel võimaldab tootjal kasutada päritolustaatuseta materjale, mis on toote erieeskirjaga tavaliselt keelatud, kuni 15 % ulatuses toote tehasehinnast
  • seda hälvet ei tohi kasutada selleks, et ületada tootespetsiifilistes eeskirjades loetletud väärtusena väljendatud päritolustaatuseta materjalide maksimumkünnist.
  • Erihälbeid kohaldatakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50-63 kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete suhtes, mis sisalduvad 1. lisa „Sissejuhatavad märkused“ märkustes 5-6.
Kumuleerumine

Lepinguga on ette nähtud järgmised päritolu kumulatsiooni liigid:

  • kahepoolne kumulatsioon, mis võimaldab Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärit materjale käsitada EList pärit materjalidena (ja vastupidi), kui neid kasutatakse toote valmistamisel
  • täielik kumulatsioon, mis võimaldab päritolustaatuseta materjale käsitada EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riikidest pärinevatena, kui need materjalid on läbinud töö või töötluse kõnealustes riikides või muudes AKV riikides või ELi ülemeremaades ja -territooriumidel
  • diagonaalne kumulatsioon, mis võimaldab Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga ühinenud mis tahes riigist, muust AKV riigist või ELi ülemeremaast või -territooriumilt pärit materjale käsitada Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist või EList pärit materjalidena, kui neid kasutatakse toote tootmiseks teatavatel tingimustel. Selline kumulatsioon eeldab halduskoostöölepingu sõlmimist kahe riigi vahel, kust päritolu kumuleeritakse.

Alates 22. veebruarist 2019 võib EL kohaldada diagonaalset kumulatsiooni teatavate AKV riikidega ning ELi ülemeremaade ja -territooriumidega (ELT C 69, 22.2.2019, lk 2).

  • Kumulatsioon naabruses asuvate arenguriikidega, mis võimaldab nimetatud riikidest pärit materjale käsitada Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit materjalidena, kui neid kasutatakse toote valmistamisel, tingimusel et teatavad tingimused on täidetud

Muud nõuded

Toode peab vastama ka kõigile muudele protokollis sätestatud kohaldatavatele nõuetele, nagu ebapiisav töö või töötlemine või otseveo eeskiri:

Transport läbi kolmanda riigi: otseveo reegel

Päritolustaatusega tooted tuleb vedada EList Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga ühinenud riiki (ja vastupidi) ilma neid kolmandas riigis edasi töötlemata.

Ümberlaadimine või ajutine ladustamine kolmandas riigis on lubatud, kui tooted jäävad tolli järelevalve alla ega läbi muid toiminguid kui:

  • mahalaadimine
  • ümberlaadimine
  • kõik toimingud, mis on ette nähtud nende seisundi säilitamiseks

Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi mõne muu territooriumi kui Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide või ELi territoorium.

Importiva riigi tollile tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Tollimaksu tagastamine

Soodustariifi alusel eksporditava toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalidelt varem makstud tollimaksude tagasimaksmine on lubatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel.

Päritolumenetlused

Eksportijad ja importijad peavad järgima päritolumenetlust. Soodustariifide taotluste ja tolliasutuste tehtava kontrolliga seotud päritolumenetlused on sätestatud päritolutõendit käsitlevas IV jaotises ja halduskoostöö korda käsitlevas V jaotises. Need selgitavad näiteks, kuidas:

  • deklareerida toote päritolu
  • soodustuste taotlemiseks
  • toll võib kontrollida toote päritolu.

Kuidas taotleda soodustariifi kohaldamist?

Sooduskohtlemise saamiseks peate esitama päritolutõendi.

  • vajate kas
    • kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või
    • päritoludeklaratsioon
  • päritolutõend kehtib 10 kuud alates selle väljaandmise kuupäevast.
  • päritolutõendit ei nõuta, kui toodete koguväärtus ei ületa:
    • 500 eurot väikepakendite puhul
    • 1 200 eurot isikliku pagasi eest

Päritolutõend

Kaupade liikumissertifikaat EUR.1

  • Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja ekspordiriigi toll
  • III lisas on esitatud sertifikaadi EUR.1 näidis ja selle täitmise juhised.
  • sertifikaati taotlev eksportija peab olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust.

Päritoludeklaratsioon (eksportija deklaratsioon)

  • Eksportijad võivad ise deklareerida, et nende toode on pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist, esitades päritoludeklaratsiooni. Päritoludeklaratsiooni võib esitada
    • heakskiidetud eksportija või
    • mis tahes eksportija, kui toodete koguväärtus ei ületa 6 000 eurot

 

Heakskiidetud eksportijad

Käesoleva lepingu alusel võivad eksportijad taotleda oma tolliasutustelt luba mis tahes väärtusega toodete päritoludeklaratsioonide koostamiseks.

Eksportija peab esitama tollile piisavad tagatised selle kohta, et toodete päritolustaatust ja kõigi muude lepingu (protokolli) nõuete täitmist on võimalik kontrollida.

Mis tahes kuritarvituse korral võib toll heakskiidetud eksportija staatuse tühistada.

Mida peaks päritoludeklaratsioon sisaldama?

  • Eksportija peab kaubaarvele, saatelehele või muule toodet tuvastavale äridokumendile (IV lisa) trükkima, tembeldama või välja trükkima järgmise deklaratsiooni:„Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliloa nr... Deklareerib, et kui ei ole selgelt märgitud teisiti, on need tooted... sooduspäritoluga.“
  • päritoludeklaratsiooni võib esitada ükskõik millises ELi ametlikus keeles.
  • päritoludeklaratsioon tuleb allkirjastada käsitsi. Kui olete heakskiidetud eksportija, olete sellest nõudest vabastatud, tingimusel et te esitate oma tolliasutusele kirjaliku kinnituse, et võtate endale täieliku vastutuse kõigi deklaratsioonide eest, mille alusel Teid identifitseeritakse.

Esitamine

  • eksportija võib päritoludeklaratsiooni koostada sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
  • päritoludeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumente, mis tõendavad teie toodete päritolustaatust.

Päritolu kontrollimine

Toll võib kontrollida, kas imporditud toode on tõepoolest päritolustaatusega või vastab muudele päritolunõuetele. Tõendamise aluseks on:

  • importiva ja eksportiva lepinguosalise tolliasutuste halduskoostöö
  • kohalike tolliasutuste tehtud kontrollid – importiva lepinguosalise külastused eksportija juurde ei ole lubatud

Eksportiva lepinguosalise ametiasutused määravad kindlaks päritolu ja teavitavad importiva lepinguosalise ametiasutusi tulemustest.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

  • teave tehniliste nõuete, eeskirjade ja menetluste kohta, millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama
  • Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju ja -eeskirju minu kaubandusassistendilt

Tervise- ja ohutusnõuded Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada oma toodete päritolu, et taotleda soodustariife, ja eeskirjad, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, on esitatud eespool jaotises „Päritolureeglid“.

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Teavet impordi ja ekspordi tolliprotseduuride kohta saab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

Teenustekaubandus

  • Konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
  • Üldteave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade ja vahendite kohta

Riigihanked

Investeerimine

Muud valdkonnad

Konkurents

  • alates 2014. aastast on EL lõpetanud kõikide majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete ekspordisubsiidiumid.
  • EL on minimeerinud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutavate meetmetega
  • kui kohalik tööstus on ohustatud Euroopast pärit impordi järsu suurenemise tõttu, võimaldab Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping võtta meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitseks.

Jätkusuutlik areng ja inimõigused

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerlusleping põhineb sõnaselgelt Cotonou lepingus sätestatud „olulistel ja põhielementidel“, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigil ja heal valitsemistaval.

  • „Täitmata jätmise klausel“ tähendab, et „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus) võib võtta, kui mis tahes pool ei täida oma kohustusi seoses lepingu oluliste osadega. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • majanduspartnerluslepingu ühisinstitutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingu rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

EL annab kaubandusabina tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberimajandust. Teie jaoks tähendab see vähem vaeva tolliga tegelemisel.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Jagage seda lehte:

Kiirlingid