Investeerimiskohtu süsteem.
Mis on investeerimiskohtu süsteem?
Investeerimiskohtu süsteemi eesmärkonkõrvaldadainvestorija riigi vaheliste vaidluste lahendamise ja ajutiste vahekohtute puudused. Sisekontrollisüsteemi eesmärk on tagada läbipaistvuse, õiguspärasuse ja neutraalsuse kõrgeimad standardid.
Vaidlused välisinvestorite ja selle riigi vahel, kus investeering tehti, st „vastuvõttev riik“, lahendatakse neutraalsel foorumil. Seda ei saavutata aga ad hoc vahekohtumenetluse abil, kus vaidluses osalevad pooled määravad vahekohtunikud, vaid pigem institutsionaliseeritud kohtuorgani kaudu, mille tulemuseks on kahetasandiline alaline mehhanism koos esimese astme kohtu ja apellatsioonikohtuga. Alaline kohus koosneb sõltumatutest ja kõrgelt kvalifitseeritud kohtunikest, kelle suhtes kohaldatakse rangeid eetikanorme.
Erapooletuse ja sõltumatuse tagamiseks on kohtu koosseis hoolikalt tasakaalus: üks kolmandik kohtu liikmetest on ELi liikmesriigi kodanikud, üks kolmandik on asjaomase lepingu teise poole kodanikud ja teine kolmandik kolmandate riikide kodanikud. Sama suur osa jääb ka kohtuasja arutava Avaliku Teenistuse Kohtu ainsale kolleegiumile, mille nimetab ametisse Avaliku Teenistuse Kohtu president.
Sisekontrollisüsteem on esimene samm mitmepoolse investeerimiskohtu loomise suunas ning selle jõustumisel asendatakse see MICiga.
Kuidas toimib sisekontrollisüsteemi kohane menetlus?
Sisekontrollisüsteemi kohane otsustusmenetlus on jagatud kolmeks põhietapiks.
- konsultatsioonietapp
- vahekohtu etapp ja
- apellatsioonietapp.
Ainult juhul, kui vaidlust ei ole võimalik lahendada konsultatsioonide käigus, jõuab see vahekohtu etappi ja ainult siis, kui esitatakse edasikaebus, läheb vaidlus edasikaebuse etappi.
Igas investeeringute kaitse lepingus või laiemas lepingus, sealhulgas sisekontrollisüsteemis, on nende etappide jaoks ette nähtud konkreetne ajakava.
Väidetava rikkumise korral tuleks vaidlus lahendada nii palju kui võimalik vastastikusel kokkuleppel konsultatsioonietapis. Lepinguosaline taotleb konsultatsioone, esitades teisele lepinguosalisele kirjaliku taotluse, milles on märgitud vaidlusalune meede ja hõlmatud sätted, mida ta peab.
Kui pooled ei suuda vaidlust lahendada konsulteerimise teel, võib nõude esitada vahekohtule. Vahekohus arutab asja ning teeb otsuse ja teeb otsuse vastavalt kohaldatavale õigusele.
Kui esimese astme kohtu otsus sisaldab vigu, võib selle edasi kaevata. Apellatsioonikohus vaatab otsuse läbi ja teeb lõpliku otsuse.
Lisateave investeerimiskohtu süsteemi juhendis
Vahendus
Mis on vahendusmenetlus?
Vahendus on alternatiivnevaidlustelahendamise mehhanism. See põhineb vaidluses osalevate poolte nõusolekul leida vaidlusele vastastikku rahuldav lahendus kolmanda isiku, st vahendaja abiga.
Pooled võivad kasutada vahendusmenetlust igal ajal, isegi pärast menetluse algatamist.
Võttes arvesse vabatahtlikku ja konsensuslikku alust, on vahendusmenetluse tulemuseks paindlik menetlus, mis on kohandatud konkreetse juhtumi poolte konkreetsetele vajadustele.
Pooled kontrollivad vahendusmenetlust seoses järgmisega:
- vahendaja määramine,
- vahendusmenetluse ulatus ja tulemused.
Vahendaja määratakse vaidluses osalevate poolte kokkuleppel ning vaidluses osalevad pooled määravad kindlaks vahendajale esitatavad küsimused. Sellest tulenevalt hõlmab kokkulepe üksnes neid küsimusi, mida pooled otsustasid lahendada vahenduse teel.
Millised on vahendusmenetluse eelised?
Vahendusel on mitu eelist. See võimaldab pooltel säästa aega ja kulusid tänu oma paindlikkusele, kuna see võib takistada pikki ja kulukaid kohtuvaidlusi. Lisaks võib vahendusmenetlus paremini kaitsta poolte huve ja suhteid.
Kuidas erineb vahendusmenetlus kohtuvaidlustest?
Erinevalt kohtumenetluse kohtunikust ei kohusta vahendaja pooli otsust tegema, vaid aitab pooltel jõuda mõlemale poolele vastuvõetava lahenduseni, algatades koosolekuid, arutades kaalul olevaid küsimusi ja aidates pooltel leida võimalikke lahendusi. Samuti on vahendusmenetlus kohandatud vastavalt poolte konkreetsetele vajadustele, et tagada vaidluse sujuv ja kiire lahendamine.