Version: 1.1.0.31 (2021-01-15 15:15)

ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping

ELi ja Jaapani majanduspartnerlusleping jõustus 1. veebruaril 2019. ELi ettevõtted ekspordivad Jaapanisse juba praegu üle 58 miljardi euro kaupu ja 28 miljardit eurot teenuseid. ELi-Jaapani majanduspartnerluslepinguga vähendatakse kaubandustõkkeid, millega Euroopa ettevõtjad Jaapanisse eksportimisel kokku puutuvad, ning aidatakse neil seega sellel turul paremini konkureerida.

Lühiülevaade kokkuleppest

ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping jõustus 1. veebruaril 2019.

Millist kasu saab teie ettevõte?

Kaubandusleping Jaapaniga

  • kõrvaldab tolli- ja muud kaubandustõkked ning lihtsustab mõlema poole ettevõtetel eksporti ja importi
  • tagab teenusteturgude avatuse, eelkõige finantsteenuste, telekommunikatsiooni ja transpordi valdkonnas;
  • tagab riigihanketurgudel tegutsevate ELi ettevõtjate mittediskrimineeriva kohtlemise
  • parandatakse intellektuaalomandi õiguste kaitset Jaapanis ning kvaliteetsete Euroopa põllumajandustoodete, nn geograafiliste tähiste kaitset;
  • säästab mõlema poole ettevõtjad kahepoolsel turul kaupadega kauplemisel märkimisväärseid rahasummasid ja aega
  • nähakse ette suurem toetus väiksematele ettevõtetele, keda kaubandustõkked ebaproportsionaalselt mõjutavad

 

Jaapan on juba ELi suuruselt neljas põllumajandustoodete ekspordi turg. Parandatakse paljude Euroopa toodete turulepääsu, eelkõige:

Lugege Jaapaniga sõlmitud kaubanduslepingu tervikteksti.

Tariifid

 

Lepinguga kaotatakse valdav osa Euroopa ja Jaapani äriühingute makstavatest tollimaksudest.

Lepingu jõustumisel liberaliseeriti 99 % ELi tariifiridadest ja 97 % Jaapani tariifiridadest. Veel liberaliseerimata tariifide puhul lepiti kokku tariifikvootides või tariifide vähendamises.

Lepinguga avatakse Jaapani turg näiteks ELi põllumajandustoodete ekspordile.

  • Paljude juustude, nagu Gouda ja Cheddar, tollimaksud kaotatakse aja jooksul.
  • Värsketele juustudele (nt Mozzarella ja Feta) kehtestatakse tollimaksuvaba kvoot.
  • Veiniekspordi tariifid kaotasid jõustumisel kehtivuse
  • Veiseliha puhul saavad ELi eksportijad kasu vähendatud tariifist
  • Sealiha puhul kehtivad Jaapanisse eksporditava värske liha suhtes ainult madalad tollimaksud ning lepinguga liberaliseeritakse täielikult töödeldud liha

Enamiku toodete tariifid kas kaotatakse kohe pärast lepingu jõustumist või järk-järgult pärast tariifide kaotamise ajakava.

Tollimaksude kaotamise või vähendamise lähtepunkt on baasmäär ja seda vähendatakse vastavalt baasmäärale. Toote tollitariifistiku koodi abil saate leida oma toote baasmäära suhtes kohaldatava vähenduse.

Jaapanisse eksportimisel peate kontrollima Jaapani tollitariifide kaotamise ajakava, samas kui Jaapanist importimisel peate kontrollima ELi tollitariifide kaotamise ajakava.

EL

Jaapan

Tariifikvoote kohaldatakse ka teatavate toodete suhtes. Need on konkreetsed kaubakogused, mille suhtes kohaldatakse teatava ajavahemiku jooksul tariifset sooduskohtlemist.

ELi-Jaapani kaubanduslepinguga on ette nähtud ka kahepoolsed kaitsemeetmed. Kaitsemeetme (st toote impordi ajutine piiramine) eesmärk on kaitsta konkreetset omamaist tootmisharu mis tahes toote impordi suurenemise eest, mis põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju tootmisharule. Käesolevas lepingus kasutatakse põllumajanduse kaitsemeetmeid, et kaitsta teatavaid tooteid selliste impordi järskude tõusude eest.

Tutvuge põllumajanduse kaitsemeetmete loeteluga.

 

Minu kaubandusassistent annab teile üksikasjalikku teavet tariifide ning teie toote ja turu suhtes kohaldatavate meetmete kohta ning kuvab asjaomaste tariifiridade tariifide kaotamise ajakavad.

Päritolueeskirjad;

Selles jaos tutvustatakse kaubanduslepingu peamisi päritolureegleid ja -menetlusi.

Päritolu on kaubeldavate kaupade „majanduslik kodakondsus“. Kui olete teemaga uus, võite leida sissejuhatuse põhimõistete kohta kaupade jaotises.

Päritolueeskirjad;

Selleks et teie toote suhtes saaks kohaldada soodusmäära, peab see vastama teatavatele eeskirjadele, mis tõendavad selle päritolu.

Kust leida päritolureeglid?

Päritolureeglid on sätestatud ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu 3. peatükis päritolureeglite kohta (ELT L 330, 27.12.2018, lk 21).

Kas minu toode on pärit EList või Jaapanist?

Selleks et teie toode vastaks ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu kohasele madalamale soodustariifile või nulltariifile, peab see pärinema EList või Jaapanist.

Toode on pärit EList või Jaapanist, kui see on

Toode peab vastama ka kõigile muudele peatükis täpsustatud kohaldatavatele nõuetele (nt ebapiisav töö või töötlemine, mittemuutmise reegel). Samuti on olemas täiendavad paindlikkusmeetmed, mis aitavad teil täita tootepõhiseid eeskirju (nt tolerants või kumulatsioon).

 

Näited peamistest tootepõhistest eeskirjadest ELi kaubanduslepingutes

  • lisandväärtuse reegel – toote kõigi päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada teatavat protsenti toote tehasehinnast
  • tariifse klassifikatsiooni muutus – tootmisprotsessi tulemusena muutub päritolustaatuseta materjalide ja lõpptoote tariifne klassifikatsioon – näiteks paberi tootmine (harmoneeritud süsteemi grupp 48) päritolustaatuseta paberimassist (harmoneeritud süsteemi grupp 47)
  • eritoimingud – nõutav on konkreetne tootmisprotsess, näiteks kiudude ketramine lõngaks – selliseid eeskirju kasutatakse peamiselt tekstiili-, rõiva- ja keemiasektoris.

 

Konkreetsed eeskirjad oma toote kohta leiate minu kaubandusassistendilt.

Nõuanded tootepõhiste eeskirjade täitmiseks

Leping võimaldab lisapaindlikkust, et aidata teil järgida tootepõhiseid eeskirju, nagu tolerants või kumulatsioon.

Sallivus
  • lubatud hälbe reegel võimaldab tootjal kasutada päritolustaatuseta materjale, mis on toote erieeskirjaga tavaliselt keelatud, kui nende väärtus ei ületa 10 % toote tehasehinnast või vabast hinnast pardal.
  • seda hälvet ei tohi kasutada tootespetsiifilistes eeskirjades loetletud päritolustaatuseta materjalide maksimumväärtuse ületamiseks.
  • kuid see on ELi-Jaapani lepingu eripära ning seda hälvet võib kasutada juhul, kui päritolustaatuseta materjalide mass ületab tootespetsiifilistes eeskirjades ettenähtud massiläve, tingimusel et nende materjalide väärtus ei ületa 10 % lõpptoote tehasehinnast – üle 10 % väärtusest peavad need materjalid olema pärit EList või Jaapanist
  • Erihälbeid kohaldatakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50-63 klassifitseeritud tekstiil- ja rõivatoodete suhtes, mis on esitatud 3-A lisa märkustes 6-8 – Sissejuhatavad märkused tootepõhiste päritolureeglite kohta
Kumuleerumine

ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingus on sätestatud kaks päritolu kumuleerimise viisi.

  • kahepoolne kumulatsioon – Jaapanist pärit materjale võib käsitada EList pärit materjalidena (ja vastupidi), kui neid kasutatakse toote tootmisel ELis
  • täielik kumulatsioon – ELis või Jaapanis päritolustaatuseta materjalidega tehtud tööd või töötlust võib käsitada päritolustaatusega töö või töötlusena, mis aitab täita tootepõhiseid eeskirju (teisisõnu võib Jaapanis tehtud töötlust käsitada kvalifitseeruvate toimingutena ELis, olenemata sellest, kas töötlemine on piisav materjalidele päritolustaatuse andmiseks (ja vastupidi)

Muud nõuded

Teie toode peab vastama ka kõigile muudele päritolureeglite peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele, nagu ebapiisav töö või töötlemine või mittemuutmise reegel.

Mittemuutmise reegel

Päritolustaatusega tooted tuleb vedada EList Jaapanisse (ja vastupidi) ilma neid kolmandas riigis edasi töötlemata.

Teatavaid toiminguid võib teha kolmandas riigis, kui tooted jäävad tollijärelevalve alla, näiteks

  • märkide, etikettide, plommide või muude dokumentide lisamine või kinnitamine, et tagada importiva riigi konkreetsete siseriiklike nõuete täitmine
  • toodete heas seisukorras säilitamine
  • säilitamine
  • kaubasaadetiste osadeks jagamine

Toll võib nõuda tõendeid eeskirja täitmise kohta, näiteks:

  • lepingulised veodokumendid, näiteks konossemendid
  • pakendite märgistamisel või nummerdamisel põhinevad faktilised või konkreetsed tõendid
  • kõik kauba endaga seotud tõendid

Tollimaksu tagastamine

ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu alusel on võimalik saada soodustariifi alusel eksporditava toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalidelt eelnevalt makstud tollimaksude tagasimakseid.

Päritolumenetlused

Eksportijad ja importijad peavad järgima päritolumenetlust. Menetlused on sätestatud lepingu päritolureegleid käsitleva 3. peatüki B jaos. Neis selgitatakse näiteks, kuidas deklareerida toote päritolu, kuidas taotleda soodustusi või kuidas tolliasutused saavad toote päritolu kontrollida.

Soodustariifi taotlemine

Importijad võivad taotleda tariifset sooduskohtlemist, mis põhineb

  • eksportija esitatud päritolukinnitus või
  • päritolukinnitus, mis põhineb „importija teadmistel“

Täpsema teabe saamiseks tutvuge palun

Päritolukinnitus

Eksportija deklaratsioon

Eksportijad võivad ise otsustada, et nende toode on pärit EList või Jaapanist, esitades päritolukinnituse.

ELis saab seda teha

Jaapanis saab seda teha

  • eksportija, kellele on antud Jaapani äriühingu number

Mida peab päritolukinnitus sisaldama?

  • päritolukinnitus peab olema kaubaarvel või toote identifitseerimiseks kasutataval äridokumendil.
  • Päritoludeklaratsiooni teksti võib koostada ükskõik millises ELi ametlikus keeles ja jaapani keeles ning see on esitatud 3-D lisas, importiv riik ei või nõuda, et importija esitaks päritolukinnituse tõlke.
  • Eksportijad peavad märkima päritolukinnituses kasutatud päritolukriteeriumid koodiga (vt 3-D lisa).

Esitamine ja kehtivus

Täiendavad selgitused on esitatudELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu suunistes identsete toodete mitme saadetise päritolukinnituse kohta.

Importija teadmine
  • importijad võivad taotleda soodustariife oma teadmiste põhjal imporditud toodete päritolu kohta – see võib põhineda tõendavatel dokumentidel või dokumentidel, mille on esitanud toote eksportija või tootja, kes on importija valduses.ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu suunised importija teadmiste kohta annavad lisaselgitusi
  • kuna importija esitab väite enda teadmisel, ei kasutata päritolukinnitust ning eksportijat ega tootjat ei ole vaja identifitseerida ega võtta mingeid meetmeid seoses kauba sooduspäritoluga eksportiva lepinguosalise territooriumil.
  • importija, kes kasutab „importija teadmisi“, ei pea olema registreeritud REX-andmebaasis.

Päritolu kontrollimine

Toll võib kontrollida, kas imporditud toode on tõepoolest päritolustaatusega või vastab muudele päritolunõuetele. Tõendamise aluseks on:

  • importiva ja eksportiva lepinguosalise tolliasutuste halduskoostöö
  • kohalike tolliasutuste tehtud kontrollid – importiva lepinguosalise külastused eksportija juurde ei ole lubatud
  • importiva lepinguosalise ametiasutused määravad kindlaks päritolu ja teavitavad importiva lepinguosalise ametiasutusi tulemustest.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad hõlmavad tehnilisi norme, standardeid ja vastavushindamismenetlusi. Need eeskirjad määratlevad konkreetsed tehnilised omadused, mis teie tootel peaksid olema, nagu kujundus, märgistamine, pakendamine, funktsionaalsus või toimivus, ning on olulised, kuna need tagavad oluliste avaliku poliitika eesmärkide saavutamise, nagu inimeste tervise kaitse või keskkonnaohutus.

Te peate neid eeskirju järgima, et saaksite hinnata oma toodete vastavust vajalikele tehnilistele standarditele.

Selleks et saada teavet teie toote suhtes kohaldatavate eeskirjade ja nõuete kohta, minge minu kaubandusassistendi juurde ning sisestage oma toote nimetus või kood.

Nõuded inimeste, loomade ja taimede tervisele

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed(nt seadused, määrused, standardid) on meetmed inimeste, loomade ja taimede kaitsmiseks haiguste, kahjurite või saasteainete eest.

Meetmetega tagatakse, et turule lastud tooted, seahulgas väljastpoolt ELi imporditud kaubad, on tarbijatele ohutud.

Lisateavet ELi ja Jaapani vaheliste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta leiate siit.

Nii nagu ELis on ka Jaapanis ühed maailma rangeimad toiduohutusstandardid. Näiteks ei luba Jaapan kasutada veiseliha tootmises kasvuhormoone ning GMOsid reguleerivad eeskirjad on Jaapani tarbijate jaoks suure tähtsusega.

Kõik Jaapanist imporditud tooted peavad vastama ELi standarditele. See hõlmab hormoonidega töödeldud veiseliha keelustamist ELis ja eeskirju antibiootikumide kasutamise kohta.

Lisaks peab kõikidel Jaapanist ELi imporditavatel loomsetel saadustel olema kaasas veterinaarsertifikaat.

Sellist sertifikaati saab väljastada ainult pädev Jaapani ametiasutus, kelle suutlikkust tõendada vastavust Euroopa Liidu imporditingimustele on komisjon ametlikult tunnistanud.

Kaubandusleping aitab tagada, et põhjendamatud sanitaar- ja fütosanitaartõkked ei takista Teie toodete sisenemist Jaapani turule, ning aitab lihtsustada ja kiirendada menetlusi, millega kiidetakse heaks Teie toiduainete eksport Jaapanisse.

Kui impordite Jaapanist ELi, saate lisateavet sanitaar- ja fütosanitaarnõuete kohta siit.

 

Omatootega seotud konkreetsed eeskirjad ja nõuded leiate minu kaubandusassistendilt.

Tehnilised Kaubandustõkked

Kuigi tehnilised eeskirjad on olulised, võivad need mõnikord olla takistuseks rahvusvahelisele kaubandusele ja võivad seega olla märkimisväärseks koormaks teie kui eksportija jaoks.

  • kui arvate, et teie ees seisab kaubandustõke, mis aeglustab teie äritegevust või takistab teil eksportimast, võite sellest meile teada anda.

  • teatage, mis peatab teie ekspordi Jaapanisse, kasutades selleks veebipõhist vormi, ning EL analüüsib teie olukorda ja võtab asjakohaseid meetmeid.

Võtke meiega ühendust

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Tollivormistus hõlmab tavaliselt kontrolle järgmistes valdkondades:

  • tasumisele kuuluvad tollimaksud

  • kauba õige kirjeldus, päritolu ja väärtus

  • Turva- ja turvameetmed (smugeldamine, uimastid, sigaretid, relvad, võltsitud tooted, terrorismivastane võitlus)

  • vastavus konkreetsetele õigusaktidele, nagu keskkonnaalased õigusaktid, tervishoiunõuded, veterinaar-, fütosanitaar- ja kvaliteedieeskirjad

ELi-Jaapani leping tagab tõhusamad tolliprotseduurid, et hõlbustada kaubandust ja vähendada ettevõtjate kulusid.

Dokumendid

Võite tutvuda üksikasjalike sammsammuliste juhistega, milles kirjeldatakse eri liiki dokumente, mida peate oma toodete tollivormistuseks ette valmistama.

Sõltuvalt teie tootest võivad tolliasutused nõuda kõiki allpool esitatud elemente või osa neist.

  • Faktuurarve (määrake konkreetsed nõuded selle vormile ja sisule minu kaubandusassistendil)

  • pakkenimekiri

  • Teatavate kaupadeimpordilitsentsid

  • Sertifikaadid, mis näitavad, et teie toode vastab kohustuslikele tooteeeskirjadele, nagu tervise- ja ohutusnõuded, märgistamine ja pakendamine

  • Päritolutõend - päritoludeklaratsioon

Suurema kindluse huvides võite eelnevalt taotleda siduvat tariifiinformatsiooni ja/või siduvat päritoluinformatsiooni.

 

Täpsemat teavet dokumentide kohta, mida peate oma toote tollivormistuseks esitama, leiate minu kaubandusassistendilt.

Menetlused

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada oma toodete päritolu, et taotleda soodustariifi kohaldamist, ja eeskirjad, mis käsitlevad päritolu kontrollimist tolliasutuste poolt, on esitatud eespool jaotises „Päritolureeglid“.

Teavet impordi ja ekspordi tolliprotseduuride kohta saab maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

ELi-Jaapani majanduspartnerluslepinguga nähakse ette intellektuaalomandi õiguste tõhusam kaitse Euroopa ettevõtjatele, kes ekspordivad Jaapanisse uuenduslikke, kunstilisi, eristatavaid ja kvaliteetseid tooteid. Kohustusi tugevdatakse ja need sisaldavad sätteid ärisaladuste kaitse, kaubamärkide, autoriõiguse kaitse, patentide, farmaatsiatoodete regulatiivsete katseandmete kaitse ühiste miinimumeeskirjade ja tsiviilõiguskaitse sätete kohta.

Leping tunnustab enam kui 200 Euroopa põllumajandustoote eristaatust ja kaitseb Jaapani turul rohkem kui põllumajandustoodet, mis on pärit teatavast Euroopa geograafilisest piirkonnast (geograafilised tähised). Kahepoolselt kokkulepitud geograafiliste tähiste omanikud põllumajandus-, toidu- ja joogisektoris saavad kasu võltsimise vastasest kaitsest.

Teenused

Leping lihtsustab ELi ja Jaapani ettevõtetel teenuste osutamist ja suurendab ettevõtete töötajate liikuvust, et nad saaksid teha oma tööd kohapeal.

Majanduspartnerlusleping sisaldab mitmeid sätteid, mida kohaldatakse horisontaalselt kogu teenuskaubanduse suhtes, näiteks säte, millega kinnitatakse lepinguosaliste reguleerimisõigust. Ametiasutustele jääb õigus hoida avalikud teenused avalikud ega sunnita valitsusi avalikke teenuseid erastama või dereguleerima, näiteks tervishoiu-, haridus- ja veesektoris.

Erikohustused lepiti kokku järgmistes sektorites:

  • posti- ja kulleriteenused
  • telekommunikatsioon
  • mereveoteenused
  • finantsteenused

Kvalifitseeritud töötajate liikumine (IV viis)

Üldine teave viisade kohta
Jaapani lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide äritegevuse piirangud

Mõne teenuse puhul on äritegevuse ulatus piiratud viisil, mis on ette nähtud lepingu 8-B lisa „Peatüki 8 loendid“ IV liites „Lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistide äritegevuse piirangud Jaapanis“.

Personalijuhtimine

Jaapanis on palju seadusi, mis käsitlevad tööd ja töötajate kaitset.Neid tööseadusi kohaldatakse põhimõtteliselt kõigi Jaapanis töötavate isikute suhtes, olenemata sellest, kas tööandja on Jaapan või välismaine, kas äriühing on välismaine või on asutatud Jaapanis.Neid seadusi käsitlevat määrust kohaldatakse ka Jaapanis töötavate võõrtööliste suhtes, kui võõrtöötajad vastavad kõnealustes seadustes sätestatud töötajate määratlusele.

Üldteavet üldise tööõiguse süsteemi kohta Jaapanis seoses personalijuhtimisega saab järgmistelt veebisaitidelt:

Üldteave personalijuhtimise kohta
Välistööjõu juhtumi puhul märgitavad eeskirjad
Teave peamiste töömääruste kohta
  • Lugege seaduse kohta, millega kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse põhistandardid: Tööstusohutuse ja -tervishoiu seadus (inglise ja jaapani keeles). Arvestage siiski, et ingliskeelne tõlge ei ole alati ajakohane. Ajakohastatud teabe saamiseks tutvuge palun jaapanikeelse tekstiga.
  • Lugege seaduse kohta, milles on sätestatud töölepingu põhivorm: „Töölepingute seadus“ (inglise ja jaapani keeles). Arvestage siiski, et ingliskeelne tõlge ei ole alati ajakohane. Ajakohastatud teabe saamiseks tutvuge palun jaapanikeelse tekstiga.
  • Lugege seaduse kohta, millega kehtestatakse töötingimuste miinimumstandardid: Tööstandardite seadus (inglise ja jaapani keeles). Arvestage siiski, et ingliskeelne tõlge ei ole alati ajakohane. Ajakohastatud teabe saamiseks tutvuge palun jaapanikeelse tekstiga.
  • Lugege Jaapani tööpoliitika ja -koolituse instituudi muude tööga seotud õigusnormide kohta: Jaapani tööõigus (inglise ja jaapani)

Telekommunikatsiooni- ja arvutiinfoteenused

Jaapanis:

  • Telekommunikatsioon on telekommunikatsiooniseaduses üldiselt määratletud kui „koodide, helide või kujutiste edastamine, edastamine või vastuvõtmine kaabli, raadio või muu elektromagnetilise vormi kaudu“.
  • Telekommunikatsiooniteenus on määratletud kui „teiste isikute sidepidamise vahendamine telekommunikatsioonivahendi abil või telekommunikatsioonivahendi muul viisil pakkumine teiste isikute sidepidamiseks“ ja
  • Telekommunikatsioonitegevus on seega määratletud kui „tegevus, kus teenuseosutaja osutab telekommunikatsiooniteenust, et rahuldada teiste vajadusi, välja arvatud ringhäälinguseaduse kohase ringhäälinguteenuse pakkumine“.

Järgnevalt on esitatud näited telekommunikatsiooniettevõtete kohta (nagu on nimetatud Jaapani telekommunikatsiooniettevõtete turuletuleku käsiraamatus – kättesaadav ainult jaapani keeles), mis üldiselt kuuluvad „telekommunikatsiooniettevõtete“ määratluse alla ja vajavad seega teavitamist või registreerimist.

  • telefoni ümbersuunamisteenused
  • telefonikõnede jms automaatne asendusvastuvõtmine (teenus, mille puhul teenuseosutaja võtab vastu telefonikõnesid, fakse jne, mis on suunatud teenuseosutaja telekommunikatsioonivahendi (nt server) kasutajatele, ning edastab seejärel nende kõnede või fakside sisu kasutajatele ilma sisuliste muudatusteta, kuid vormingu või andmekandja muutmisega)
  • sisu vahendamine
  • e-posti uudiskirjade vahendamine
  • hoonete haldamisega tegelevate äriühingute poolt kondomiiniumide või kontorite elanikele osutatavad internetiteenused
  • Rendiserverid ja veebimajutusteenused (serverite osade ja serverifunktsioonide laenutamise teenus)
  • sõnumite vahendamine kasutajate vahel, sealhulgas teenuse osana edastatavad sõnumid
  • kinnised vestlused (veebisaidil loodud jututoad, veebisaidi külastanud kasutajate kokkuviimine määratlemata isikutega ja nendevaheliste kinniste vestluste vahendamine)
  • veebiajakirjanduse veebisaidid
  • telekommunikatsiooniteenused koos selliste rendivahenditega nagu mobiiltelefonid ja WiFi ruuterid
  • Virtuaalsed mobiilsideoperaatorid
  • Paiksed virtuaalsed võrguoperaatorid (FVNO)
  • kanalilaenud (teenus, mille puhul telekommunikatsiooniliini seadme paigaldaja jagab sagedusala ja laenab osa sellest teistele ettevõtjatele)
  • arvete esitamine (teenus, mille puhul teenuse osutajad ostavad telekommunikatsiooniettevõtjatelt telekommunikatsiooniteenuseid mahupõhise allahindlusega ja müüvad need kasutajatele edasi allahindlusega)
  • e-posti teenused, mille puhul kasutatakse väljaspool Jaapanit asuvaid servereid
  • sidusettevõtete vaheline võrguhaldus
  • õnnitluskaartide haldamine veebisaitidel
  • elektrooniliste volikirjade vahendusteenused
  • domeeninimede lahendamise teenused (teenus, mille puhul teenuseosutaja identifitseerib IP-aadressi, mis vastab domeeninimele, mille kohta on esitatud päring)
  • Täpsemad üksikasjad, sealhulgas selgitused põhjuste kohta, miks neid näiteid käsitatakse „telekommunikatsiooniteenustena“ ning miks on vaja neist teatada või need registreerida, on esitatud eespool nimetatud käsiraamatus.]
Jaapani turule sisenemine
  • Sise- ja Kommunikatsiooniministeerium: Jaapani telekommunikatsioonisektori turule sisenemise käsiraamat, juuni 2016 (inglise keeles). Palun arvestage, et ingliskeelne versioon ei pruugi olla ajakohane. Lisaks on täiendavad materjalid (sealhulgas näiteks juhtumid, mis näitavad, kas teatamiskohustust kohaldatakse teatavate ettevõtjate suhtes) kättesaadavad ainult jaapanikeelses versioonis, mis pärineb 2019. aasta maist, ning selle 2019. aasta oktoobri lisa.
  • Järgmised juhendid ja suunised on kättesaadavad ka siin:
    • Üldisesse kaabelringhäälingusse sisenemise käsiraamat (inglise keeles);
    • Telekommunikatsioonioperaatorite võrguehituse käsiraamat (inglise keeles); ning
    • Suunised kommunaalettevõtetele kuuluvate poolade, kammide, kaubasaadetiste ja samalaadsete rajatiste kasutamise kohta (inglise keeles).
IT-sektori välisinvesteeringute suhtes kohaldatavate määruste karmistamine
  • METI: Sellisteettevõtjate lisamine, kes peavad esitama eelteatise seoses sissetulevate otseinvesteeringutega jne (inglisekeeles) – IT-valdkonnaga seotud ettevõtted on lisatud majandusharudesse, mille suhtes kehtib sissetulevate otseinvesteeringutega seotud eelteatise nõue.Selle läbivaatamisega seotud avalikud teadaanded on järgmised:
    • A) Avalik teadaanne 2014. aasta avaliku teadaande nr 1 osalise läbivaatamise kohta (Jaapan), mille alusel rahandusminister ja ettevõtluse eest vastutav pädev minister määravad kindlaks ettevõtete liigid vastavalt otseinvesteeringute korralduse artikli 3 lõikele 4 jne (riigikantselei avalik teade nr 1, rahandusministeerium, siseministeerium, 2019. aasta majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusminister, haridus-, kultuuri-, spordi-, teadus- ja teadusministeerium, majandusministeerium, majandusministeerium, liidumaa kalandusministeerium, sotsiaalministeerium, 2019. aasta mai kaubandusministeerium, põllumajandus- ja ministeerium ning
    • B) Avalik teadaanne 2017. aasta avaliku teadaande nr 3 osalise läbivaatamise kohta (Jaapan), mille alusel rahandusminister ja äriküsimuste eest vastutav pädev minister määravad kindlaks ettevõtete tüübid vastavalt sisemaiste otseinvesteeringute määruse artikli 3 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 3 jne (riigikantselei avalik teade nr 2, rahandusministeerium, sise- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusminister, haridus-, kultuuri-, spordi-, teadus- ja majandusministeerium, majandusministeerium, maismaa kalandusministeerium, rahandusministeerium, tööhõive- ja kommunikatsiooniministeerium, 2019. aasta mai majandusministeerium).

Riigihanked

Jaapani ja ELi riiklikud, piirkondlikud ja munitsipaalvalitsused ostavad või hangivad igal aastal eraettevõtetelt kaupu ja teenuseid miljardi euro väärtuses. Selleks korraldatakse avalikke hankeid või pakkumismenetlusi, milles ettevõtted saavad osaleda.

Majanduspartnerluslepinguga laiendatakse juurdepääsu riigihankelepingutele ja avatakse uued turud mõlema poole ettevõtjatele.

EL ja Jaapan on kokku leppinud eeskirjades, mille kohaselt

  • keelata ühepoolne ebaõiglane diskrimineerimine teise poole pakkujate suhtes

  • riigihankemenetluste läbipaistvuse maksimeerimine, et ettevõtted oleksid teadlikud mõlema poole võimalustest

  • maksimeerida ELi ettevõtete võimalusi osaleda Jaapani riigihangetes kõigil valitsustasanditel – riiklikul, piirkondlikul ja munitsipaaltasandil

ELi ettevõtjate parem juurdepääs Jaapanis välja kuulutatud hangetele hõlmab järgmisi sektoreid:

  • raudteed

  • haiglad

  • akadeemilised institutsioonid

  • elektrijaotus

Lisateave

Investeerimine

Lepinguga edendatakse investeeringuid ELi ja Jaapani vahel ning kinnitatakse mõlema lepinguosalise õigust reguleerida mittetäielikus nimekirjas kokku lepitud õiguspäraseid poliitilisi eesmärke. Käimas on kahepoolsed läbirääkimised võimaliku investeeringute kaitse lepingu sõlmimiseks.

Teave piiriülest teenuskaubandust ja investeeringute liberaliseerimist käsitlevate sätete kohta

Seoses piiriülese teenuskaubanduse ja investeeringute liberaliseerimisega on ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingus vastu võetud negatiivse nimekirja süsteem, milles loetletakse olemasolevad ja tulevased nõuetele mittevastavad meetmed, mis tuleb reserveerida, liberaliseerides samal ajal põhimõtteliselt kogu piiriülese teenustekaubanduse ja investeerimisvaldkonnad.

Piiriülese teenuskaubandusega seotud kohustuste kohta vt lepingu 8. peatüki C jagu.

Investeeringute liberaliseerimise kohta vt lepingu 8. peatüki B jagu.

Euroopa Liidu ja Jaapani kehtivate meetmete reservatsioonide osas vaadake palun Euroopa Liidu ja Jaapani loendit, mis on esitatud lepingu 8-B lisa I lisas ja mis on kättesaadav järgmistel linkidel:

Euroopa Liidu ja Jaapani tulevaste meetmete suhtes kohaldatavate reservatsioonide kohta vt 8-B lisa II lisas esitatud Euroopa Liidu ja Jaapani loendit, mis on kättesaadav järgmistel linkidel:

Lepingu 8. peatüki D jaos on sätestatud teatavad kohustused seoses füüsiliste isikute riiki sisenemise ja seal ajutise viibimisega.

Euroopa Liidu ja Jaapani loendis, mis on esitatud 8-B lisa III lisas, on ette nähtud teatavad reservatsioonid ja täiendavad sätted, mis käsitlevad ärivisiite asutamise eesmärgil, äriühingusiseselt üleviidavaid isikuid, investoreid ja lühiajalisi ärivisiite.Lisa III lisa on kättesaadav järgmistel linkidel:

Teatavad lepinguliste teenuseosutajate ja sõltumatute spetsialistidega seotud reservatsioonid, piirangud ja täiendavad sätted on ette nähtud Euroopa Liidu ja Jaapani loendis 8-B lisa IV lisas. 8-B lisa IV lisa on kättesaadav järgmistel linkidel:

8-C lisas on esitatud arusaamine füüsiliste isikute liikumisest ärilistel eesmärkidel, sealhulgas sätted meetmete kohta, mida Euroopa Liit ja/või Jaapan peavad võtma või mida nad püüavad võtta, et hõlbustada ja kiirendada teise lepinguosalise füüsiliste isikute ärilistel eesmärkidel riiki sisenemise ja seal ajutise viibimisega seotud menetlusi.

Selgitus kauplemisühingute rolli tähtsuse kohta

Kaubandusettevõtetel on oluline roll imporditud kaupade müügis Jaapanis.Kaubandusettevõtted tegutsevad kontaktidena välismaiste tootjate ja Jaapani ostjate vahel (ning ka välismaiste ostjate ja Jaapani tootjate vahel).Kaubandusettevõtete roll hõlmab muu hulgas nõudluse kindlakstegemist, tootjate ja ostjate vaheliste läbirääkimiste toetamist ning impordi-/ekspordiprotseduuride lõpuleviimist.Jaapani ostjate või tootjate seisukohast aitavad kaubandusettevõtted teha tehinguid välismaiste tootjate või ostjatega, kõrvaldades vajaduse muretseda keelebarjääride, välisriikide seaduste mõistmise või vahetuskursside kõikumise pärast.ELi ettevõtete seisukohast võivad kaubandusettevõtted aidata kindlaks teha nõudlust ja/või kohalikke partnereid Jaapanis.Kaubandusettevõtted jagunevad üldisteks kaubandusettevõteteks, mis tegelevad peaaegu kõigiga, ja spetsialiseerunud kaubandusettevõteteks, mis tegelevad ainult konkreetsete toodetega (nt terasetooted, toiduained jne).

Kuidas luua ettevõtet Jaapanis?

Ülevaade tegevuse alustamisest Jaapanis
Nõutavad vormid

Välisvaluuta ja väliskaubanduse seadusest tulenevad piirangud välismaistele otseinvesteeringutele Jaapanisse

Ülevaade välisvaluuta ja väliskaubanduse seaduse kohastest menetlustest

 

Välisvaluuta ja väliskaubanduse seaduse (edaspidi „FEFTA“) artikli 26 lõike 1 kohaselt tähendab „välisinvestor“ ühte järgmistest isikutest, kes teeb FEFTA artikli 26 lõikes 2 loetletud otseinvesteeringuid jne, või FEFTA artikli 26 lõikes 3 määratletud konkreetset omandamist:

I) füüsiline isik, kes ei ole Jaapani resident;

II) üksus, mis on asutatud välisriigi õiguse alusel või millel on peakontor välisriigis;

III) Jaapani äriühing, milles punktides i ja/või ii nimetatud isikutele otseselt või ettenähtud äriühingu kaudu otseselt või kaudselt kuuluvate hääleõiguste summa moodustab 50 % või rohkem kõigist hääleõigustest; või

IV) Jaapani üksus, milles punktis i nimetatud isikud moodustavad kas äriühingu kõigi ametnike enamuse või esindusvolitustega ametnike enamuse.

Majandusharud, kus nõutakse eelteateid

(a) Avalik teadaanne 2014. aasta avaliku teate nr 1 (Jaapani kohta) osalise läbivaatamise kohta, mille alusel rahandusminister ja pädev äriminister määravad kindlaks ettevõtete liigid vastavalt otseinvesteeringute korralduse jne artikli 3 lõikele 4 (valitsuse, rahandusministeeriumi, sise- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministri, haridus-, kultuuri-, spordi-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi, tervishoiu-, töö- ja sotsiaalministeeriumi, majandusministeeriumi, põllumajandus- ja sotsiaalministeeriumi, 2019. aasta maikuu põllumajandusministeeriumi, põllumajandus- ja sotsiaalministeeriumi,

B) Avalik teadaanne 2017. aasta avaliku teate nr 3 (Jaapani kohta) osalise läbivaatamise kohta, mille alusel rahandusminister ja pädev äriminister määravad kindlaks ettevõtete liigid vastavalt otseinvesteeringute korralduse artikli 3 lõikele 1 ja artikli 4 lõikele 3 jne (riigikantselei avalik teade nr 2, rahandusministeerium, sise- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusminister, haridus-, kultuuri-, spordi-, teadus- ja tehnikaministeerium, tööhõive-, tervishoiu- ja majandusministeerium, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna-, keskkonna- ja keskkonna- ja keskkonna- ja keskkonnaministeeriumi 2019.

Teatise vormid

Kasutatav õige vorm sõltub investeerimisvahenditest.

Valitsuse motivatsioon edendada välismaiseid otseinvesteeringuid Jaapanisse

Uurimisasutused ja templid; konsultatsioonid

Invest Japani büroo
Invest Japan Hotline
  • JETRO välismaiste ettevõtete ja nendega seotud ettevõtete tugikeskus, mis kavatseb Jaapanisse investeerida. Teenused on kättesaadavad muudes keeltes kui jaapani keeles: Invest Japan Hotline (inglise keeles)
Muud kasulikud lingid

VKEd ja EL-Jaapan

ELi-Jaapani leping sisaldab väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitlevat eraldi peatükki, milles täpsustatakse, et pooled annavad teavet üksteise turule juurdepääsu kohta.

ELi veebisait Kanadasse eksportivate ELi VKEde toetamiseks

Jaapani veebisait Jaapanisse eksportivate ELi VKEde toetamiseks

See Euroopa VKEdele pühendatud veebisait sisaldab linke ametiasutustele konkreetsetes kaubandusküsimustes ja otsingut võimaldavat andmebaasi tollitariifikoodide kaupa, et saada teavet Jaapani turu turulepääsu kohta.

Lingid ja kontaktid

VKEd ja EL-Jaapan

Kaubanduse peadirektoraadi veebisait

ELi ja Jaapani tööstuskoostöö keskus

Euroopa Liidu delegatsioon Jaapanis

Lepingu terviktekst

Share this page:

Kiirlingid