Kaubanduslepingud

Nimekirja lisatakse endiselt uusi lepinguid ning vanemad lepingud vaadatakse läbi ja nende ajakohastamise üle peetakse läbirääkimisi partnerriikidega.

Tariifide kaotamine

Mõned lepingud keskenduvad peamiselt tariifide kaotamisele

• Assotsieerimislepingud kaheksa Vahemere piirkonna riigiga (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Palestiina okupeeritud alad ja Tuneesia)
• Lepingud Mehhiko ja Tšiiliga
• Majanduspiirkonna lepingud Islandi, Liechtensteini ja Norraga
• Tolliliidud Türkiye, Andorra ja San Marinoga
• Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud kuue Lääne-Balkani riigiga (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Macedonia ja Serbia), mis sisaldavad lisasätteid, et valmistuda nende järkjärguliseks integreerimiseks ELi turule
• Lepingud Šveitsi ja Fääri saartega

Laiaulatuslikum turulepääs

Teised hõlmavad palju laiemaid kohustusi seoses kaupade ja teenustega kauplemise avamisega, samuti investeeringute, riigihangete, konkurentsi, toetuste ja regulatiivsete küsimustega.

• Kanada
• Kesk-Ameerika (Costa Rica, El Salvador, Guatemala, Honduras, Nicaragua ja Panama)
• Colombia, Ecuador ja Peruu
• Singapur
• Lõuna-Korea
• Vietnam

Nende lepingute eesmärk on töötada koos asjaomaste kaubanduspartneriks olevate riikidega välja tugevam eeskirja- ja väärtuspõhine kaubanduskord ning neis on eraldi sätted kaubanduse ja kestliku arengu kohta.

Kõige uuemates lepingutes on ka erisätted kaasaegse majanduse ja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks, näiteks majanduspartnerlusleping Jaapaniga, mis sisaldab peatükki väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta, ning erisätted info- ja telekommunikatsiooniteenuste ning e-kaubanduse kohta.

Õigusaktide ühtlustamine

Konkreetset liiki lepingud keskenduvad ELi ja tema naabrite vaheliste majandussidemete tihendamisele, viies nende õigusraamistikud lähemale ELi õigusele, eelkõige kaubandusega seotud valdkondades. See kehtib näiteks lepingute puhul, mis on sõlmitud

• Gruusia
• Moldova
• Ukraina

Väljatöötamine

Ühel teisel erilepinguliigil on selge arengueesmärk. Tegemist on asümmeetriliste kaubanduslepingutega, mille puhul AKV pool liberaliseerib ligikaudu 80 % kaubandusest 15–20 aasta jooksul, samal ajal kui EL annab tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu alates esimesest päevast.

Praegu hõlmab enamik selliseid lepinguid kaubavahetust ja arengukoostööd. Kariibi mere piirkonnaga sõlmitud majanduspartnerlusleping sisaldab ka sätteid teenuste, investeeringute ja muude kaubandusega seotud teemade kohta.

Nende lepingute alusel annab EL olulist kaubandusega seotud abi, et toetada partnerriike lepingute rakendamisel, ekspordi konkurentsivõime tugevdamisel ja majandustaristu rajamisel. Asjaomased riigid kuuluvad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkondadesse.

• Lääne-Aafrika (Ghana, Côte d’Ivoire)
• Kesk-Aafrika (Kamerun)
• Ida- ja Lõuna-Aafrika (Komoorid, Madagaskar, Mauritius, Seišellid ja Zimbabwe)
• Lõuna-Aafrika Arenguühendus (Botswana, Eswatini, Lesotho, Mosambiik, Namiibia ja Lõuna-Aafrika)
• CARIFORUM (Antigua ja Barbuda, Bahama, Barbados, Belize, Dominica, Dominikaani Vabariik, Grenada, Guyana, Jamaica, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, St Vincent, Suriname ning Trinidad ja Tobago)
• Vaikse ookeani piirkond (Fiji, Paapua Uus-Guinea, Samoa ja Saalomoni Saared)
• Armeenia
• Aserbaidžaan
• Iraak
• Kasahstan