Positiivne ja negatiivne noteerimine

Kaubanduslepingutes võivad pooled lisada oma kohustused ja erandid oma nimekirjadesse vastavalt kahele erinevale meetodile – kasutades positiivset või negatiivset nimekirja.

Tehnika valik ei ole aga kaubanduslepingus võetud kohustuste valikul määrav.

Sama avamis- või kaitseastet on võimalik saavutada positiivse nimekirjaga kui negatiivse nimekirjaga.

Positiivsed loetelud

Positiivse nimekirja kasutamisel peab kaubanduspartner sõnaselgelt (positiivselt) loetlema need sektorid ja allsektorid, kus ta võtab turulepääsu ja võrdse kohtlemise kohustusi. 

Teise sammuna loetleb kaubanduspartner kõik erandid või tingimused nendest kohustustest, nimetades turulepääsu ja/või võrdse kohtlemise piirangud, mida ta soovib kohaldada.   

Negatiivsed nimekirjad

Negatiivse nimekirja kasutamisel peavad kaubanduspartnerid läbima ainult teise etapi. 

Nad ei pea loetlema sektoreid, mille suhtes nad kohustusi võtavad. Kõik loetletud sektorid või allsektorid on vaikimisi avatud välismaistele teenuseosutajatele samadel tingimustel nagu kodumaiste teenuseosutajate puhul. 

Pooled loetlevad ainult need sektorid või allsektorid, mida nad piiravad või välistavad.

Kust leida nimekirjad kokkuleppes?

Kaubanduspartnerid kasutavad tavaliselt kahte erinevat lisa, et kanda oma reservatsioonid negatiivsesse nimekirja.

• I lisas on selgesõnaliselt loetletud kõik kehtivad siseriiklikud õigusaktid, millega tehakse erand turulepääsust ja/või võrdsest kohtlemisest
• II lisas on loetletud sektorid ja allsektorid, mille puhul säilitatakse õigus teha tulevikus erandeid turulepääsust ja/või võrdsest kohtlemisest, sealhulgas juhtudel, kui meetmeid praegu ei ole.

EL on kasutanud nii negatiivseid nimekirju (näiteks Kanada ja Jaapaniga sõlmitud lepingutes) kui ka positiivseid nimekirju (Korea, Singapuri ja Vietnamiga sõlmitud lepingutes).  

EL on nõustunud ka nn hübriidlähenemise kasutamisega TISAs. Lugege täiendavalt

Muud klauslid

Kaubanduspartnerid võivad kaubanduslepingu üle peetavatel läbirääkimistel võtta kasutusele ka nn standstill- ja/või rotchet-klausleid. 

Sellised klauslid annavad võimaluse kehtestada tulevikus turulepääsu piiranguid või diskrimineerivaid meetmeid.

Isegi kui kaubanduslepingu osalised avavad sektori kas positiivse või negatiivse nimekirja alusel (ning koos ooteaja või kitsaskohaga või ilma), võivad nad siiski säilitada või kehtestada mittediskrimineerivaid õigusakte, näiteks näiteks

• patsientide ravistandardid
• pankade kapitalinõuded
• teatavate kutsealade kvalifikatsiooninõuded
• universaalteenuse osutamise kohustused (nt postisektoris)