Sõnastiku otsingutulemused: „%“ (5)
Sõnastiku mõistete loetelu:
Termin, mida kasutatakse selleks, et jätta soodustatud riigist pärit tooted üldiste tariifsete soodustuste kavast välja, kui nad saavutavad ELi turul konkurentsivõime taseme, kus nad ei vaja enam üldiste tariifsete soodustuste kava raames konkureerimiseks. Erinevalt eelmisest GSP kavast, milles käsitleti GSP eri sektoreid, põhineb astmestamine nüüd ühise tollitariifistiku jaotistel. Üksikutest riikidest pärit jaotis (st teatava sektori suur tooterühm – ühise tollitariifistiku artikkel 21) „lõpetatakse“ (jäetakse välja) üldiste tariifsete soodustuste kavast, kui need tooted ületavad vastava künnise (vastavalt tooteliigile 57 %, 17,5 % või 47,2 %) ELi impordi puhul, mis toimub üldiste tariifsete soodustuste kava raames samade toodete puhul viimase kolme aasta keskmisena.
Kaubanduse kaitsemeetmeid kasutatakse selleks, et taastada õiglus ja võrdsed tingimused, kui teatava toote import kolmandast riigist siseneb ELi kunstlikult madalate hindadega, kahjustades sellega Euroopa töötlevat tööstust. Need võimaldavad lisada ELi imporditavatele toodetele täiendavaid tollimakse, kui toimub ebaaus kaubandus.
Kaubanduse kaitsemeetmetega saab madalate impordihindadega toime tulla üksnes juhul, kui selliseid hindu müüakse dumpinguhinnaga, subsideeritakse või kui need põhjustavad impordi järsu ja ettenägematu kasvu.
Kaubanduse kaitsemeetmed mõjutavad ainult ligikaudu 1 % ELi impordi kogumahust.
Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadega hõlmavad
ELi kaubanduse kaitset käsitlevad õigusaktid järgmisi vahendeid:
• Dumpinguvastased meetmed
• subsiidiumivastased meetmed
• kaitsemeetmed
Säte, mis võimaldab kaupade tootmisel kasutada väikeses koguses päritolustaatuseta materjale, ilma et see mõjutaks nende päritolustaatust, kui see ei ületa teatavat künnist (tavaliselt ligikaudu 10 % või 15 % kauba tehasehinnast või -kaalust, olenevalt kauplemise sooduskorrast). Kui aga tootepõhise reegliga on juba lubatud kasutada teatavat protsenti päritolustaatuseta materjalidest, ei tohi lubatud hälvet kasutada selle koguse ületamiseks. Lubatud hälbe reeglit tuntakse ka kui de minimis reeglit.
Lõuna-Ameerika kaubandusblokk, mis loodi 1991. aastal Asuncióni lepinguga ja 1994. aastal Ouro Preto protokolliga.
Selle täisliikmed on
- Argentiina
- Brasiilia
- Paraguay
- Uruguay
Venezuela on samuti täisliige, kuid tema liikmesus on peatatud alates 1. detsembrist 2016.
Assotsieerunud riigid on
- Boliivia
- Tšiili
- Colombia
- Ecuador
- Guyana
- Peruu
- Suriname
Vaatlejariigid on Uus-Meremaa ja Mehhiko. Blokk on vähendanud nende riikide vahelisi kaubandustariife kuni 90 %.
Toode vastab eeskirjale, mille kohaselt kõigi või teatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa teatavat protsenti lõpptoote tehasehinnast.
Valem päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamiseks on järgmine:
Toote piirkondlik väärtus FOBis (%) = ((FOB – päritolustaatuseta materjalide väärtus)/FOB) x 100
kus
„Päritolustaatuseta materjalide väärtus“ = kõigi teie toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende päritolustaatuseta materjalide eest makstakse ELis või soodustatud partnerriigis.
„tolliväärtus“ – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus.
„tehasehind“ – toote tehasehind, mis on makstud või makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid toote valmistamisel tekkinud kulusid, millest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel.
Reegel on täidetud, kui päritolustaatuseta materjalide kõnealune väärtus protsentides ei ületa toote erieeskirjas sätestatud protsendimäära.
Lisateave ELi-Jaapani lepingu arvutusmeetodi kohta on esitatud märkuses 4 „Päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamine“ ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu päritolureegleid käsitlevas peatükis.
Näide 1: Plastpurgid (HS rubriik 39.24)
Mõnes ELi kauplemiskorras nõutakse plastpurkide reeglis (HS rubriik 39.24) järgmist:
„Tootmine [tootmine], milles kasutatavate [päritolustaatuseta] materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“
Plastpurkide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:
– plastist graanulid (HS rubriik 39.03) (väärtus 2 eurot)
– Lid (HS rubriik 39.24) (väärtus 0,50 eurot).
Plastpurk (tehasehind 6 eurot) vastab päritolureeglitele, sest kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % tehasehinnast.
Näide 2: Suusaketid (HS rubriik 73.15)
Mõne ELi sooduskaubanduse korra puhul nõutakse suusakette käsitleva eeskirjaga (HSi rubriik 73.15) järgmist:
„Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“
Suusakettide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:
– ahel (HS rubriik 73.15) (väärtus 150 eurot)
– roostevabast terasest traat (HS rubriik 72.23) (väärtus 60 eurot)
Suusakett (tehasehind 350 eurot) vastab päritolureeglile, sest HSi rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % Suusakettide tehasehinnast, kuigi kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ületab 50 % toote tehasehinnast.