Lääne-Balkani riigid
Alates stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi käivitamisest on EL järk-järgult sõlminud iga Lääne-Balkani partnerigakahepoolsed vabakaubanduslepingud, mida nimetatakse stabiliseerimis- ja assotsieerimislepinguteks.
- Albaania (2009)
- Põhja-Makedoonia (2004)
- Montenegro (2010)
- Serbia (2013)
- Bosnia ja Hertsegoviina (2015)
- Kosovo* (2016)
* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.)
Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud on vahendid, mis aitavad kaasa piirkonna riikide majanduslikule arengule ja poliitilisele stabiliseerimisele ning ELi ja Lääne-Balkani riikide vahelise tiheda ja pikaajalise assotsiatsiooni loomisele. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud on õiguslik vahend ELi õigustikuga vastavusse viimiseks ja järkjärguliseks integreerimiseks ELi turule.
Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud on loonud üleminekuperioodiks vabakaubanduspiirkonna, mis on nüüdseks lõppenud kõigi Kosovo (2026) jaoks.
Lepingutega nähakse ette tollimaksude ja mittetariifsete piirangute kaotamine kahepoolses kaubanduses ning need hõlmavad kaupu kõikides harmoneeritud süsteemi peatükkides. Ainult mõned erandid, mis puudutavad teatavaid põllumajandus- ja kalandustooteid, ei ole täielikult liberaliseeritud ning nende suhtes kohaldatakse vähendatud tollimakse ja/või koguselisi soodussoodustusi.
Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge interaktiivsepäritolureeglite enesehindamise vahendiga „ Minu kaubandusassistent “, ethinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.
Päritolureegleid reguleeritakse Euroopa – Vahemere piirkonna konventsiooniga.
Lisaks sisaldavad lepingud sätteid, mis käsitlevad konkurentsiküsimusi, intellektuaalomandi õiguste kõrgetasemelist kaitset ja tugevdatud koostööd tolliküsimustes. Need hõlmavad ka täiendavaid põhimõtteid, mis käsitlevad eelkõige riigihankeid, õigusaktide ühtlustamist paljudes valdkondades, sealhulgas standardimist, ning teenuseid ja asutamist käsitlevaid sätteid.
Loetäiendavalt