Kuidas kaubanduslepingut lugeda?
Kui soovite oma toodet või teenust eksportida, võite saada kasu soodsast kohtlemisest tänu kaubanduslepingule. Kaubanduslepingud muudavad ekspordi lihtsamaks ja odavamaks, andes teie tootele sihtturul konkurentsieelise. See rubriik võimaldab teil mõista, kuidas ELi kaubanduslepingud toimivad, ja selgitada, kuidas leida vajalikku teavet.
ELi kaubanduslepingud võivad tunduda keerukad dokumendid, kuid need põhinevad kergesti jälgitaval loogilisel struktuuril. Allpool on esitatud kaubanduslepingu standardne põhistruktuur, mis aitab teil leida teavet, mida vajate oma konkreetse kaubandustegevuse jaoks. See on üldsuunis. Iga leping on erinev, sõltudes allakirjutanute olukorrast ja nende püüdlusest liberaliseerida kaubandust.
1. Preambul
Preambulis nimetatakse lepinguosalisi, kinnitatakse nende majandussuhete arendamise ühiseid eesmärke ja tunnustatakse nende suhete alust.
2. Mõisted, eesmärgid ja esialgsed sätted
Käesolevas peatükis selgitatakse lepingus kasutatud mõisteid, et tagada keelest ühesugune arusaamine.
3. Võrdne kohtlemine ja kaupade turulepääs
Peatükis ja selle lisades kirjeldatakse tavaliselt, mil määral ja kui kiiresti alandatakse lepinguga lepinguosaliste vahel kaubeldavate kaupade suhtes kohaldatavaid tollimakse, makse või muid impordimakse või kaotatakse need. Siit leiate kõikide kaubanduslepinguga hõlmatud kaupade koguselised tollimaksud ja tariifid. Tavaliselt on olemas eraldi lisa, mis sisaldab iga poole võetud erikohustusi iga kaubakategooria kohta.
4. Kaubanduse parandusmeetmed
Selles peatükis osutatakse vastumeetmetele, mida üks pool võib võtta vastuseks ebaausate kaubandustavade negatiivsele mõjule, nagu dumping ja ebaseaduslikud subsiidiumid.
5. Tehnilised Kaubandustõkked
Selles peatükis nähakse ette teatavate eeskirjade ühtlustamine ja tunnistatakse teatavad kvaliteedi sertifitseerimise menetlused konkreetsetes sektorites samaväärseteks.Sellega võidakse ette näha vastavushindamismenetluste vastastikune tunnustamine, mis tähendab, et tooteid võib ekspordiriigis välja antud vastavushindamisdokumentide alusel sihtriiki importida.
6. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed
Käesolevas peatükis sätestatakse toiduohutust ning looma- ja taimetervist käsitlevad eeskirjad. Tavaliselt on selle eesmärk lihtsustada ja ühtlustada vastavusmenetlusi, tagades, et toiduohutuse ning looma- ja taimetervisega seotud seaduslikud meetmed ei tekita põhjendamatuid kaubandustõkkeid. Siit leiate iga riigi pädevad asutused ja heakskiitmise mehhanismid, mida peate ekspordiks täitma.
7. Tolli ja kaubanduse soodustamine
Selle peatüki eesmärk on muuta tolliprotseduurid sujuvamaks ja tõhusamaks. Siin on esitatud mujal nimetamata tolliprotseduurid, nõuded dokumentidele ja päritolureeglite järgimise kindlaksmääramise meetodid ning muu teave, mis on seotud tolliväärtuse määramise, lõivude ja tasudega ning teie õigusega tolliotsuseid edasi kaevata.
8. Investeerimine
Käesolevas peatükis sätestatakse meetmed investeeringute avamiseks ja investorite kaitsmiseks, tagades nende õiglase kohtlemise. Sellega võidakse kaotada väliskapitali piirmäärad või tulemusnõuded, lihtsustada kasumi ülekandmist ning kehtestada stabiilsed ja prognoositavad investeerimisgarantiide eeskirjad. Samuti võib see luua investeerimiskohtute süsteemid, mis võimaldavad investoritel lahendada valitsustega peetavaid investeerimisvaidlusi kiiresti ja õiglaselt.
9. Teenuskaubandus
Selles peatükis käsitletakse piiriülest teenustekaubandust. See järgib osaliselt teenustekaubanduse üldlepingu ülesehitust, milles on sätestatud kõigi WTOsse kuuluvate riikide vahel teenustekaubanduse eeskirjad. Kaubanduslepingud sisaldavad aga sageli täiendavaid kohustusi sellistes sektorites nagu finantsteenused, telekommunikatsioon, e-kaubandus ja füüsiliste isikute ajutine liikumine. Erikohustused võib leida lisadest koos eraldi ajakavaga iga poole kohta.
10. Riigihanked
Selles peatükis täpsustatakse valdkonnad, kus mõlema poole ettevõtjad saavad pakkuda kaupu ja teenuseid üksteise valitsustele, sealhulgas kesk-, piirkondlikele, provintsi ja kohalikele omavalitsustele. Kui lepinguosalised on juba WTO riigihankelepingu osalised, võib kaubandusleping süvendada kohustusi, mis on seotud hõlmatud hankeüksuste arvu, hõlmatud kaupade ja teenuste arvu ning pakkumuste abikõlblikkuse piirmääradega.
11. Intellektuaalomand
Käesolevas peatükis, mis tugineb tavaliselt olemasolevatele rahvusvahelistele intellektuaalomandi konventsioonidele, kirjeldatakse autoriõigust, kaubamärke, disainilahendusi, patente, andmekaitset jne käsitlevaid menetlusi ja eeskirju. Samuti võiks selles määratleda uusi koostöövaldkondi, nagu geograafiliste tähiste kaitse.
12. Konkurents ja sellega seotud küsimused
Selles jaos viidatakse tavaliselt konkurentsiõigusele, uurimistele ja sanktsioonidele, mis on seotud kaubanduskartellidega, turgu valitseva seisundiga äriühingute kuritarvitusliku käitumisega ja konkurentsivastaste ühinemistega. Selles võidakse sätestada ka eeskirjad subsiidiumide, riigiettevõtete ja erisoodustustega ettevõtete kohta, et tagada eraettevõtetele võrdsed tingimused.
13. Vaidluste lahendamine ja vahendamine
Selles peatükis nähakse ette süsteem, mille abil lahendada vaidlusi selle üle, kuidas pooled lepingut kohaldavad või tõlgendavad, ning nimetatakse ametlikke menetlusi, mida mõlemad pooled peavad järgima, kui nad ei jõua vahendatud kokkuleppele.
14. Lõppsätted
Selles peatükis määratakse tavaliselt kindlaks, kuidas leping jõustub, antakse uutele osapooltele võimalus sellega ühineda pärast selle allkirjastamist ning sätestatakse menetlused lepingu muutmiseks tulevikus.
15. Muud protokollid
See võib sisaldada asjakohast teavet, mida mujal ei ole esitatud, näiteks konkreetsed päritolureeglid iga tootekategooria kohta.