Investeerimiskohtu süsteemi juhend

Selleks et teada saada, kas teil on vaidlus, mis kuulub asjaomase lepingu kohaldamisalasse, peaksite tutvuma selle lepingu sätetega hõlmatud vaidluste ulatuse kohta.

Üldiselt tekib vaidlus, kui ühe lepinguosalise (koduriigi) investor väidab, et teine lepinguosaline (vastuvõttev riik) on lepingut rikkunud, mõjutades investori investeeringut vastuvõtvas riigis, mis põhjustab kahju.

 

Asjakohased sätted ELi lepingutega hõlmatud vaidluste ulatuse kindlakstegemiseks

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artikkel 8.18
• ELi-Singapuri IPA – artikli 3 lõige 1
• ELi-Vietnami IPA artikkel 3.27
• ELi-Tšiili AFA investeering – artikkel 10.24

 

Kui teil on vaidlus, püüdke lahendada see rahumeelsete lahenduste abil ja kui see ei ole võimalik, esitage konsultatsioonitaotlus.

Väidetava rikkumise korral tuleks vaidlus võimaluse korral lahendada rahumeelselt vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kaudu.

Alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid annavad võimaluse jõuda kokkuleppele, ilma et sellega kaasneksid menetluskulud kohtus. ELi lepingud soodustavad alati vaidluste lahendamist rahumeelsete lahenduste abil, sealhulgas järgmiste vahendite abil:

• Vahendus
• Läbirääkimised

Kuigi need lahendused on kättesaadavad ka pärast taotluse esitamist, on kõige kasulikum kasutada neid võimaluste piires enne konsultatsioonitaotluse esitamist. Iga vaidluses osalev pool järgib mõlemat lepinguosalist rahuldavat lahendust.

 

Asjakohased sätted, et leida teavet ELi lepingute kohaste vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide kohta

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artiklid 8.19 ja 8.20
• ELi-Singapuri IPA – artikli 3 lõiked 2 ja 4
• ELi-Vietnami IPA artiklid 3.29 ja 3.31
• ELi-Tšiili AFA investeeringud – artiklid 10.25 ja 10.26

Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada vastastikusel kokkuleppel, võib pool taotleda konsultatsioone, esitades teisele poolele kirjaliku taotluse, milles määratakse kindlaks vaidlusalune meede ja sätted, mida ta peab vastuvõtva riigi rikkumiseks.

 

Konsultatsioonitaotlus on väga oluline, sest see on enne menetluse algatamist kohustuslik etapp. See on ka nõude esitamise tähtaja alguspunkt (vt allpool).

Taotlus peab sisaldama konkreetset teavet ja see tuleb esitada asjaomases lepingus kindlaks määratud tähtaja jooksul.

Tähtaja määramisel võetakse eelkõige arvesse olukorda, kus hageja taotleb kõigepealt õiguskaitset siseriiklikes kohtutes, enne kui ta pöördub asjaomase lepingu alusel investeerimiskohtu süsteemi poole.

 

Asjakohased sätted, et leida teavet ELi lepingute kohase konsultatsioonitaotluse esitamise nõuete kohta

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artikkel 8.19
• ELi-Singapuri IPA – artikli 3 lõige 3
• ELi-Vietnami IPA artikli 3 lõige 30
• ELi-Tšiili AFA investeering – artikkel 10.26

Kui kavatsete juba algatada menetluse, peate saatma kostja(te)le eelteate enne konsultatsioonietapi lõppu.

Igas asjakohases lepingus on sätestatud, et kui vaidlust ei ole võimalik lahendada teatava aja jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest, võib investor esitada kostja(te)le kavatsusavalduse, milles täpsustatakse kirjalikult oma kavatsust esitada nõue vaidluse lahendamiseks koos asjakohase teabega.

 

See tahteavaldus on oluline, sest kui vaidlus on ELi ja selle liikmesriikide vastu, käivitab see menetluse õige kostja kindlaksmääramiseks.

Kui teid ei ole ELi otsusest teavitatud, on kostja EL, kui teates nimetatud meetmed on üksnes ELi meetmed, samas kui kostja on liikmesriik, kus teates nimetatud meetmed on üksnes selle liikmesriigi meetmed.

 

ELi lepingute asjakohased sätted, et leida teavet kavatsuseteate saatmise nõuete kohta, kui vaidlus on ELi ja selle liikmesriikide vastu

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artikkel 8.21
• ELi-Singapuri IPA – artikli 3 lõige 5
• ELi-Vietnami IPA artikli 3 lõige 32
• ELi-Tšiili AFA investeering – artikkel 10.27

Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada konsultatsioonide teel, võite esitada oma nõude kohtule.

Kui pooled ei suuda vaidlust lahendada konsultatsioonide teel, võib nõude esitada Avaliku Teenistuse Kohtule.

 

Taotlus tuleb esitada kindlaksmääratud aja jooksul alates konsultatsioonitaotluse esitamisest.

Nõude esitamine peab sisaldama teatavaid elemente, näiteks vaidluse esitamise eeskirju. 

Kui investor otsustab algatada kohaldatava lepingu investeerimiskohtu süsteemi kohase menetluse, peab ta konkreetsete eranditega tühistama või lõpetama kõik siseriikliku või rahvusvahelise õiguse kohased olemasolevad menetlused seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast nõude rikkumist. Samuti peab ta loobuma oma õigusest algatada siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel mis tahes nõue või menetlus kohtus seoses meetmega, mis väidetavalt kujutab endast taotluses osutatud rikkumist.

 

Asjakohased sätted, et leida teavet nõude esitamise nõuete ja ELi lepingutest tulenevate konkreetsete tähtaegade kohta

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artiklid 8.22 ja 8.23
• ELi-Singapuri IPA – artikli 3 lõige 3 ja artikli 3 lõige 7
• ELi-Vietnami IPA artiklid 3.33, 3.34 ja 3.35
• ELi-Tšiili AFA investeeringud – artiklid 10.28 ja 10.29

Kui Teie nõue on kätte saadud ja seda on menetletud, hindab esimese astme kohus juhtumit ja teeb esialgse otsuse.

Investeerimiskohtu süsteemis on kahetasandiline mehhanism, kus esimese astme kohus arutab kohtuasja ja teeb otsuse vastavalt kohaldatavale õigusele.

Nagu selgitatud, kaldub investeerimiskohtu süsteem kõrvale vahekohtumenetluse „ad hoc“ olemusest, mille puhul vaidluses osalevad pooled valivad oma poole määratud vahekohtunikud.

Avaliku Teenistuse Kohtu president nimetab ametisse kohtunikud, kes moodustavad kohtuasja menetleva kohtukoosseisu. Kolm kohtu liiget (välja arvatud juhul, kui lepitakse kokku ainukohtunikus) valitakse lepinguosaliste nimetatud liikmete nimekirjast. Üks neist on ELi liikmesriigi kodanik, üks teise lepinguosalise kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik, kes juhatab asja arutava kohtukoosseisu.

Esimese astme kohus saab arutada nii esialgseid vastuväiteid kui ka ajutiste meetmete taotlusi.

 

Esimese astme kohtuotsus on ajutine, mis tähendab, et apellatsioonkaebuse esitamise korral ei ole see siduv (ja täitmisele pööratav). Kui esialgse otsuse tegemisest on möödunud konkreetne ajavahemik ja kumbki vaidluses osalev pool ei ole otsust edasi lükanud, muutub esialgne otsus lõplikuks ja täitmisele pööratavaks.

 

ELi lepingute asjakohased sätted, et leida teavet kohtu asutamise ja menetluse käigu kohta

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artiklid 8.27, 8.31, 8.32, 8.33, 8.34
• ELi-Singapuri IPA – artiklid 3.9, 3.13, 3.14, 3.15, 3.18
• ELi-Vietnami IPA – artiklid 3.38, 3.42, 3.44, 3.45, 3.47, 3.53
• ELi-Tšiili AFA investeeringud – artiklid 10.33, 10.37, 10.38, 10.41, 10.42, 10.44, 10.53

Esialgse otsuse võib edasi kaevata apellatsioonikohtusse, kes teeb lõpliku otsuse.

 

Kui vaidluses osalev pool leiab, et esimese astme kohtu otsus sisaldab vigu, võib ta edasi kaevata. Apellatsioonikohus vaatab otsuse läbi ja teeb lõpliku otsuse lühikese aja jooksul.

Investeerimiskohtu süsteemis on kahetasandiline mehhanism, millel on alaline apellatsiooniorgan. Apellatsioonikohtu kohtunikud valitakse lepingu jõustumisel lepinguosaliste nimetatud liikmete nimekirjast.

Apellatsioonikohtu esimees nimetab apellatsioonikohtu koosseisu kuuluvad liikmed. Apellatsioonikohus arutab kohtuasju kohtukoosseisudes, mis koosnevad kolmest liikmest: üks neist on ELi liikmesriigi kodanik, üks teise lepinguosalise kodanik ja üks kolmanda riigi kodanik, kes juhatab asja arutava kohtukoosseisu.

Kui apellatsioonikohus jätab kaebuse rahuldamata, muutub esialgne otsus lõplikuks.

Kui apellatsioonkaebus on põhjendatud, muudab apellatsioonikohus esialgse otsuse õiguslikke järeldusi ja järeldusi või tühistab need täielikult või osaliselt. Apellatsioonikohus võib teha lõpliku otsuse ise või suunata asja tagasi esimese astme kohtusse.

Apellatsioonikohtu lõplik otsus või asja uuesti arutava esimese astme kohtu otsus on lõplik ja siduv.

ELi lepingute asjakohased sätted, et leida teavet apellatsioonimenetluse ja lõpliku otsuse kohta

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artiklid 8.28 ja 8.39
• ELi-Singapuri IPA – artiklid 3.18, 3.19
• ELi-Vietnami IPA artiklid 3.54 ja 3.55
• ELi-Tšiili AFA investeeringud – artiklid 10.54, 10.55

Kui investori kasuks on tehtud lõplik kohtuotsus, võib ta algatada täitemenetluse siseriiklikes kohtutes.

Kui lõplik otsus on tehtud, muutub see täidetavaks.

Lõplikud otsused on vaidluses osalevate poolte vahel siduvad ning neid ei saa edasi kaevata, läbi vaadata, tühistada, tühistada ega muul viisil vaidlustada.

Kui investori kasuks on tehtud lõplik ja siduv otsus, võib ta algatada täitemenetluse siseriiklikes kohtutes. Otsuse täitmist reguleeritakse kohtuotsuste täitmist käsitlevate õigusaktidega, mis kehtivad seal, kus täitmist taotletakse.

ELi lepingute asjakohased sätted, et leida teavet investeerimiskohtu süsteemi raames tehtud lõplike otsuste täitmise kohta

• ELi ja Kanada vaheline CETA – artikkel 8.41
• ELi-Singapuri IPA – artikli 3 lõige 2
• ELi-Vietnami IPA artikkel 3.57
• ELi-Tšiili AFA investeering – artikkel 10.56