Šveits
Šveitsi majandus- ja kaubandussuhteid ELiga reguleerivad peamiselt mitmed kahepoolsed lepingud, milles Šveits on nõustunud üle võtma ELi õigusaktide teatavad aspektid vastutasuks juurdepääsu eest osale ELi ühtsest turust.
ELi ja Šveitsi suhete nurgakivi on 1972. aasta vabakaubandusleping.
Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge interaktiivsepäritolureeglite enesehindamise vahendiga „Minu kaubandusassistent “, ethinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.
Päritolureegleid reguleeritakse Euroopa – Vahemere piirkonna konventsiooniga.
Aastal allkirjastati seitse valdkondlikku lepingut, mida tuntakse I kahepoolse lepingu nime all. Need hõlmavad järgmist:
- isikute vaba liikumine
- tehnilised kaubandustõkked
- riigihanked
- põllumajandus
- Lennu- ja maismaatransport
- teadusuuringud.
Aastal sõlmitud täiendavad valdkondlikud lepingud (edaspidi „kahepoolsed II lepingud“) hõlmavad järgmist:
- töödeldud põllumajandustooted
- statistika
- pettusevastane võitlus.
ELi ja Šveitsi vahel on üle 100 kahepoolse lepingu, mida haldavad rohkem kui 20 ühiskomiteed. Lepingud kohustavad Šveitsi üle võtma asjaomased ELi õigusaktid hõlmatud sektorites.
Vastutasuks osalise integreerumise eest ELi ühtsele turule maksab Šveits rahalist toetust pärast 2004. aastat ühinenud ELi liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
ELi-Šveitsi kaubanduslepingud
- Vabakaubandusleping
- Vastavushindamisega seotud vastastikune tunnustamine
- Protokoll töödeldud põllumajandustoodete kohta
- Põllumajandustoodetega kauplemine
- Mõnepoolne leping riigihangete kohta
- Kokkulepe isikute vaba liikumise kohta,
Leidke oma toote suhtes kohaldatav tariifimäär veebisaidilt Minu Kaubandusassistent.
EL on Šveitsi peamine kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner.
Lisateave ELi ja Šveitsi kaubandussuhete kohta.