Lääne-Balkani riigid

Alates stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi käivitamisest on EL järk-järgult sõlminud iga Lääne-Balkani partnerigakahepoolseid vabakaubanduslepinguid, mida nimetatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguteks.

• Albaania (2009)
• Põhja-Makedoonia (2004)
• Montenegro (2010)
• Serbia (2013)
• Bosnia ja Hertsegoviina (2015)
• Kosovo* (2016)

* See nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.)

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud on vahendid, millega tagatakse piirkonna riikide majanduslik areng ja poliitiline stabiliseerimine ning tiheda ja pikaajalise assotsiatsiooni loomine ELi ja Lääne-Balkani riikide vahel.  Tegelikult on stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud õiguslik vahend ELi acquis’ga vastavusse viimiseks ja järkjärguliseks integreerimiseks ELi turule.

Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingutega on üleminekuperioodi jooksul loodud vabakaubanduspiirkond, mis on nüüdseks lõppenud kõigi jaoks peale Kosovo (2026). 

Lepingutega nähakse ette tollimaksude ja mittetariifsete piirangute kaotamine kahepoolses kaubanduses ning need hõlmavad kaupu kõikides harmoneeritud süsteemi peatükkides.  Ainult üksikud erandid, mis puudutavad teatavaid põllumajandus- ja kalandustooteid, ei ole täielikult liberaliseeritud ning nende suhtes kohaldatakse vähendatud tollimakse ja/või koguselisi soodussoodustusi.

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge minu kaubandusassistentisasuva interaktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Päritolureegleid reguleeritakse Euroopa – Vahemere piirkonna konventsiooniga.

Lisaks sisaldavad lepingud sätteid, mis käsitlevad konkurentsiküsimusi, intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrget taset ja tugevdatud koostööd tolliküsimustes. Need hõlmavad ka täiendavaid eeskirju, mis käsitlevad eelkõige riigihankeid, õigusaktide ühtlustamist paljudes valdkondades, sealhulgas standardimist, ning sätteid teenuste ja asutamise kohta.

Lugegetäiendavalt