Kaubanduslepingud

Võrgustikku lisatakse jätkuvalt uusi lepinguid, samal ajal vaadatakse läbi varasemad lepingud ja peetakse partnerriikidega läbirääkimisi nende ajakohastamise üle.

Tariifide kaotamine

Mõned lepingud keskenduvad peamiselt tollimaksude kaotamisele:

• Assotsieerimislepingud kaheksa Vahemere piirkonna riigiga (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina okupeeritud alad ja Tuneesia)
• Lepingud Mehhiko ja Tšiiliga
• EMP lepingud Islandi, Liechtensteini ja Norraga;
• Tolliliidud Türgi, Andorra ja San Marinoga
• Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud kuue Lääne-Balkani riigiga (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia), mis sisaldavad lisasätteid nende riikide järkjärguliseks integreerimiseks ELi turule
• Lepingud Šveitsi ja Fääri saartega.

Laiaulatuslikum turulepääs

Muud lepingud hõlmavad palju laiemaid kohustusi kaupade ja teenustega kauplemise avamiseks, samuti investeeringuid, riigihankeid, konkurentsi, subsiidiume ja regulatiivseid küsimusi:

• Kanada
• Kesk-Ameerika (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama)
• Colombia, Ecuador ja Peruu
• Singapur
• Lõuna-Korea
• Vietnam.

Nende lepingute eesmärk on töötada asjaomaste kaubanduspartneritega välja tugevamad reeglitel ja väärtustel põhinevad kaubandusrežiimid ning need sisaldavad kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevaid erisätteid.

Hiljutistes lepingutes on ka erisätted tänapäeva majanduse ja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks, näiteks Jaapaniga sõlmitud majanduspartnerlusleping, mis sisaldab peatükki väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta ning erisätteid teabe- ja telekommunikatsiooniteenuste ning e-kaubanduse kohta.

Õigusaktide ühtlustamine

Teatavat liiki lepingutes keskendutakse ELi ja tema naabrite vaheliste majandussidemete tihendamisele, lähendades nende õigusraamistikke ELi õigusele, eelkõige kaubandusega seotud valdkondades. See kehtib näiteks lepingute puhul, mis on sõlmitud:

• Gruusia
• Moldova
• Ukraina.

Areng

Teisel lepinguliigil on selge arengueesmärk. Tegemist on asümmeetriliste kaubanduslepingutega, millega asjaomased Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riigid liberaliseerivad umbes 80 % kaubandusest 15–20 aasta jooksul, samal ajal kui EL annab tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu esimesest päevast alates.

Enamik neist lepingutest hõlmab kaubavahetust ja arengukoostööd. Majanduspartnerlusleping Kariibi mere piirkonna riikidega sisaldab ka sätteid teenuste, investeeringute ja muude kaubandusega seotud teemade kohta.

Nende lepingute alusel annab EL märkimisväärset kaubandusega seotud abi, et aidata partnerriikidel lepinguid rakendada, tugevdada ekspordi konkurentsivõimet ja arendada majandustaristut. Asjaomased riigid kuuluvad AKV riikide rühma:

• Lääne-Aafrika (Ghana, Elevandiluurannik)
• Kesk-Aafrika (Kamerun)
• Ida- ja Lõuna-Aafrika (Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe)
• Lõuna-Aafrika Arenguühendus (Botswana, Eswatini, Lesotho, Mosambiik, Namiibia ja Lõuna-Aafrika)
• Cariforum (Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent, Suriname ning Trinidad ja Tobago)
• Vaikse ookeani piirkond (Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saared).