ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vaheleping

Lühiülevaade kokkuleppest

Euroopa Parlament ratifitseeris ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu 2011. aasta jaanuaris ja Paapua Uus-Guinea 2011. aasta mais. Fidži valitsus alustas lepingu kohaldamist 2014. aasta juulis. Samoa ühines lepinguga 2018. aasta detsembris ja kohaldab seda sellest alates. Saalomoni Saared ühinesid lepinguga 2020. aasta mais ja kohaldavad seda sellest alates.

Tonga ja Ida-Timor on teatanud Euroopa Komisjonile oma kavatsusest majanduspartnerluslepinguga ühineda.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping avab kaubavahetuse ELiga. Leping hõlmab järgmist:

• kõigi majanduspartnerluslepinguga hõlmatud Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit kaupade tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule
• turgude asümmeetriline ja järkjärguline avamine ELi kaupadele, võttes täielikult arvesse arengutaseme ja tundlike sektorite erinevusi
• mõnede tundlike sektorite ja toodete väljajätmine Vaikse ookeani piirkonna liberaliseerimisest
• Vaikse ookeani piirkonna riikide võimalus taaskehtestada tollimaksud ja kvoodid, kui import EList häirib või ähvardab häirida nende kohalikku majandust
• tehnilised kaubandustõkked ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, et aidata Vaikse ookeani piirkonna eksportijatel täita ELi impordistandardeid
• tõhusad tolliprotseduurid ja tõhustatud koostöö haldusasutuste vahel
• Vaikse ookeani piirkonna töödeldud kalandustoodete täiustatud päritolureeglid – nn ülemaailmne hankimissäte, mille eesmärk on hoogustada töökohtade loomist ja arengut piirkonnas.

Abi saavad riigid

• Fidži
• Paapua Uus-Guinea
• Samoa
• Saalomoni Saared

Võimalikud tulevased abisaavad riigid

• Tonga väljendas oma kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda
• Ida-Timor väljendas oma kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda
• Leping on ühinemiseks avatud ka teistele AKV Vaikse ookeani piirkonna riikidele.

Vaikse ookeani piirkonna riikide suhtes kohaldatavad asümmeetrilised sätted

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga nähakse Vaikse ookeani piirkonna riikide kasuks ette asümmeetrilised sätted, nagu tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid, lisaks põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstusega seotud erikaitsetele ja -meetmetele.

Kuigi ELi turud avati kohe ja täielikult, avavad Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigid oma turud osaliselt ja järk-järgult EList pärit impordile, võttes täielikult arvesse arengutaseme erinevusi.

Tariifid

• EL tagab 100 % tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu kogu impordile Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidest. Juurdepääs ELi turule on püsiv, täielik ja vaba kõigile toodetele.
• Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigid kaotavad tollimaksud järk-järgult järgmiselt:
  • Paapua Uus-Guinea avas oma turu vabatahtlikult 88 %-le ELi impordist alates esimesest päevast (isegi kui ta oleks saanud kasu 15-aastasest üleminekuperioodist).
  • Fidži avab oma turu 87 %-le ELi impordist 15 aasta jooksul
  • Samoa avab oma turu 80 %-le ELi impordist 20 aasta jooksul
  • Saalomoni Saared avavad oma turu 83 %-le ELi impordist 15 aasta jooksul
• Kui mõne ELi kauba import Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga hõlmatud riikidesse järsult suureneb, võivad Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigid kohaldada ebastabiilsetel asjaoludel selliseid kaitsemeetmeid nagu impordikvoodid ja tollimaksude taaskehtestamine.

Kasutage otsinguvõimalust Minu Kaubandusassistent, et leida täpset teavet konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse toote päritolu- ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutustega.

Päritolureeglid

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge interaktiivsepäritolureeglite enesehindamise vahendiga „ Minu kaubandusassistent “, ethinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Üldine teavepäritolureeglite ja päritolumenetluste kohta on esitatud käesolevas jaotises.

Päritolu on kaubeldavate kaupade „majanduslik kodakondsus“. Kui olete teema juurde uus, leiate kaupade rubriigist sissejuhatuse peamiste mõistete kohta.

Päritolureeglid

Soodusmäära saamiseks peab teie toode vastama teatavatele eeskirjadele, mis tõendavad toote päritolu.

Kust leida päritolureegleid?

Päritolureeglid on sätestatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu II protokollis, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid.

Kas minu toode on pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist?

Selleks et teie toote suhtes saaks kohaldada ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel madalamat või nulltariifi, peab see pärinema EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist. Toodet käsitatakse pärinevana EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist, kui

• täielikult saadud või toodetud ELis või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigis või
• valmistatud ELis või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigis päritolustaatuseta materjale kasutades ja vastab II lisassätestatud tootepõhistele eeskirjadele (vt tootepõhiste päritolureeglite 1.
  lisa „Sissejuhatavad märkused“). Vt ka II lisa punkt a, milles käsitletakse alternatiivseid tootepõhiseid eeskirju teatavate toodete kohta.

Toode peab vastama ka kõigile muudele grupis sätestatud kohaldatavatele nõuetele (näiteks ebapiisav töö või töötlus, otseveo eeskiri). Samuti on olemas täiendavad paindlikkusmeetmed, mis aitavad teil järgida tootepõhiseid eeskirju (nt tolerants või kumuleerimine).

Näited tootepõhistest eeskirjadest ELi kaubanduslepingutes

• lisandväärtuse reegel – kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada teatavat protsenti toote tehasehinnast.
• tariifse klassifikatsiooni muutmine – tootmisprotsess toob kaasa tariifse klassifikatsiooni muutuse päritolustaatuseta materjalide ja lõpptoote vahel, nt paberi (harmoneeritud süsteemi grupp 48) tootmine päritolustaatuseta paberimassist (harmoneeritud süsteemi grupp 47);
• eritoimingud – vaja on konkreetset tootmisprotsessi, näiteks lõnga kiudude ketramist. Selliseid eeskirju kasutatakse peamiselt tekstiili- ja rõivasektoris ning keemiatööstuses.
• nende erinevate eeskirjade kombineerimine on võimalik, kui erinevaid eeskirju järgitakse alternatiivselt või kombineeritult.

Nõuanded, mis aitavad teil järgida tootepõhiseid eeskirju

Leping pakub täiendavat paindlikkust, mis aitab teil järgida tootepõhiseid eeskirju, nagu lubatud hälve või kumuleerimine.

Lubatud hälve

• lubatud hälbe reegel võimaldab tootjal kasutada päritolustaatuseta materjale, mis on tavaliselt tootepõhise reegliga keelatud kuni 15 % ulatuses toote tehasehinnast.
• seda hälvet ei tohi kasutada tootepõhistes reeglites loetletud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtusena väljendatud piirmäära ületamiseks.
• erihälbeid kohaldatakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud tekstiil- ja rõivatoodete suhtes, mis on esitatud 1. lisa „Sissejuhatavad märkused“ märkustes 5–6.

Kumulatsioon

Lepinguga nähakse ette järgmist liiki päritolu kumulatsioon:

• kahepoolne kumulatsioon, mis võimaldab käsitada Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist pärit materjale EList pärinevatena (ja vastupidi), kui neid kasutatakse toote valmistamiseks
• täielik kumulatsioon, mis võimaldab käsitada päritolustaatuseta materjale EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidest pärinevatena, kui nendega on töödeldud või töödeldud nendes riikides või muudes AKV riikides või ELi ülemeremaades ja -territooriumidel
• diagonaalne kumulatsioon, mis võimaldab Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist, muust AKV riigist või ELi ülemeremaalt või -territooriumilt pärit materjale käsitada Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist või EList pärit materjalidena, kui neid kasutatakse teatavatel tingimustel toote valmistamiseks. Seda liiki kumulatsioon eeldab, et nende kahe riigi vahel, kust päritolu kumuleeritakse, on sõlmitud halduskoostöö leping.

Alates 22. veebruarist 2019 võib EL kohaldada diagonaalset kumulatsiooni teatavate AKV riikide ning ELi ülemeremaade ja -territooriumidega (ELT C 69, 22.2.2019, lk 2).

• kumulatsioon naabruses asuvate arengumaadega, mis võimaldab pidada sellistest riikidest pärit materjale Vaikse ookeani piirkonna riigist pärinevaks, kui neid kasutatakse toote valmistamisel, kui teatavad tingimused on täidetud

Muud nõuded

Toode peab vastama ka kõikidele muudele protokollis sätestatud kohaldatavatele nõuetele, nagu ebapiisav töö või töötlus või otseveo eeskiri:

Vedu läbi kolmanda riigi: otseveo eeskiri

Päritolustaatusega tooted tuleb vedada EList Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riiki (ja vastupidi), ilma et neid kolmandas riigis täiendavalt töödeldaks.

Ümberlaadimine või ajutine ladustamine kolmandas riigis on lubatud, kui tooted jäävad tolli järelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale

• mahalaadimine
• uuesti pealelaadimine
• kõik toimingud, mis on ette nähtud nende seisundi säilitamiseks

Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi mõne muu territooriumi kui Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riikide või ELi territooriumid.

Importiva riigi tollile tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Tollimaksu tagastamine

Soodustariifi alusel eksporditava toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalidelt varem makstud tollimaksude tagasimaksmine on lubatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel.

Päritolu määramise kord

Eksportijad ja importijad peavad järgima päritolumenetlusi. Soodustariifitaotlustega seotud päritoluprotseduurid ja tollipoolne kontroll on sätestatud IV jaotises päritolutõendite kohta ja V jaotises halduskoostöö korra kohta. Neis selgitatakse näiteks, kuidas:

• deklareerida toote päritolu
• taotleda eelistusi
• tolliasutused võivad kontrollida toote päritolu.

Kuidas taotleda soodustariifi?

Sooduskohtlemise saamiseks peate esitama päritolutõendi.

• teil on vaja kas
  • kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või
  • päritoludeklaratsioon
• päritolutõend kehtib 10 kuud alates väljaandmise kuupäevast.
• päritolutõendit ei nõuta, kui toodete koguväärtus ei ületa
  • 500 eurot väikepakendite puhul
  • 1 200 eurot isikliku pagasi eest

Päritolutõend

Kaupade liikumissertifikaat EUR.1

• Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja ekspordiriigi toll
• III lisas on esitatud sertifikaadi EUR.1 näidis ja juhised selle täitmiseks.
• sertifikaati taotlev eksportija peaks olema valmis esitama asjaomaste toodete päritolustaatust tõendavad dokumendid.

Päritoludeklaratsioon (eksportija enda deklaratsioon)

• eksportijad võivad ise otsustada, et nende toode on pärit EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist, esitades päritoludeklaratsiooni. Päritoludeklaratsiooni võib koostada
  • heakskiidetud eksportija või
  • mis tahes eksportija, kui toodete koguväärtus ei ületa 6000 eurot.

Heakskiidetud eksportijad

Käesoleva lepingu alusel eksportijad võivad taotleda oma tolliasutustelt luba koostada päritoludeklaratsioone mis tahes väärtusega toodete kohta.

Eksportija peab tollile esitama piisavad tagatised, et toodete päritolustaatust ja kõigi muude lepingu (edaspidi „protokoll“) nõuete täitmist on võimalik kontrollida.

Kuritarvituste korral võib toll heakskiidetud eksportija staatuse tühistada.

Mida peaks päritoludeklaratsioon sisaldama?

• eksportija peab kaubaarvele, saatelehele või muule toodet identifitseerivale äridokumendile (IV lisa) märkima, tembeldama või trükkima järgmise deklaratsiooni: „Käesoleva dokumendiga (tolliluba nr...) hõlmatud toodete eksportija ) deklareerib, et kui ei ole selgelt märgitud teisiti, on need tooted... sooduspäritolu.“
• päritoludeklaratsiooni võib esitada ükskõik millises ELi ametlikus keeles.
• päritoludeklaratsioonile tuleb alla kirjutada käsitsi. Kui olete heakskiidetud eksportija, olete te sellest nõudest vabastatud, tingimusel et annate oma tolliasutusele kirjaliku kinnituse, et võtate täieliku vastutuse mis tahes deklaratsiooni eest, mis teid identifitseerib.

Esitamine

• eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksporti, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kaks aastat pärast sellega hõlmatud toodete importimist.
• päritoludeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumente, mis tõendavad oma toodete päritolustaatust.

Päritolu kontrollimine

Toll võib kontrollida, kas imporditud toode on tõepoolest päritolustaatusega või vastab muudele päritolunõuetele. Tõendamine põhineb

• importiva ja eksportiva lepinguosalise tolliasutuste vaheline halduskoostöö
• kohaliku tolli poolt tehtavad kontrollid – importiva lepinguosalise kontrollkäik eksportija juurde ei ole lubatud

Eksportiva lepinguosalise ametiasutused määravad kindlaks päritolu ja teatavad tulemustest importiva lepinguosalise ametiasutustele.

Tootele esitatavad nõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

• tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja protseduuridega, millele kaup peab vastama, et seda saaks Euroopa Liitu importida
• otsige Teie toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju ja -eeskirju Minu kaubandusassistendilt

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded SPS

• tutvuge üldiste tervishoiu-, ohutus-, sanitaar- ja fütosanitaarstandarditega, millele kaubad peavad vastama, et neid saaks Euroopa Liitu importida
• Teie toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavate tervishoiu-, ohutus- ning sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade otsing Minu kaubandusassistendilt

Tollivormistusdokumendid ja -protseduurid

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada oma toodete päritolu soodustariifide taotlemiseks, ja eeskirjad, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, on esitatud päritolureeglite jaotises eespool.

Tutvuge muude Euroopa Liitu importimiseks vajalike tollivormistusdokumentide ja -menetlustega.

Teavet impordi ja ekspordi tolliprotseduuride kohta üldiselt leiate maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

• konkreetset teavet intellektuaalomandit ja geograafilisi tähiseid käsitlevate ELi õigusaktide ning ELi intellektuaalomandi õiguste poliitika kohta vähim arenenud riikide ja arengumaade suhtes
• üldine teave intellektuaalomandi ja geograafiliste tähiste kohta

Teenustekaubandus

• leidke konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
• üldine teave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade, eeskirjade ja vahendite kohta

Riigihanked

• leidke konkreetne teave ELi riigihangete turu kohta
• üldine teave riigihankeid käsitlevate õigusaktide, eeskirjade ja eri turgudele juurdepääsukohta

Investeeringud

• leidke konkreetne teave välismaalt ELi tehtavate investeeringute kohta
• leidke üldteave, mis võimaldab teie investeerimist välismaale 

Muud valdkonnad

Konkurss

• alates 2014. aastast on EL peatanud kõikide majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete eksporditoetused.
• EL on minimeerinud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutavate meetmetega
• kui kohalik tööstus on Euroopa impordi kasvu tõttu ohus, võimaldab Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping võtta meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitseks.

Jätkusuutlik areng ja inimõigused

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping põhineb selgesõnaliselt Cotonou lepingus sätestatud olulistel ja põhielementidel, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõtetel ja heal valitsemistaval.

• „täitmata jätmise klausel“ tähendab, et võib võtta „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus), kui mõni lepinguosaline ei täida oma kohustusi seoses oluliste osadega. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
• majanduspartnerluslepingute ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingu rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

EL annab kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberitööd. Teie jaoks tähendab see vähem tolliga suhtlemist.

Kasulikud lingid ja dokumendid

• Minu kaubandusassistent – tutvuge teie toote üksikasjalike tingimuste, eeskirjade ja nõuetega
• Vt ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu terviktekst.
• Erandi kohaldamine VII lisa    
• PSRide IIa lisa erandid            
• Teabesertifikaat, VI lisa     
• Sissejuhatavad märkused I lisa kohta                            
• Arvedeklaratsioon IV lisa           
• Ühisdeklaratsioonid                               
• ÜMTde naaberriigid VIII lisa   
• PSRid, II lisa                                   
• Päritolu kindlakstegemist käsitlev protokoll                                     
• Lõuna-Aafrika Vabariigi artikkel 4 XII lisa       
• Lõuna-Aafrika Vabariigi väljaarvamised XI lisa   
• Tarnija deklaratsioon V lisa