ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vaheleping

Kokkulepe lühidalt

Euroopa Parlament ratifitseeris ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu 2011. aasta jaanuaris ja Paapua Uus-Guinea 2011. aasta mais. Fidži valitsus hakkas lepingut kohaldama 2014. aasta juulis. Samoa ühines lepinguga 2018. aasta detsembris ja kohaldab seda sellest ajast alates. Saalomoni Saared ühinesid lepinguga ka 2020. aasta mais ja kohaldavad seda sellest ajast alates.

27. jaanuaril 2025 võttis ELi nõukogu vastu otsused, millega kiidetakse heaks Niue, Tonga ja Tuvalu ühinemine majanduspartnerluse vahelepinguga; ning 13. oktoobril 2025 Vanuatu ühinemine. Need riigid hakkavad lepingut kohaldama pärast seda, kui nad on lõpetanud oma riigisisesed vastuvõtmismenetlused ja teavitanud ELi.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping avab kaubavahetuse ELiga. Leping hõlmab järgmist:

• kõigi Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärit kaupade tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule
• nende turgude asümmeetriline ja järkjärguline avamine ELi kaupadele, võttes täielikult arvesse arengutaseme erinevusi ja tundlikke sektoreid;
• mõnede tundlike sektorite ja toodete väljajätmine liberaliseerimisest Vaikse ookeani piirkonnas
• Vaikse ookeani piirkonna riikide võimalus taaskehtestada tollimaksud ja kvoodid, kui import EList häirib või ähvardab häirida nende kohalikku majandust
• eeskirjad tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, et aidata Vaikse ookeani piirkonna eksportijatel täita ELi impordistandardeid
• tõhusad tolliprotseduurid ja tihedam koostöö haldusasutuste vahel
• Vaikse ookeani piirkonnast pärit töödeldud kalandustoodete päritolureeglite parandamine – nn globaalse hankimise säte, mille eesmärk on hoogustada töökohtade loomist ja arengut piirkonnas.

Kaubandusnäitajad

• ELi ja Vaikse ookeani piirkonna AKV riikide vahelise kaubanduse kogumaht oli 2024. aastal 3,8 miljardit eurot, mis on 50 % rohkem kui 2014. aastal.
• ELi import Vaikse ookeani piirkonnast hõlmab peamiselt kalatooteid ja -konserve, palmiõli, kohvi ning väärismetallimaake ja vaske.
• ELi eksport Vaikse ookeani piirkonda hõlmab peamiselt laevu ja paate, masinaid ja seadmeid ning mineraalõlisid.
• Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa, Saalomoni Saared, Ida-Timor, Tonga ja Vanuatu on WTO liikmed.
• ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingud on märkimisväärselt hoogustanud eksporti, majanduskasvu, ettevõtlust ja töökohtade loomist, kusjuures kogukaubandus ELiga on alates lepingu jõustumisest 2014. aastal suurenenud 44 %.

Abi saavad riigid

• Fidži
• Paapua Uus-Guinea
• Samoa
• Saalomoni saared

Võimalikud tulevased kasu saavad riigid

• Niue, Tuvalu, Tonga ja Vanuatu ühinemine on peatne
• Cooki saared, Mikroneesia Liiduriigid, Marshalli Saarte Vabariik ja Ida-Timor on väljendanud oma kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda.
• Kiribati on väljendanud huvi ka majanduspartnerluslepinguga ühinemise vastu.
• Lepinguga võivad ühineda ka teised Vaikse ookeani piirkonna AKV riigid.

Asümmeetrilised sätted Vaikse ookeani piirkonna riikide kasuks

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga nähakse ette asümmeetrilised sätted Vaikse ookeani piirkonna riikide kasuks, näiteks tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid lisaks põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstusega seotud eritagatistele ja -meetmetele.

Kuigi ELi turud avati viivitamata ja täielikult, avavad Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigid oma turud osaliselt ja järk-järgult EList pärit impordile, võttes täielikult arvesse arengutaseme erinevusi.

Tariifid

• EL tagab 100 % tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu kogu Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidest pärit impordile. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja kõigile toodetele vaba.
• Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigid kaotavad tollimaksud osaliselt ja järk-järgult järgmiselt:
  • Paapua Uus-Guinea avas vabatahtlikult oma turu 88 %-le ELi impordist alates esimesest päevast (isegi kui ta oleks saanud kasu 15-aastasest üleminekuperioodist)
  • Fidži avab 15 aasta jooksul oma turu 87 %-le ELi impordist
  • Samoa avab oma turu 80 %-le ELi impordist 20 aasta jooksul
  • Saalomoni Saared avavad oma turu 83%-le ELi impordist 15 aasta jooksul
• Kui mõne ELi kauba import Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidesse järsult suureneb, võivad Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigid teatavatel tingimustel kohaldada selliseid kaitsemeetmeid nagu impordikvoodid ja tollimaksude taaskehtestamine.

Kasutage minu kaubandusassistendi otsinguvõimalust, et leida täpne teave teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse selle päritolu- ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutusega.

Päritolureeglid

Sooduskohtlemise saamiseks peab teie toode vastama lepingu kohastele päritolureeglitele. Palun tutvuge minu  kaubandusassistendi interaktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Üldine teave päritolureeglite ja -menetluste kohta on esitatud selles jaotises.

Päritolu on kaubeldavate kaupade "majanduslik kodakondsus". Kui olete teema suhtes uus, leiate kaupade jaotisest sissejuhatuse põhimõistete kohta.

Päritolureeglid

Soodustariifi saamiseks peab teie toode vastama teatavatele eeskirjadele, mis tõendavad selle päritolu.

Kust ma leian päritolureeglid?

Päritolureeglid on sätestatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu II protokollis, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid.

Kas minu toode on pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist?

Selleks et teie toote suhtes saaks kohaldada ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel madalamat või nullmääraga soodustariifi, peab see olema pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist. Toodet käsitatakse EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist pärinevana, kui see on

• täielikult saadud või toodetud ELis või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigis või
• mis on toodetud ELis või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigis päritolustaatuseta materjale kasutades ja vastab II lisas sätestatud tootepõhistele päritolureeglitele
  Vt tootepõhiste päritolureeglite 1. lisa „Sissejuhatavad märkused“. Vt ka II lisa punkt a alternatiivsete tootepõhiste eeskirjade kohta teatavate toodete puhul.

Toode peab vastama ka kõigile muudele peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele (nt ebapiisav töö või töötlemine, otseveo eeskiri). Samuti on olemas mõned täiendavad paindlikkusmeetmed, mis aitavad teil järgida tootepõhiseid eeskirju (nt lubatud hälve või kumulatsioon).

Lubatud hälve

• lubatud hälbe reegel võimaldab tootjal kasutada päritolustaatuseta materjale, mis on tavaliselt tootepõhise reegliga keelatud, kuni 15 % ulatuses toote tehasehinnast
• seda hälvet ei tohi kasutada selleks, et ületada tootepõhistes eeskirjades loetletud päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse künnist.
• erihälbeid kohaldatakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud tekstiil- ja rõivatoodete suhtes, mis on esitatud 1. lisa „Sissejuhatavad märkused“ märkustes 5–6.

Kumulatsioon

Lepinguga nähakse ette järgmised päritolu kumulatsiooni liigid:

• kahepoolne kumulatsioon, mis võimaldab käsitada Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist pärit materjale EList pärit materjalidena (ja vastupidi), kui neid kasutatakse toote valmistamisel
• täielik kumulatsioon, mis võimaldab käsitada päritolustaatuseta materjale EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riikidest pärinevana, kui need on läbinud töö või töötluse kõnealustes riikides või muudes AKV riikides või ELi ülemeremaades ja -territooriumidel
• diagonaalne kumulatsioon, mis võimaldab Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist, muust AKV riigist või ELi ülemeremaast või -territooriumilt pärit materjale käsitada Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist või EList pärit materjalidena, kui neid kasutatakse toote tootmiseks teatavatel tingimustel. Selline kumulatsioon eeldab, et kahe riigi vahel, kust päritolu kumuleeritakse, on sõlmitud halduskoostöö leping.

Alates 22. veebruarist 2019 võib EL kohaldada diagonaalset kumulatsiooni teatavate AKV riikide ning ELi ülemeremaade ja -territooriumidega (ELT C 69, 22.2.2019, lk 2).

• kumulatsioon naabruses asuvate arengumaadega, mis võimaldab teatavate tingimuste täitmise korral käsitada sellistest riikidest pärit materjale Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit materjalidena, kui neid kasutatakse toote valmistamiseks

Muud nõuded

Toode peab vastama ka kõigile muudele protokollis sätestatud kohaldatavatele nõuetele, nagu ebapiisav töö või töötlus või otseveo eeskiri:

Transport läbi kolmanda riigi: otseveo eeskiri

Päritolustaatusega tooted tuleb transportida EList Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riiki (ja vastupidi), ilma et neid kolmandas riigis täiendavalt töödeldaks.

Ümberlaadimine või ajutine ladustamine kolmandas riigis on lubatud, kui tooted jäävad tollijärelevalve alla ega läbi muid toiminguid peale

• mahalaadimine
• uuesti laadimine
• mis tahes toiming, mis on ette nähtud nende seisundi säilitamiseks;

Päritolustaatusega tooteid võib torujuhtme kaudu vedada läbi muu territooriumi kui Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikide või ELi territoorium.

Tõendid otseveo kohta tuleb esitada importiva riigi tollile.

Tollimaksu tagastus

Soodustariifi alusel eksporditava toote tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalidelt varem makstud tollimaksude tagasimaksmine on ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu kohaselt lubatud.

Päritolumenetlused

Eksportijad ja importijad peavad järgima päritoluprotseduure. Soodustariifi taotlemise ja tollikontrolliga seotud päritolumenetlused on sätestatud päritolutõendit käsitlevas IV jaotises ja halduskoostöö korda käsitlevas V jaotises. Nendes selgitatakse näiteks, kuidas:

• deklareerida toote päritolu
• soodustuste taotlemiseks
• toll saab kontrollida toote päritolu.

Kuidas soodustariifi taotleda?

Sooduskohtlemise saamiseks peate esitama päritolutõendi.

• Sul on vaja kas
  • liikumissertifikaat EUR.1 või
  • päritoludeklaratsioon
• päritolutõend kehtib kümme kuud alates väljaandmise kuupäevast;
• päritolutõendit ei nõuta, kui toodete koguväärtus ei ületa
  • 500 eurot väikepakendite puhul
  • 1200 eurot isikliku pagasi eest

Päritolutõend

Liikumissertifikaat EUR.1

• Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja ekspordiriigi toll
• III lisas on esitatud sertifikaadi EUR.1 näidis ja juhised selle täitmiseks.
• sertifikaati taotlev eksportija peaks olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust;

Päritoludeklaratsioon (eksportija enda kinnitus)

• eksportijad võivad ise deklareerida, et nende toode on pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist, esitades päritoludeklaratsiooni. Päritoludeklaratsiooni võib esitada:
  • heakskiidetud eksportija või
  • mis tahes eksportija, kui toodete koguväärtus ei ületa 6000 eurot.

Heakskiidetud eksportijad

Käesoleva lepingu alusel võivad eksportijad taotleda oma tolliasutustelt luba koostada päritoludeklaratsioone mis tahes väärtusega toodete kohta.

Eksportija peab esitama tollile piisavad tagatised selle kohta, et toodete päritolustaatust ja kõigi muude lepingu (protokolli) nõuete täitmist on võimalik kontrollida.

Kuritarvituse korral võib toll heakskiidetud eksportija staatuse tühistada.

Tootele esitatavad nõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

• Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja menetlustega, millele kaubad peavad Euroopa Liitu importimiseks vastama
• otsige minu kaubandusassistendilt konkreetseid eeskirju ja määrusi, mida kohaldatakse teie toote ja selle päritoluriigi suhtes

Tervise- ja ohutusnõuded (SPS)

• Tutvuge üldiste tervishoiu-, ohutus-, sanitaar- ja fütosanitaarstandarditega, millele kaubad peavad Euroopa Liitu importimiseks vastama
• otsida minu kaubandusassistendilt teie toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid tervishoiu-, ohutus- ning sanitaar- ja fütosanitaareeskirju;

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Lisateavet selle kohta, kuidas tõendada oma toodete päritolu soodustariifide taotlemiseks, ja eeskirjade kohta, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, leiate eespool esitatud päritolureegleid käsitlevast osast.

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Teavet impordi ja ekspordi tolliprotseduuride kohta üldiselt leiate maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

• leida konkreetset teavet intellektuaalomandit ja geograafilisi tähiseid käsitlevate ELi õigusaktide kohta ning ELi intellektuaalomandi õiguste poliitika kohta vähim arenenud riikide ja arengumaade suhtes;
• üldteave intellektuaalomandi ja geograafiliste tähiste kohta

Teenustekaubandus

• leida konkreetset teavet ELi teenusteturu kohta
• leida üldist teavet teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade ja vahendite kohta;

Riigihanked

• leida konkreetset teavet ELi riigihangete turu kohta
• leida üldist teavet riigihankeid käsitlevate õigusaktide, eeskirjade ja eri turgudele juurdepääsu kohta

Investeeringud

• leida konkreetset teavet välismaalt ELi tehtavate investeeringute kohta
• leida üldist teavet, mis võimaldab teil välismaale investeerida 

Muud valdkonnad

Konkurents

• alates 2014. aastast on EL peatanud ekspordisubsiidiumid kõigile majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavatele toodetele
• EL on minimeerinud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutavate meetmetega
• kui kohalik tööstus on Euroopast pärit impordi järsu kasvu tõttu ohus, võimaldab Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping võtta meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitsmiseks;

Säästev areng ja inimõigused

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping põhineb sõnaselgelt Samoa lepingus sätestatud olulistel ja põhielementidel, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõttel ja heal valitsemistaval.

• „täitmata jätmise klausel“ tähendab, et kui mõni lepinguosaline ei täida oma kohustusi seoses oluliste osadega, võib võtta asjakohaseid meetmeid (nagu on sätestatud Samoa lepingus). See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
• majanduspartnerluslepingu ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingu rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

EL annab kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberimajandust. Teie jaoks tähendab see tolliga tegelemisel vähem vaeva.

Kasulikud lingid ja dokumendid

• Minu kaubandusassistent – tutvuge oma toote üksikasjalike tingimuste, eeskirjade ja nõuetega
• Vt ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu täistekst
• Eranditaotlus VII lisa
• Erandid IIa lisa PSRidest
• Teabesertifikaadi VI lisa
• Sissejuhatavad märkused I lisa kohta
• Arvedeklaratsioon, IV lisa
• Ühisdeklaratsioonid
• ÜMTde naaberriigid VIII lisa
• PSRide II lisa
• Päritolureeglite protokoll
• Lõuna-Aafrika Vabariik artikkel 4 XII lisa
• Lõuna-Aafrika väljajätmine XI lisast
• Tarnija deklaratsioon V lisa