Korduma kippuvad küsimused:

Millist tollimaksu tuleb maksta, kui ELis väljatöötatud tarkvara eksporditakse kolmandasse riiki ja integreeritakse seal teise tootesse, nt autosse, kui see toode seejärel ELi imporditakse?

Tavaliselt kohaldatakse kolmandatest riikidest imporditud toote suhtes, olenemata selliste toodete komponentide päritolust, ELi kombineeritud nomenklatuuri kohast tollimaksu, välja arvatud juhul, kui selline toode on eksportiva riigiga sõlmitud ELi vabakaubanduslepingu alusel täielikult liberaliseeritud. Importija võib siiski kasutada ELis kättesaadavaid tolliprotseduure, et vältida tollimaksu tasumist komponendilt, mis on toodetud ELis, kuid mida töödeldakse kolmandas riigis.

Kõnealuse olukorra puhul kasutatav menetlus on välistöötlemine. See tähendab, et ELis tarkvara välja töötanud või ostnud ettevõte (tarkvara omanik) peab saama loa välistöötlemiseks enne tarkvara paigaldamist autosse või selle osasse. Äriühing peab pöörduma pädeva tolliasutuse poole, mis asub kohas, kus hoitakse tarkvara omaniku arvestust ja dokumente, mis võimaldavad tollil teha otsuse (tollialane põhiarvestus) (üks 27 liikmesriigist).

Loale tuleb märkida tarkvara väärtus (kaubanduslik väärtus), mis arvatakse impordil imporditud auto/autoosa väärtusest maha. Tarkvara väärtus on selle tootmiskulud või ostuhind. Tollimaks võetakse selle väärtuse (lisaväärtus) erinevuselt. Toll määrab kindlaks välistöötlemisprotseduuri lõpetamise tähtaja, st tähtaja, mille jooksul tuleks lõpptoode importida.

ELi importija peab vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonis viitama asjaomasele välistöötlemise loale.

Jagage seda lehte:

Kiirlingid