ELi ja Tšiili vaheline kaubanduse vaheleping

Kokkulepe lühidalt

ELi ja Tšiili vaheline kaubanduse vaheleping jõustus 1. veebruaril 2025. Kaubanduse vaheleping allkirjastati 13. detsembril 2023. See võib nüüd jõustuda pärast Tšiili ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimist. Leping tugevdab ELi ja Tšiili suurepäraseid kahepoolseid suhteid ning edendab kaubandus- ja investeerimisvõimalusi.

EL ja Tšiili pidasid aastatel 2017–2022 läbirääkimisi ELi ja Tšiili assotsieerimislepingu (jõustus 2003. aastal) ajakohastamiseks, et muutuva geopoliitilise ja majandusliku ülemaailmse keskkonna tingimustes oleks võimalik paremini käsitleda kõiki ELi ja Tšiili suhete asjakohaseid valdkondi.

Lepinguosalised jõudsid läbirääkimiste poliitilisele lõpule 9. detsembril 2022 ja allkirjastasid ajakohastatud lepingu 13. detsembril 2023.

Ajakohastatud ELi-Tšiili leping koosneb kahest paralleelsest õigusaktist:

1. täiustatud raamleping, mis hõlmab a) poliitilist ja koostöösammast ning b) kaubandus- ja investeerimissammast (sealhulgas investeeringute kaitse sätted), mille peavad ratifitseerima kõik liikmesriigid, ning
2. kaubanduse vaheleping, mis hõlmab üksnes neid assotsieerimislepingu kaubandus- ja investeerimissamba osi, mis kuuluvad ELi ainupädevusse (st ei hõlma investeeringute kaitse sätteid), mis on vastu võetud üksnes ELi ratifitseerimisprotsessi käigus.

Kaubanduse vaheleping jõustus 1. veebruaril 2025. Iga-aastane raamleping jõustub siis, kui kõik ELi liikmesriigid on oma ratifitseerimisprotsessid lõpule viinud. Seejärel ITA enam ei kehti ja see asendatakse AFA-ga.

Rohkem infot

Lisateave ELi ja Tšiili vahelise kaubanduse vahelepingu kohta on esitatud kaubanduse ja investeeringute samba kokkuvõttes.

Lepingu põhjaliku tekstiga tutvumiseks liikuge palun leheküljele „EL–Tšiili“: Lepingu tekst.

ELi ja Tšiili kaubandus- ja investeerimissuhete kokkuvõte

• EL on Tšiili suuruselt teine kaupade eksporditurg.
• Tšiili on ELi suuruselt kolmas kaubanduspartner Ladina-Ameerikas.
• ELi ja Tšiili vaheline kaubavahetus kasvas 2002. aasta ELi-Tšiili lepingu alusel enam kui 160 %.

ELi eksport Tšiilisse

Kaubad 10,7 miljardit eurot 2023. aastal

• Kummiplastid (4,5%)
• Mitteväärismetallid (5,3%)
• Töödeldud toiduained (7,6%)
• Kemikaalid (14,8%)
• Transpordivahendid (20%)
• Masinad (28%)
• Transpordivahendid (20%)
• Muud (20%)

Teenused 6 miljardit eurot 2023. aastal

• Muud äriteenused (28%)
• Infotehnoloogia, telekommunikatsioon (15%)
• Intellektuaalomandi tasud (10,5%)
• Finantsteenused (6,5%)
• Muud (13 %)
• Transport (29%)

Peamiste põllumajanduslike toiduainete eksport 2023. aastal

• Joogid, kanged alkohoolsed joogid & äädikas umbes 200 miljonit eurot
• Köögivilja- ja puuviljatooted & pähklid umbes 130 miljonit eurot
• Mitmesugused toiduvalmistised ligikaudu 116 miljoni euro väärtuses
• Liha umbes 118 miljonit eurot

Investeeringud (2022)

• ELi investeeringud Tšiilisse 64,9 miljardit eurot (ELi N.1 allikas välismaiste otseinvesteeringute tegemiseks Tšiilisse).
• Tšiili investeeringud ELi 5,5 miljardit eurot.

Kahepoolses kaubanduses osalevad äriühingud

• 27000 ELi eksportijat Tšiilisse (80 % VKEsid)
• 6000 Tšiili eksportijat ELi (76% VKEdest)

liitium: rohepöörde võti

Tšiili on ELi suurim liitiumitarnija.

Peamised ELi liitiumitarnijad (2019–2022)

• Tšiili 62,9%
• USA 3,05%
• Ühendkuningriik 3,89%
• Hiina 2,62%
• Argentina 7,44%
• Venemaa 9,72%
• Šveits 9,72%

Lepingu põhielemendid

Rohkem eksporti, lihtsamad investeeringud ja kestlik kriitilise tähtsusega toorainete voog

Kaubanduse vaheleping süvendab ELi ja Tšiili kahepoolseid kaubandus- ja investeerimissuhteid ning pakub ettevõtjatele uusi võimalusi:

• Tollimaksude kaotamine 99,9 %-lt ELi ekspordist ja võrdsete võimaluste loomine ELi kaupadele Tšiili turul, mis peaks aja jooksul suurenema 4,5 miljardi euro võrra.
• Päritolureeglite lihtsustamine ja paindlikumaks muutmine võrreldes vana lepinguga, mis kajastab tööstusharu integreerimist ülemaailmsesse väärtusahelasse ja lihtsustab eksportijate jaoks nõuete täitmist.
• Tagada tõhusam ja kestlikum toorainete ja nendest saadud toodete voog ning puhas kütus, nagu liitium, vask ja vesinik, mis on rohelisele majandusele üleminekuks hädavajalik.
• ELi ettevõtjate jaoks oma teenuste, sealhulgas kättetoimetamis-, telekommunikatsiooni-, meretranspordi- ja finantsteenuste osutamise lihtsustamine Tšiilis.
• Tagada, et ELi investoreid koheldakse Tšiilis samamoodi nagu Tšiili investoreid ja vastupidi.
• Parandada Tšiilis, mis on Ladina-Ameerika suuruselt viies majandus, riigihankelepingutesse investeerivate ja neis pakkumisi esitavate ELi ettevõtjate juurdepääsu.
• Tagada, et nii ELi kui ka Tšiili väikeettevõtjad saaksid lepingu pakutavatest võimalustest täit kasu.

Tugev pühendumine jätkusuutlikkusele

Leping aitab saavutada ELi ja Tšiili ühist eesmärki muuta nende kahepoolne kaubandus ja investeeringud kestlikuks järgmise kaudu:

• ambitsioonikas kaubanduse ja kestliku arengu peatükk, milles kinnitatakse lepinguosaliste pühendumust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) standarditele ja Pariisi kliimakokkuleppele.
• Energiat ja tooraineid käsitlev peatükk, millega edendatakse investeeringuid ning tagatakse ELile stabiilne, usaldusväärne ja kestlik juurdepääs kriitilise tähtsusega toorainetele, andes samal ajal Tšiilile kogu poliitilise tegutsemisruumi, mida ta võib vajada oma tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks. Seda tehes aitab kaubanduse vaheleping saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke.
• Kaubandust ja soolist võrdõiguslikkust käsitlev peatükk, mis on esimene ELi kaubanduslepingus, mis sisaldab kohustust kaotada igasugune naiste diskrimineerimine.
• peatükk kestlike toidusüsteemide kohta, mis on ka esimene ELi kaubanduslepingus, mille eesmärk on muuta toiduainete tarneahelad kestlikumaks ja vastupidavamaks.

Intellektuaalomandi kaitse

Leping annab ELi ettevõtjatele ka õiguskindluse, kuna:

• Intellektuaalomandi õiguste kaitsmine, sealhulgas autoriõigust käsitlevate rangete sätete abil.
• Kaitsta kokku 234 tüüpilist Euroopa ja Tšiili toiduainet ja jooki (geograafilised tähised) koos võimalusega lisada tulevikus muid tooteid.

Päritolumäärus

Sooduskohtlemise saamiseks peab teie toode vastama lepingu kohastele päritolureeglitele.

ELi ja Tšiili vahelise kaubanduse vahelepingu päritolureegleid on ajakohastatud: tootepõhiseid eeskirju on lihtsustatud ja muudetud paindlikumaks kooskõlas uusimate standarditega, võttes arvesse ülemaailmsete väärtusahelate kasutamist, ning päritolumenetluste halduskoormust on vähendatud, minnes üle enesesertifitseerimisele.

Palun tutvuge minu kaubandusassistendiinteraktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Üldine teave uute eeskirjade ja eelisnõude esitamise menetluslike aspektide kohta on esitatud allpool:

Päritolureegleid käsitlevad määrused on lepingu 3. peatüki A–C jaos, sealhulgas 3-A lisa sissejuhatavates märkustes, 3-B lisas esitatud tootepõhistes päritolureeglites, 3-C lisas esitatud avalduses ja 3-E lisas esitatud selgitavates märkustes kirjeldatud päritolumenetlused.

ELT L, 2024/2953, 20.12.2024

Päritolureeglid

• Üldine tolerants: 10 % tehasehinnast, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvad tooted, mille suhtes kohaldatakse 3-A lisa erisätteid ja 16. peatüki konkreetseid alamrubriike.
• Kumulatsioon: ELi ja Tšiili vahel on lubatud kahepoolne kumulatsioon.
• Komplektide künnis: 15 % päritolustaatuseta komponentide tehasehinnast.
• Territoriaalsuse põhimõte: Nõuete täitmine on kohustuslik.
• Tagastamise keeld: Ei kohaldata.
• Raamatupidamislik segregatsioon: Kohaldatav vahetatavate materjalide puhul.
• Veotingimused: Teatavaid toiminguid, nagu toodete säilitamine heades tingimustes, ladustamine, saadetiste osadeks jagamine, võib teha kolmandas riigis, kui tooteid hoitakse tollijärelevalve all.

Päritolutõendid

• Kaubanduse vahelepinguga nähakse sooduspäritolu kindlaksmääramiseks ette lihtsam lähenemisviis: Alates 1. veebruarist 2025 deklareerivad eksportijad päritolu ise, koostades päritolukinnituse. Kui saadetises sisalduvate päritolustaatusega toodete koguväärtus ületab 6 000 eurot, tuleks ELi eksportijad registreerida registreeritud eksportijate süsteemis (REX).
• Sooduspäritolu taotlused peaksid vajaduse korral põhinema päritolukinnitusel või importija teadmistel.
• Alates 1. veebruarist 2025 ei aktsepteerita (vana) ELi-Tšiili assotsieerimislepingu kohaselt välja antud kaupade liikumissertifikaate EUR.1 ja arvedeklaratsioone enam sooduspäritolutõendina Euroopa Liidus ega Tšiilis.
• Avalduse tekst: Viited 3-C lisale (ELT L, 2024/2953, 20.12.2024). Päritolukinnitused on lubatud mitme saadetise puhul 12 kuu jooksul.
• Kehtivus: Päritolukinnitus kehtib 12 kuud.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)

VKEde peatükk:

• nõuab, et nii EL kui ka Tšiili annaksid VKEdele asjakohast teavet selle kohta, kuidas üksteise turgudele pääseda ja seal äri ajada. Selline teave tuleb esitada ühel üldsusele juurdepääsetaval digiplatvormil, näiteks VKE-spetsiifilisel veebisaidil; ja
• nõuab, et kummalgi poolel määrataks VKEde kontaktpunktid, kes teevad koostööd, et teha kindlaks viisid, kuidas VKEd saaksid kasutada lepinguga pakutavaid võimalusi.

Sellega tagatakse, et mõlema poole VKEde kontaktpunktid, kes teevad valitsustevahelist tööd, et tagada VKEde vajadustega arvestamine, et nad saaksid kasu kaubanduse vahelepinguga loodud võimalustest.

Kasulik teave kauplemiseks Tšiilis:

https://www.subrei.gob.cl/ejes-de-trabajo/home-comercio-inclusivo/pymes

Kasulikud lingid ja kontaktid

EUROOPA LIIDU DELEGATSIOON CHILE
delegation-chile@eeas.europa.eu
Tel: +56 224286800
Av. Apoquindo 2929, piso 15, Las Condes, 7550246 Santiago
Lahtiolekuajad: Esmaspäevast neljapäevani 08:30 - 17:30
Reede 08:30 - 14:00