Majanduspartnerluslepingud

Lühiülevaade

Majanduspartnerluslepingud on kaubandus- jaarengulepingud, mille üle peetakse läbirääkimisi ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahel. Need avavad ELi turud täielikult ja viivitamata, samas kui AKV partnerid avavad üleminekuperioodidel ELi impordile vaid osaliselt.

Majanduspartnerluslepingud:

• On protsess, mis pärineb Cotonou lepingu allkirjastamisest.
• on kohandatud vastavalt konkreetsetele piirkondlikele oludele.
• on WTO nõuetele vastavad lepingud, kuid lähevad kaugemale tavapärastest vabakaubanduslepingutest, keskendudes AKV riikide arengule, võttes arvesse nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning hõlmates koostööd ja abi, et aidata AKV riikidel lepingutest kasu saada.
• luua võimalused laiaulatuslikuks kaubanduskoostööks sellistes valdkondades nagu sanitaarnormid ja muud standardid.
• luua ühised institutsioonid, mis jälgivad lepingute rakendamist ja tegelevad kaubandusküsimustega koostöö korras.
• on kavandatud olema muutuste edasiviivaks jõuks, mis aitab käivitada reforme ja aitab kaasa heale majandusjuhtimisele. See aitab AKV partneritel meelitada ligi investeeringuid ja hoogustada nende majanduskasvu.

Abisaavad riigid

Kokku rakendab majanduspartnerluslepinguid juba 32 AKV riiki 7 piirkonnas:

• Kesk-Aafrika – Kamerun
• Ida- ja Lõuna-Aafrika – Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe. Siit leiate kokkuleppe konkreetsete sätetega.
• Ida-Aafrika Ühendus
• Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC) - Botswana, Eswatini, Lesotho, Mosambiik, Namiibia, Lõuna-Aafrika
• Lääne-Aafrika – Côte d’Ivoire ja Ghana
• Carribean - Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Jamaica, St. Lucia, Saint Vincent, Saint Kitts ja Nevis, Suriname, Trinidad ja Tobago.
• Vaikse ookeani piirkond – Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saared.

Kaks Aafrika piirkonda – Lääne-Aafrika ja Ida-Aafrika Ühendus – ei ole veel oma allkirjastamisprotsesse lõpule viinud, samal ajal kui ELi liikmesriigid ja 15 riiki 16st Lääne-Aafrika riigist ning 2 Ida-Aafrika Ühenduse riiki 5st on need piirkondlikud majanduspartnerluslepingud allkirjastanud.

Vt ülevaadet majanduspartnerluslepingute rakendamisest erinevates partnerriikides.

Asümmeetrilised sätted AKV riikide kasuks

Majanduspartnerluslepingutega nähakse AKV riikide kasuks ette asümmeetriasätted, näiteks tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstuse kaitsemeetmed ja -meetmed.

• Kuigi ELi turud on koheselt ja täielikult avatud, on AKV riikidel ELi impordile avamiseks aega 15 aastat (kaitstes tundlikku importi) ja erandjuhtudel kuni 25 aastat. Lisaks on 20 % kõige tundlikumate kaupade tootjad konkurentsi eest alaliselt kaitstud.

Tariifid

• EL näeb AKV riikidest pärit impordile ette tollimaksu- ja kvoodivaba impordi. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja vaba kõigile majanduspartnerluslepinguga hõlmatud toodetele
• AKV riigid kaotavad järk-järgult tollimaksud 15-25 aasta jooksul. Tundlikud tooted, nagu toiduained, võib liberaliseerimisest täielikult välja jätta. Kui mõne ELi kauba import AKV riikidesse järsult suureneb, kohaldatakse selliseid kaitsemeetmeid nagu impordikvoodid. Mõned majanduspartnerluslepingud võimaldavad AKV riikidel kehtestada uusi tollimakse konkreetsetel arengualastel põhjustel.
• Kasutage oma kaubandusassistendi otsinguvalikut, et leida täpne teave konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse selle päritolu- ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutusega.

Päritolueeskirjad;

Paindlikud päritolureeglid võimaldavad AKV riikidel eksportida tooteid sisenditega teistest riikidest, eelkõige olulistes sektorites – põllumajanduses, kalanduses ning tekstiili- ja rõivatööstuses. Näiteks võib tekstiiltoode siseneda ELi tollimaksuvabalt, kui vähemalt üks tootmisetapp – näiteks kudumine või silmuskudumine – toimus majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis.

Enne eksportimist/importimist veenduge, et:

• Kontrollige otsinguvormil oma toote suhtes kohaldatavaid päritolureegleid
• Konsulteerige oma tolliasutustega.

Sallivus

Majanduspartnerluslepingutes sisalduvad lubatud hälbed on tavalisest leebemad. Enamikus ELi lepingutes ette nähtud 10 % asemel eraldavad nad lõpptoote tehasehinnast 15 %. Tekstiil- ja rõivatoodete puhul kohaldatakse erihälbeid.

Kumuleerumine

Majanduspartnerluslepingute üldsätted sisaldavad järgmisi kumulatsiooni liike:

• Kahepoolne kumulatsioon ELiga
• Diagonaalne kumulatsioon ja täielik kumulatsioon ÜMTde ja AKV riikidega. Erinevates majanduspartnerluslepingutes kohaldatavad sätted võivad olla erinevad. Palun kontrollige iga majanduspartnerluslepingu asjakohaseid sätteid. Enamikus rakendatud majanduspartnerluslepingutes kohaldatakse kumulatsiooni kõigi AKV riikidega (nagu on määratletud igas majanduspartnerluslepingus) ainult juhul, kui:
  • päritolustaatuse saamisega seotud riigid on sõlminud halduskoostöölepingud;
  • sisendid ja lõpptooted on saanud päritolustaatuse, kohaldades samu päritolureegleid, mis on sätestatud majanduspartnerluslepingus.
• Kumulatsioon naabruses asuvate arengumaadega. Materjale, mis on pärit muust naaberarengumaast (mis kuulub ühtsesse geograafilisse üksusesse) kui AKV riik, võib käsitada majanduspartnerluslepingu riikidest pärit materjalidena, kui need sisalduvad seal saadud või toodetud tootes. Pange tähele:
  • Naaberriigina käsitatavate riikide loetelu on lisatud igale protokollile.
  • Seda liiki kumulatsiooni kohaldamiseks peavad majanduspartnerluslepingu riigid seda taotlema.
  • Sellisel juhul on naaberriikidest tulevate sisendite suhtes kohaldatavad päritolureeglid määratletud igas majanduspartnerluslepingus.

SADC majanduspartnerluslepingu majanduspartnerluslepingu puhul, mida kohaldatakse ajutiselt alates 16.9.2016, on olemas veel kaks kumulatsiooni liiki, mis asendavad sätted, mis käsitlevad kumulatsiooni naabruses asuvate arengumaadega. Nad on:

• Kumulatsioon seoses materjalidega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidus enamsoodustusrežiimi tollimaksuvabastust
• Kumulatsioon teistest riikidest pärit materjalidega, mille suhtes kohaldatakse soodustollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liitu

Praktikas võimaldab eelöeldu SADC majanduspartnerluslepingu riikidel kohaldada päritolu kumulatsiooni kõikide materjalide suhtes, mida saab ELi importida tollimaksu nullmääraga (see toimub kas ELiga sõlmitud sooduskorra (sh GSP) või enamsoodustusrežiimi alusel). Seega on majanduspartnerluslepingule allakirjutanud riikide jaoks kehtestatud tollimaksuta materjalide „globaalne kumulatsioon“, olenemata nende päritolust.

Otsevedu

Importiva riigi tollile tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Kohaldatakse otsevedusid Ida- ja Lõuna-Aafrika riigi ning ELi vahel (või muude kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud riikide territooriumi kaudu). Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi mõne muu territooriumi kui Ida- või Lõuna-Aafrika riigi või ELi territoorium.

Kohaldatakse otsevedusid Vaikse ookeani piirkonna riigi ja ELi vahel (või muude kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud riikide territooriumi kaudu). Sama põhimõtet kohaldatakse CARIFORUMi riikide ja ELi vahelise kaubaveo suhtes.

SADC majanduspartnerluslepingu majanduspartnerluslepingu puhul asendatakse otsetransporti käsitleva sätte rangemad tingimused uue süsteemiga, mida nimetatakse „muutmata jätmiseks“. Mittemuutmise reegel võimaldab kaubasaadetiste ümberlaadimist, ladustamist ja osadeks jagamist kolmandate riikide territooriumil.

Tollimaksu tagastamine

See tähendab, et varem edasiseks töötlemiseks imporditud ja seejärel ELiga majanduspartnerluslepingu sõlminud riiki eksporditud materjalidelt võib taotleda tollimaksu tagastamist.

Laevade tingimused

Majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide avamerel ja majandusvööndis püütud kala võib pidada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärinevaks üksnes juhul, kui selle on püüdnud laevad, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele. Need kriteeriumid viitavad laeva registreerimiskohale, lipule, mille all laev „päästab“, ja laeva omandiõigusele.

Pange tähele, et majanduspartnerluslepingu päritolureeglite kohaselt ei ole erinõuet laevapere, kaptenite või ohvitseride kodakondsuse kohta. Need nõuded, mis sisaldusid algses Cotonou lepingus, on nüüdseks kaotatud, et hõlbustada majanduspartnerluslepingu riikide püütud kalale päritolu omistamist.

Kumulatsiooni käsitlevate sätete tõttu võivad neid tingimusi täita erinevad majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid.

Tootepõhised päritolureeglid

Tootepõhised eeskirjad on esitatud iga protokolli II lisas. Mõne majanduspartnerluslepingu puhul on siiski lisas 2A mõned leebemad eeskirjad.

• Kasutage oma konkreetse toote suhtes kohaldatavate eeskirjade leidmiseksoma kaubandusassistendi otsinguvõimalust, lähtudes toote päritoluriigist ja sihtriigist.
• EPA puuviljade päritolureeglid
• Majanduspartnerluslepinguga hõlmatud kalanduse päritolureeglid
• Päritolureeglid EPA eeterlikud õlid
• EPA käsitöö päritolureeglid
• Päritolureeglid EPA kummi
• Majanduspartnerluslepingu kohase kakao päritolureeglid
• Majanduspartnerluslepinguga hõlmatud rõivaste päritolureeglid
• Majanduspartnerluslepingu elektriseadmete päritolureeglid
• EPA naha päritolureeglid
• Majanduspartnerluslepinguga ettenähtud liha päritolureeglid
• Majanduspartnerluslepinguga hõlmatud puidu päritolureeglid

Erandid

Lisaks nendele sätetele on erinevate majanduspartnerluslepingute alusel lubatud teha erandeid toote erieeskirjadest. Näiteks Cariforumi majanduspartnerluslepinguga tehti erand Dominikaani Vabariigile (vt Cariforumi majanduspartnerluslepingu erieeskirju rõivaste kohta),Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide majanduspartnerluslepinguga ja Vaikse ookeani majanduspartnerluslepinguga tuunikonservide kohta (vt Ida- ja Lõuna-Aafrika majanduspartnerluslepingu erieeskirju tuunikonservide kohta) ning SADC majanduspartnerluslepingu riikidele on tehtud erandeid mitmesvaldkonnas, sealhulgas tuuni ja homaari osas. (Vt Namiibia puhul erieeskirja pikkuim-tuuni kohta ning Mosambiigi puhul erieeskirja krevettide, krevettide ja homaari kohta).

Päritolutõend

• Heakskiidetud eksportijaks saamiseks peate suutma tõendada oma tollile oma toodete päritolustaatust ja muid nõudeid, mida nad võivad kehtestada.

Väärkasutuse korral võib toll teie heakskiidetud eksportija staatuse tühistada. Menetluste kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust oma tolliasutusega.

• Soodustollimaksumäärade kohaldamiseks peab majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärinevatele toodetele olema lisatud päritolutõend. Päritolutõend kehtib 10 kuud. See võib olla kas
  • liikumissertifikaat EUR.1, mille on välja andnud ekspordiriigi toll. Sertifikaati taotlev eksportija (või volitatud esindaja) peab olema valmis taotluse korral esitama dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja vastavad päritolureeglite protokolli muudele nõuetele.
  • arvedeklaratsioon – välja andnud mis tahes eksportija kuni 6 EUR väärtusega saadetiste puhul või heakskiidetud eksportijad mis tahes väärtusega saadetiste puhul
• Arvedeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumente, mis tõendavad teie toodete päritolustaatust ja vastavad päritolureeglite protokolli muudele nõuetele.

Liikumissertifikaadi EUR.1 ja arvedeklaratsiooni asjakohased näidised on esitatud igas majanduspartnerluslepingus, mis on mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli lisad.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

• Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja menetlustega, millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama.
• Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid konkreetseid eeskirju ja määrusi andmebaasist TradeAssistant. Oma tootele esitatavate nõuetevaatamiseks peate kõigepealt identifitseerima selle tollikoodi. Kui te ei tea tollikoodi, saate seda otsida oma toote nimega sisseehitatud otsingumootoris.

Tervise- ja ohutusnõuded Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

• Tutvuge tervishoiu-, ohutus-, sanitaar- ja fütosanitaarstandarditega, millele kaubad peavad Euroopa Liitu importimiseks vastama.
• Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid tervishoiu-, ohutus- ja sanitaar- ja fütosanitaareeskirju kaubandusassistendi andmebaasist. Oma tootele esitatavate nõuetevaatamiseks peate kõigepealt identifitseerima selle tollikoodi. Kui te ei tea tollikoodi, saate seda otsida sisseehitatud otsingumootori abil, kasutades oma toote nime.

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Päritolu tõendamise ja kontrollimise kord

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada oma toodete päritolu, et taotleda soodustariifi kohaldamist, ja eeskirjad, mis käsitlevad päritolu kontrollimist tolliasutuste poolt, on esitatud eespool jaotises „Päritolureeglid“.

Muud dokumendid

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

• Konkreetne teave intellektuaalomandit ja geograafilisi tähiseid käsitlevate ELi õigusaktide ning vähim arenenud ja arenguriikide suhtes kohaldatava ELi intellektuaalomandi õiguste poliitika kohta
• Üldteave intellektuaalomandi ja geograafiliste tähistekohta

Teenuskaubandus

• Konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
• Üldteave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade ja vahendite kohta

Riigihanked

• Konkreetse teabe leidmine ELi riigihangete turu kohta
• Üldteave riigihankeid käsitlevate õigusaktide, eeskirjade ja eri turgudele juurdepääsu kohta

Investeerimine

• Uurige konkreetset teavet välismaalt ELi tehtavate investeeringute kohta
• Otsige üldist teavet, mis võimaldab teil investeerida välismaale

Muud (konkurents, mänguasjade ohutuse direktiiv)

Konkurents

• Alates 2014. aastast on EL lõpetanud kõikide majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete ekspordisubsiidiumid.
• EL on minimeerinud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutavate meetmetega
• Kui kohalikku tööstust ohustab Euroopast pärit impordi hüppeline kasv, võimaldavad majanduspartnerluslepingud võtta meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitsmiseks.

Säästev areng

Majanduspartnerluslepingud põhinevad sõnaselgelt Cotonou lepingus sätestatud „olulistel ja põhielementidel“, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigil ja heal valitsemistaval. Seega sisaldavad majanduspartnerluslepingud ELi lepingutes sisalduvat õiguste ja säästva arengu kõige tugevamat sõnastust.

• „Täitmata jätmise klausel“ tähendab, et „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus) võib võtta, kui mis tahes pool ei täida oma kohustusi seoses lepingu oluliste osadega. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
• Majanduspartnerluslepingu ühisinstitutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingute rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Piirkondlik integratsioon

Majanduspartnerluslepingute eesmärk on aidata kaasa piirkondlikule majandusintegratsioonile. Majanduspartnerluslepingutes on piirkondlike soodustuste klauslites sätestatud, et sama piirkonna riigid annavad üksteisele vähemalt samad eelised kui ELile.

Majanduspartnerluslepingud käsitlevad seega nii majanduspartnerluslepinguga hõlmatud riikide vahelist kaubandust kui ka kaubavahetust ELiga.

• EL pakub arenguabi ja kaubandussuutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada AKV põllumajandustootjaid sanitaar-, fütosanitaar- ja muude põllumajandusstandardite järgimisel.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

Koos iga majanduspartnerluslepinguga annab EL kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberimajandust. Teie jaoks tähendab see vähem vaeva tolliga tegelemisel.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Vt brošüür „Partnerluse rakendamine praktikas“. Majanduspartnerluslepingud ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahel