Majanduspartnerluse lepingute (EPA) kohta

Tutvuge ELi majanduspartnerluslepingutega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) partneritega.

Lühitutvustus

 

Majanduspartnerluslepingud on kaubandus- jaarengulepingud, mille üle EL peab läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. Need avavad ELi turud täielikult ja viivitamata, AKV partnerid aga avavad üleminekuperioodidel ELi impordile vaid osaliselt.

 

Majanduspartnerluslepingud:

  • on protsess, mis algab Cotonou lepingu allkirjastamisega.
  • on kohandatud vastavalt konkreetsetele piirkondlikele oludele.
  • on WTO nõuetele vastavad lepingud, kuid lähevad kaugemale tavapärastest vabakaubanduslepingutest, keskendudes AKV riikide arengule, võttes arvesse nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning hõlmates koostööd ja abi, et aidata AKV riikidel lepingutest kasu saada.
  • pakkuda võimalusi laiaulatuslikuks kaubanduskoostööks sellistes valdkondades nagu sanitaarnormid ja muud standardid.
  • luua ühisinstitutsioonid, mis jälgivad lepingute rakendamist ja tegelevad kaubandusküsimustega koostöö vaimus.
  • on kavandatud muutuste käivitajatena, mis aitavad algatada reforme ja aitavad kaasa heale majandusjuhtimisele. See aitab AKV partneritel ligi meelitada investeeringuid ja hoogustada majanduskasvu.

Kasu saavad riigid

Kokku rakendab majanduspartnerluslepinguid juba 32 AKV riiki seitsmes piirkonnas:

Kaks Aafrika piirkonda – Lääne-Aafrika ja Ida-Aafrika Ühendus (EAC) – ei ole veel oma allkirjastamisprotsesse lõpule viinud, samal ajal kui ELi liikmesriigid ja 15 Lääne-Aafrika riiki 16st ja kaks Ida-Aafrika Ühenduse riigist 5 on need piirkondlikud majanduspartnerluslepingud allkirjastanud.

Vt ülevaadet majanduspartnerluslepingute rakendamisest erinevates partnerriikides.

Asümmeetrilised sätted AKV riikide kasuks

Majanduspartnerluslepingutes nähakse ette AKV riikidele soodsad asümmeetriasätted, näiteks tundlike toodete vabastamine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstuse kaitse eritagatised ja -meetmed.

  • Samal ajal kui ELi turud on kohe ja täielikult avatud, on AKV riikidel ELi impordile avamiseks aega 15 aastat (kaitse tundliku impordi eest) ja erandjuhtudel kuni 25 aastat. Lisaks on 20 % kõige tundlikumatest kaupadest tootjad pidevalt kaitstud konkurentsi eest.

Tariifid

  • EL kohaldab AKV riikidest pärit impordi suhtes nullmääraga tollimakse ja nullkvoote. Juurdepääs ELi turule on püsiv, täielik ja vaba kõikidele majanduspartnerluslepinguga hõlmatud toodetele
  • AKV riigid lõpetavad järk-järgult tollimaksude kohaldamise 15-25 aasta jooksul. Tundlikud tooted, nagu toiduained, võib liberaliseerimisest täielikult välja jätta. Kui mõne ELi kauba import AKV riikidesse järsult suureneb, kohaldatakse kaitsemeetmeid, näiteks impordikvoote. Mõned majanduspartnerluslepingud võimaldavad AKV riikidel kehtestada uusi tollimakse konkreetsetel arengualastel põhjustel.
  • Kasutage minu kaubandusassistendi otsingut, et leida täpne teave teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse toote päritoluriiki ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutusega.

Päritolueeskirjad;

Paindlikud päritolureeglid võimaldavad AKV riikidel eksportida tooteid muudest riikidest, eelkõige olulistes sektorites – põllumajandus, kalandus ning tekstiili- ja rõivatööstus. Näiteks võib tekstiiltoode siseneda ELi tollimaksuvabalt, kui vähemalt üks tootmisetapp – näiteks kudumine või silmuskudumine – toimus majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis.

Enne eksportimist/importimist veenduge, et:

Sallivus

Majanduspartnerluslepingutes sisalduvad tolerantsid on leebemad kui tavalised. Enamikus ELi lepingutes ette nähtud 10 % asemel moodustavad need lõpptoote tehasehinnast 15 %. Tekstiil- ja rõivatoodete suhtes kohaldatakse konkreetseid lubatud hälbeid.

Kumuleerumine

Majanduspartnerluslepingute üldsätted sisaldavad järgmist liiki kumulatsiooni:

  • Kahepoolne kumulatsioon ELiga
  • Diagonaalne kumulatsioon ja täielik kumulatsioon ÜMTde ja AKV riikidega. Erinevates majanduspartnerluslepingutes kohaldatavates sätetes võib esineda erinevusi. Palun kontrollige iga majanduspartnerluslepingu asjakohaseid sätteid. Enamiku rakendatud majanduspartnerluslepingute puhul kohaldatakse kumuleerimist kõigi AKV riikidega (nagu on määratletud igas majanduspartnerluslepingus) ainult juhul, kui:
    • päritolustaatuse omandamisse kaasatud riigid on sõlminud halduskoostöö lepingud;
    • sisendmaterjalid ja lõpptooted on saanud päritolustaatuse samade päritolureeglite alusel, mis on sätestatud majanduspartnerluslepingus.
  • Kumulatsioon naabruses asuvate arengumaadega. Materjale, mis pärinevad naaberarengumaalt (kuuluvad ühtsesse geograafilisse üksusesse), mis ei ole AKV riik, võib käsitada majanduspartnerluslepingu riikidest pärit materjalidena, kui need sisalduvad seal saadud või toodetud tootes. Pange tähele:
    • Loetelu sellest, mida loetakse naaberriigiks, on lisatud igale protokollile.
    • Seda liiki kumulatsiooni kohaldamiseks peavad majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid seda taotlema.
    • Sellisel juhul määratakse igas majanduspartnerluslepingus kindlaks naaberriikidest pärinevate sisendite suhtes kohaldatavad päritolureeglid.

SADC majanduspartnerluslepingu puhul, mida kohaldatakse ajutiselt alates 16. septembrist 2016, on veel kahte liiki kumulatsioonid, mis asendavad naabruses asuvate arengumaadega seotud kumulatsiooni käsitlevaid sätteid. Nad on:

  • Kumulatsioon materjalide puhul, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidus enamsoodustusrežiimi tollimaksuvabastust
  • Kumulatsioon teistest riikidest pärit materjalide puhul, mille suhtes kohaldatakse soodustollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liitu

Praktikas võimaldab eespool nimetatu SADC majanduspartnerluslepingu riikidel kumuleerida kõigi selliste materjalide päritolu, mida võib ELi importida tollimaksu nullmääraga (see toimub kas ELiga sõlmitud sooduskorra (sealhulgas üldiste tariifsete soodustuste kava) raames või enamsoodustusrežiimi alusel). Seega on majanduspartnerluslepingule alla kirjutanud riikide jaoks kehtestatud tollimaksu nullmääraga materjalide ülemaailmne kumulatsioon, olenemata nende päritolust.

Otsevedu

Tõendid otseveo kohta tuleb esitada importiva riigi tollile.

Kohaldatakse Ida- ja Lõuna-Aafrika riigi ning ELi vahelist otsevedu (või muude kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud riikide territooriumi kaudu). Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muu territooriumi kui Ida- või Lõuna-Aafrika riigi või ELi territoorium.

Kohaldatakse Vaikse ookeani piirkonna riigi ja ELi vahelist otsevedu (või muude kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud riikide territooriumi kaudu). Sama põhimõtet kohaldatakse kaubaveo suhtes CARIFORUMi riikide ja ELi vahel.

SADC majanduspartnerluslepingu puhul asendatakse „otsetranspordi“ sätte rangemad tingimused uue süsteemiga, mida nimetatakse „muutmata jätmiseks“. Mittemuutmise reegel võimaldab saadetisi ümber laadida, ladustada ja osadeks jagada kolmandate riikide territooriumil.

Tollimaksu tagastamine

See tähendab, et toetust võib taotleda nende materjalide eest tasutud tollimaksu eest, mis varem imporditi edasiseks töötlemiseks ja seejärel eksporditi ELi majanduspartnerluslepingu sõlminud riiki.

Laevade tingimused

Avamerel ja majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide majandusvööndites püütud kala võib pidada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärinevaks üksnes juhul, kui selle on püüdnud teatavatele kriteeriumidele vastavad laevad. Need kriteeriumid viitavad laeva registreerimiskohale, lipule, mille all laev „purib,“ ja laeva omandiõigusele.

Pange tähele, et majanduspartnerluslepingu päritolureeglites ei ole meeskonna, kaptenite ega ohvitseride kodakondsust käsitlevaid erinõudeid. Need algses Cotonou lepingus sisaldunud nõuded on nüüd kõrvaldatud, et hõlbustada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide püütud kalale päritolustaatuse andmist.

Kumulatsiooni käsitlevate sätete tõttu võivad neid tingimusi täita erinevad majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid.

Tootepõhised päritolureeglid

Tootepõhised eeskirjad on esitatud iga protokolli II lisas. Mõne majanduspartnerluslepingu puhul on siiski 2A lisasse lisatud mõned leebemad eeskirjad.

 

Kasutage minu kaubandusassistendi otsingut, et leida teie konkreetse toote suhtes kohaldatavad eeskirjad, mis põhinevad toote päritoluriigil ja sihtriigil.

Erandid

Lisaks nendele sätetele on erinevate majanduspartnerluslepingute alusel tehtud erandeid toote erieeskirjast. Näiteks Cariforumi majanduspartnerluslepinguga tehti erand Dominikaani Vabariigile (vt Cariforumi majanduspartnerluslepingut rõivatooteid käsitleva erieeskirja kohta), Ida-ja Lõuna-Aafrika riikide ning Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingutega lubati erand vastavalt tuunikalakonservide kohta (vt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide majanduspartnerluslepingus tuunikonserve käsitleva erieeskirjakohta) ning SADC majanduspartnerluslepingu riikidele tehti erand mitmes valdkonnas, sealhulgas tuunikala ja homaari kohta. (vt Namiibia erieeskirja pikkuim-tuuni kohta ja Mosambiigi erieeskirja krevettide, krevettide ja homaari kohta.)

Päritolutõend

  • Heakskiidetud eksportijaks saamiseks peate suutma tõendada oma tolliasutustele oma toodete päritolustaatust ja muid nõudeid, mida nad võivad kehtestada.

Väärkasutuse korral võib toll teie heakskiidetud eksportija staatuse tühistada. Menetluste kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust oma tolliasutustega.

  • Soodustollimaksumäära kohaldamiseks peab majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärinevatele toodetele olema lisatud päritolutõend. Päritolutõend kehtib 10 kuud. See võib olla kas
    • liikumissertifikaat EUR.1, mille on välja andnud ekspordiriigi toll. Sertifikaati taotlev eksportija (või volitatud esindaja) peab olema valmis esitama taotluse korral dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja vastavad muudele päritolureeglite protokolli nõuetele.
    • arvedeklaratsioon – mille väljastab mis tahes eksportija kuni 6000 EUR väärtuses saadetiste puhul või heakskiidetud eksportija mis tahes väärtusega saadetiste puhul
  • Arvedeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad Teie toodete päritolustaatust ja vastavad muudele päritolureegleid käsitleva protokolli nõuetele.

 

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja arvedeklaratsiooni asjakohased näidised on esitatud majanduspartnerluslepingutes, mis on esitatud mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli lisadena.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

  • Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja menetlustega, millele kaup peab vastama, et seda saaks Euroopa Liitu importida.
  • Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju kaubandusassistendi andmebaasist. Teie tootega seotud nõuetegatutvumiseks peate kõigepealt teadma selle tollikoodi. Kui te ei tea tollikoodi, võite otsida seda sisseehitatud otsingumootorist oma toote nime järgi.

Sanitaar- ja fütosanitaarnõuded

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Päritolu tõendamise ja kontrollimise kord

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada soodustariifi taotlemiseks teie toodete päritolu, ja eeskirjad, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, on esitatud eespool päritolureeglite jaotises.

Muud dokumendid

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

Teenuskaubandus

  • Konkreetne teave ELi teenuste turu kohta
  • Üldteave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade, määruste ja vahendite kohta

Avalik hange

Investeerimine

Muud (konkurents, mänguasjade ohutuse direktiiv)

Konkurents

  • Alates 2014. aastast on EL peatanud kõikide majanduspartnerluslepingu riikidesse eksporditavate toodete eksporditoetused.
  • EL on viinud meetmed miinimumini, moonutades tootmist ja kaubandust
  • Kui kohalikku tööstust ohustab impordi suurenemine Euroopast, võimaldavad majanduspartnerluslepingud võtta meetmeid, et kaitsta tööstussektoreid ja tärkavat tööstust.

Säästev areng

Majanduspartnerluslepingud põhinevad sõnaselgelt Cotonou lepingus sätestatud olulistel ja põhielementidel, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõtetel ja heal valitsemistaval. Majanduspartnerluslepingud sisaldavad seega kõige tugevamat sõnastust ELi lepingutes sisalduvate õiguste ja säästva arengu kohta.

  • „Täitmata jätmise klausel“ tähendab, et „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus) võib võtta juhul, kui mõni lepinguosaline ei täida oma kohustusi seoses oluliste osadega. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • Majanduspartnerluslepingute ühistele institutsioonidele on tehtud ülesandeks jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingute rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Piirkondlik integratsioon

Majanduspartnerluslepingute eesmärk on aidata kaasa piirkondlikule majandusintegratsioonile. Majanduspartnerluslepingutes sätestatud piirkondlike eelistuste klauslitega nähakse ette, et sama piirkonna riigid annavad üksteisele vähemalt samad eelised kui EL.

Majanduspartnerluslepingud käsitlevad seega nii majanduspartnerluslepingutega hõlmatud riikide vahelist kaubandust kui ka kaubandust ELiga.

  • EL pakub arenguabi ja kaubandussuutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada AKV riikide põllumajandustootjaid sanitaar-, fütosanitaar- ja muude põllumajandusstandardite järgimisel.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

Koos iga majanduspartnerluslepinguga annab EL kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberitööd. Teie jaoks tähendab see vähem vaeva tolliga tegelemisel.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Vt brošüür „Partnerlus praktikasse“. ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahelised majanduspartnerluslepingud

Jagage seda lehte:

Kiirlingid