Investeerimiskohtu süsteemi juhend

Selleks et teada saada, kas teil on asjaomase lepingu kohaldamisalasse kuuluv vaidlus, peaksite tutvuma selle lepingu sätetega hõlmatud vaidluste ulatuse kohta.

Üldiselt tekib vaidlus siis, kui ühe lepinguosalise (päritoluriik) investor väidab, et teine lepinguosaline (vastuvõttev riik) on lepingut rikkunud, mõjutades investori investeeringut vastuvõtvas riigis, mis põhjustab kahju.

 

Asjakohased sätted ELi lepingutega hõlmatud vaidluste ulatuse kindlakstegemiseks

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artikkel 8.18
• ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingu artikli 3 lõige 1
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artikkel 3.27
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artikkel 10.24

 

Kui teil on vaidlus, proovige seda lahendada rahumeelsete lahenduste abil ja kui see ei ole võimalik, esitage konsultatsioonitaotlus.

Väidetava rikkumise korral tuleks vaidlus lahendada võimalikult rahumeelselt alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide abil.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid annavad võimaluse jõuda kokkuleppele, ilma et sellega kaasneksid kohtumenetluse kulud. ELi lepingud soodustavad alati vaidluste lahendamist rahumeelsete lahenduste abil, sealhulgas järgmiste vahendite abil:

• Vahendus
• Läbirääkimised

Kuigi need lahendused on kättesaadavad ka pärast nõude esitamist, on kõige kasulikum neid võimaluse korral kasutada enne konsultatsioonitaotluse esitamist. Iga vaidluses osalev pool järgib kõiki mõlemat lepinguosalist rahuldavaid lahendusi.

 

Asjakohased sätted teabe leidmiseks ELi lepingute kohaste vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kohta

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artiklid 8.19 ja 8.20
• ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingu artikli 3 lõiked 2 ja 4
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artiklid 3.29 ja 3.31
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artiklid 10.25 ja 10.26

Kui vaidlust ei ole võimalik rahumeelselt lahendada, võib üks pool taotleda konsultatsioone, esitades teisele poolele kirjaliku taotluse, milles on märgitud vaidlusalune meede ja sätted, mida vastuvõttev riik rikub.

 

Konsultatsioonitaotlus on oluline, kuna see on kohustuslik etapp enne menetluse algatamist. See on ka nõude esitamise tähtaja algus (vt allpool).

Taotlus peab sisaldama konkreetset teavet ja see tuleb esitada asjaomases lepingus kindlaks määratud tähtaja jooksul.

Eelkõige võetakse ajalise piirangu puhul arvesse olukorda, kus hageja taotleks õiguskaitset kõigepealt siseriiklikes kohtutes, enne kui ta pöördub asjaomase lepingu alusel investeerimiskohtu süsteemi poole.

 

Asjakohased sätted teabe leidmiseks ELi lepingute kohaste konsultatsioonitaotluste esitamise nõuete kohta

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artikkel 8.19
• ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingu artikli 3 lõige 3
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artikkel 3.30
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artikkel 10.26

Kui kavatsete juba algatada menetluse, peate saatma kostja(te)le enne konsultatsioonietapi lõppu kavatsuse teate.

Igas asjakohases lepingus on sätestatud, et kui vaidlust ei ole võimalik lahendada teatava aja jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, võib investor esitada kostja(te)le kavatsuse teate, milles täpsustatakse kirjalikult teie kavatsus esitada nõue vaidluse lahendamiseks koos asjakohase teabega.

 

See tahteavaldus on oluline, sest kui vaidlus on ELi ja selle liikmesriikide vastu, algatab see menetluse õige vastustaja kindlaksmääramiseks.

Kui teid ei ole ELi kindlaksmääramisest teavitatud, on kostjaks EL, kui teates kindlaks määratud meetmed on üksnes ELi meetmed, samas kui kostja on liikmesriik, kus teates kindlaks määratud meetmed on üksnes selle liikmesriigi meetmed.

 

ELi lepingute asjakohased sätted, et leida teavet kavatsuse teate saatmise nõuete kohta, kui vaidlus on ELi ja selle liikmesriikide vastu

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artikkel 8.21
• ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingu artikli 3 lõige 5
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artikkel 3.32
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artikkel 10.27

Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada konsultatsioonide teel, võite esitada oma nõude kohtule.

Kui pooled ei suuda vaidlust konsultatsioonide teel lahendada, võib nõude esitada kohtule.

 

Nõue tuleb esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest.

Nõude esitamine peab sisaldama teatavaid elemente, näiteks eeskirju, mille alusel vaidlus esitatakse. 

Kui investor otsustab algatada menetluse kohaldatava lepingu investeerimiskohtu süsteemi alusel, peab ta tühistama või lõpetama kõik siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel algatatud menetlused kohtus seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast nõudes osutatud rikkumist, kui konkreetsetest eranditest ei tulene teisiti. Samuti peab ta loobuma oma õigusest algatada siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel mis tahes nõue või menetlus kohtus seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast nõudes osutatud rikkumist.

 

Asjakohased sätted, et leida teavet nõude esitamise nõuete ja ELi lepingutes sätestatud konkreetsete tähtaegade kohta

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artiklid 8.22 ja 8.23
• ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingu artiklid 3.6 ja 3.7
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artiklid 3.33, 3.34 ja 3.35
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artiklid 10.28 ja 10.29

Kui teie nõue on kätte saadud ja läbi vaadatud, hindab esimese astme kohus juhtumit ja teeb esialgse otsuse.

Investeerimiskohtu süsteem hõlmab kahetasandilist mehhanismi koos esimese astme kohtuga, kes arutab asja ja teeb otsuse vastavalt kohaldatavale õigusele.

Nagu selgitatud, erineb investeerimiskohtu süsteem vahekohtumenetluste „ajutisest“ olemusest, mille puhul vaidluses osalevad pooled valivad oma poole määratud vahekohtunikud.

Avaliku Teenistuse Kohtu president nimetab ametisse kohtuasja arutava Avaliku Teenistuse Kohtu koosseisu kuuluvad kohtunikud. Kohtu kolm liiget (välja arvatud juhul, kui lepitakse kokku ainukohtunikus) valitakse lepinguosaliste määratud liikmete nimekirjast. Üks neist peab olema ELi liikmesriigi kodanik, teine teise lepinguosalise kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik, kes juhatab asja menetleva kohtukoosseisu tööd.

Esimese astme kohus saab läbi vaadata esialgsed vastuväited ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlused.

 

Esimese astme kohtu otsus on esialgne, mis tähendab, et edasikaebamise korral ei ole see siduv (ja täitmisele pööratav). Kui aga esialgse otsuse tegemisest on möödunud teatav ajavahemik ja kumbki vaidluses osalev pool ei ole otsust edasi kaevanud, muutub esialgne otsus lõplikuks ja täitmisele pööratavaks.

 

Asjassepuutuvad sätted liidu lepingutes, et leida teavet Avaliku Teenistuse Kohtu asutamise ja menetluse käigu kohta

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artiklid 8.27, 8.31, 8.32, 8.33, 8.34
• ELi ja Singapuri investeeringute kaitse lepingu artiklid 3.9, 3.13, 3.14, 3.15, 3.18
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artiklid 3.38, 3.42, 3.44, 3.45, 3.47, 3.53
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artiklid 10.33, 10.37, 10.38, 10.41, 10.42, 10.44, 10.53

Esialgse otsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse, kes teeb lõpliku otsuse.

 

Kui vaidluses osalev pool leiab, et esimese astme kohtu otsus sisaldab vigu, võib selle edasi kaevata. Apellatsioonikohus vaatab otsuse läbi ja teeb lõpliku otsuse lühikese aja jooksul.

Investeerimiskohtu süsteem hõlmab kahetasandilist mehhanismi, millel on alaline apellatsiooniorgan. Apellatsioonikohtu kohtunikud, kes asja arutavad, valitakse lepinguosaliste poolt lepingu jõustumisel ametisse nimetatud liikmete nimekirjast.

Apellatsioonikohtu esimees nimetab ametisse apellatsioonikohtu koosseisu kuuluvad liikmed. Apellatsioonikohus arutab kohtuasju kolmest liikmest koosnevates kohtukoosseisudes: üks peab olema ELi liikmesriigi kodanik, üks teise lepinguosalise kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik, kes juhatab asja menetleva kohtukoosseisu.

Kui apellatsioonikohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, muutub esialgne otsus lõplikuks.

Kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, muudab apellatsioonikohus esialgses otsuses esitatud õiguslikke järeldusi täielikult või osaliselt või tühistab need. Apellatsioonikohus võib ise teha lõpliku otsuse või otsustada saata asja tagasi esimese astme kohtule.

Apellatsioonikohtu lõplik otsus või asja uuesti arutava esimese astme kohtu otsus on lõplik ja siduv.

Asjakohased sätted ELi lepingutes, et leida teavet apellatsioonimenetluse ja lõpliku otsuse kohta

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artiklid 8.28 ja 8.39
• ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingu artiklid 3.18, 3.19
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artiklid 3.54, 3.55
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artiklid 10.54 ja 10.55

Kui investori kasuks on tehtud lõplik otsus, võib ta algatada täitemenetluse siseriiklikes kohtutes.

Kui lõplik otsus on tehtud, muutub see täitmisele pööratavaks.

Lõplikud otsused on vaidluses osalevate poolte jaoks siduvad ning neid ei saa edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada, tühistada ega muul viisil heastada.

Kui investori kasuks on tehtud lõplik ja siduv otsus, võib ta algatada täitemenetluse siseriiklikes kohtutes. Otsuse täitmist reguleeritakse kohtuotsuste täitmist käsitlevate seadustega, mis kehtivad seal, kus täitmist taotletakse.

ELi lepingute asjakohased sätted, et leida teavet investeerimiskohtu süsteemi alusel tehtud lõplike otsuste täitmise kohta

• ELi ja Kanada laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping – artikkel 8.41
• ELi-Singapuri investeeringute kaitse lepingu artikli 3 lõige 2
• ELi-Vietnami investeeringute kaitse lepingu artikkel 3.57
• ELi-Tšiili täiustatud raamlepingu investeeringud – artikkel 10.56