Šveits
Šveitsi majandus- ja kaubandussuhteid ELiga reguleeritakse peamiselt mitmete kahepoolsete lepingutega, milles Šveits on nõustunud üle võtma teatavad ELi õigusaktide aspektid vastutasuks juurdepääsu eest osale ELi ühtsest turust.
ELi ja Šveitsi suhete nurgakivi on 1972. aasta vabakaubandusleping.
Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge minu kaubandusassistentisasuva interaktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.
Päritolureegleid reguleeritakse Euroopa – Vahemere piirkonna konventsiooniga.
Aastal sõlmiti seitse valdkondlikku lepingut, mida tuntakse I-poolsete lepingute nime all. Need hõlmavad järgmist:
- isikute vaba liikumine
- tehnilised kaubandustõkked
- riigihanked
- põllumajandussektor
- õhu- ja maismaatransport
- teadusuuringud.
Aastal allkirjastatud täiendavad valdkondlikud lepingud (edaspidi „II kahepoolsed lepingud“) hõlmavad järgmist:
- töödeldud põllumajandustooted;
- katsestatistikut
- pettusevastane võitlus.
ELi ja Šveitsi vahel on üle 100 kahepoolse lepingu, mida haldab rohkem kui 20 ühiskomiteed. Lepingud kohustavad Šveitsi võtma üle asjaomased ELi õigusaktid hõlmatud sektorites.
Vastutasuks osalise integratsiooni eest ELi ühtsele turule maksab Šveits rahalist toetust pärast 2004. aastat ühinenud ELi liikmesriikide majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele.
ELi ja Šveitsi vahelised kaubandusega seotud lepingud
- Vabakaubandusleping
- Vastavushindamise vastastikune tunnustamine
- Töödeldud põllumajandustooteid käsitlev protokoll
- Kauplemine põllumajandustoodetega
- Mõnepoolne leping riigihangete kohta
- Kokkulepe isikute vaba liikumise kohta,
Leidke oma tootele kohaldatav tariifimäär minu kaubandusassistentist.
EL on Šveitsi peamine kaubanduspartner ja Šveits on ELi suuruselt neljas kaubanduspartner.
Lisateave ELi ja Šveitsi kaubandussuhete kohta.