Kaubanduslepingud

Nimekirja lisatakse veel uusi lepinguid ning vaadatakse läbi vanemaid lepinguid ja peetakse partnerriikidega läbirääkimisi nende ajakohastamise üle.

Tariifide kaotamine

Mõned lepingud keskenduvad peamiselt tariifide kaotamisele

• Assotsieerimislepingud kaheksa Vahemere piirkonna riigiga (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina okupeeritud alad ja Tuneesia)
• Lepingud Mehhiko ja Tšiiliga
• EMP lepingud Islandi, Liechtensteini ja Norraga
• Tolliliidud Türgi, Andorra ja San Marinoga
• Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud kuue Lääne-Balkani riigiga (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia), mis sisaldavad lisasätteid nende riikide järkjärguliseks integreerimiseks ELi turule
• Lepingud Šveitsi ja Fääri saartega

Laiaulatuslikum turulepääs

Teised hõlmavad palju laiemaid kohustusi seoses kaupade ja teenustega kauplemise avamisega, samuti investeeringute, riigihangete, konkurentsi, subsiidiumide ja regulatiivsete küsimustega.

• Kanada
• Kesk-Ameerika (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama)
• Colombia, Ecuador ja Peruu
• Singapur
• Lõuna-Korea
• Vietnam

Nende lepingute eesmärk on töötada asjaomaste kaubanduspartneritega välja tugevamad reeglitel ja väärtustel põhinevad kaubandusrežiimid ning need sisaldavad kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevaid erisätteid.

Kõige uuemates lepingutes on ka erisätted nüüdisaegse majanduse ja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks, näiteks Jaapaniga sõlmitud majanduspartnerlusleping, mis sisaldab peatükki väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta, samuti spetsiaalsed sätted teabe- ja telekommunikatsiooniteenuste ning e-kaubanduse kohta.

Õigusaktide ühtlustamine

Teatavat liiki lepingutes keskendutakse ELi ja tema naabrite vaheliste majandussidemete tihendamisele, lähendades nende õigusraamistikke ELi õigusele, eelkõige kaubandusega seotud valdkondades. See kehtib näiteks lepingute puhul, mis on sõlmitud

• Gruusia
• Moldova
• Ukraina

Areng

Teist liiki lepingutel on selge arengueesmärk. Tegemist on asümmeetriliste kaubanduslepingutega, mille puhul AKV pool liberaliseerib umbes 80 % kaubandusest 15–20 aasta jooksul, samal ajal kui EL annab esimesest päevast alates tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu.

Praegu hõlmab enamik selliseid lepinguid kaubavahetust ja arengukoostööd. Majanduspartnerlusleping Kariibi mere piirkonna riikidega sisaldab ka sätteid teenuste, investeeringute ja muude kaubandusega seotud teemade kohta.

Nende lepingute alusel annab EL märkimisväärset kaubandusega seotud abi, et toetada partnerriike lepingute rakendamisel, ekspordi konkurentsivõime tugevdamisel ja majandustaristu rajamisel. Asjaomased riigid kuuluvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonda

• Lääne-Aafrika (Ghana, Elevandiluurannik)
• Kesk-Aafrika (Kamerun)
• Ida- ja Lõuna-Aafrika (Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe)
• Lõuna-Aafrika Arenguühendus (Botswana, Eswatini, Lesotho, Mosambiik, Namiibia ja Lõuna-Aafrika)
• Cariforum (Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent, Suriname ning Trinidad ja Tobago)
• Vaikse ookeani piirkond (Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saared)
• Armeenia
• Aserbaidžaan
• Iraak
• Kasahstan