Kaubanduslepingud
Praegu on ELil maailma suurim kaubandusvõrgustik, kus riikide ja piirkondadega on sõlmitud üle 40 eraldi lepingu. Need lepingud hõlbustavad kaupade ja teenustega kauplemist ELi ja tema välispartnerite vahel.
Nimekirja lisatakse veel uusi lepinguid ning vaadatakse läbi vanemaid lepinguid ja peetakse läbirääkimisi nende ajakohastamise üle partnerriikidega.
Tollitariifide kaotamine
Mõned lepingud keskenduvad peamiselt tariifide kaotamisele
- Assotsieerimislepingud kaheksa Vahemere piirkonna riigiga (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina okupeeritud alad ja Tuneesia)
- Lepingud Mehhiko ja Tšiiliga
- Majanduspiirkonna lepingud Islandi, Liechtensteini ja Norraga
- Tolliliidud Türgi, Andorra ja San Marinoga
- Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud kuue Lääne-Balkani riigiga (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia), mis sisaldavad täiendavaid sätteid, et valmistada ette nende riikide järkjärgulist integreerumist ELi turule
- Lepingud Šveitsi ja Fääri saartega
Ulatuslikum turulepääs
Teised hõlmavad palju laiemaid kohustusi seoses kaupade ja teenustega kauplemise avamisega, samuti investeeringute, riigihangete, konkurentsi, toetuste ja regulatiivsete küsimustega.
- Kanada
- Kesk-Ameerika (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama)
- Colombia, Ecuador ja Peruu
- Singapuri
- Lõuna-Korea
- Vietnam
Nende lepingute eesmärk on töötada asjaomaste kaubanduspartnerite jaoks välja tugevamad reeglitel ja väärtustel põhinevad kaubandusrežiimid ning need sisaldavad eraldi sätteid kaubanduse ja säästva arengu kohta.
Viimastes on ka erisätted, mis käsitlevad nüüdisaegse majanduse ja ühiskonna ees seisvaid probleeme, näiteks Jaapaniga sõlmitud majanduspartnerlusleping, mis sisaldab peatükki väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta, ning spetsiaalsed sätted teabe- ja telekommunikatsiooniteenuste ning e-kaubanduse kohta.
Õigusaktide ühtlustamine
Konkreetset liiki lepingud keskenduvad ELi ja tema naabrite vaheliste majandussidemete tihendamisele, lähendades oma õigusraamistikke ELi õigusele, eelkõige kaubandusega seotud valdkondades. See kehtib näiteks lepingute puhul, mis on sõlmitud
Areng
Teist liiki kokkulepetel on selge arengueesmärk. Need on asümmeetrilised kaubanduslepingud, mille puhul AKV pool liberaliseerib umbes 80 % kaubandusest 15-20 aasta jooksul, samal ajal kui EL võimaldab tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu esimesest päevast alates.
Praegu hõlmab enamik selliseid lepinguid kaubavahetust ja arengukoostööd. Kariibi mere piirkonnaga sõlmitud majanduspartnerlusleping sisaldab ka sätteid teenuste, investeeringute ja muude kaubandusega seotud teemade kohta.
Nende lepingute alusel annab EL olulist kaubandusega seotud abi, et toetada partnerriike lepingute rakendamisel, ekspordi konkurentsivõime tugevdamisel ja majandusliku infrastruktuuri ülesehitamisel. Asjaomased riigid kuuluvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonda.
- Lääne-Aafrika (Ghana, Côte d’Ivoire)
- Kesk-Aafrika (Kamerun)
- Ida- ja Lõuna-Aafrika (Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe)
- Lõuna-Aafrika Arenguühendus (Botswana, Eswatini, Lesotho, Mosambiik, Namiibia ja Lõuna-Aafrika)
- CARIFORUM (Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent, Suriname ning Trinidad ja Tobago)
- Vaikse ookeani piirkond (Fidži, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni saared)
- Armeenia
- Aserbaidžaan
- Iraak
- Kasahstan