ELi-CARIFORUMi majanduspartnerlusleping

CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepinguga lihtsustatakse mõlema piirkonna inimeste ja ettevõtete vahelist investeerimist ja kaubavahetust ning kiirendatakse arengut kogu Kariibi mere piirkonnas. Uurige, kuidas ELi majanduspartnerluslepingud 14 Kariibi mere riigiga toovad kasu teie kaubavahetusele.

Lühitutvustus

CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingule kirjutati alla 2008. aasta oktoobris. Tegemist ei ole üksnes kaubavahetuse lepinguga, see hõlmab teenuskaubanduse, investeeringute, kaubandusega seotud küsimuste, näiteks konkurentsipoliitika, riigihangete, intellektuaalomandi õiguste ja säästva arengu aspektidega seotud kohustusi. Täpsemalt

  • aitab kahel piirkonnal teineteisesse investeerida ja nendega kaubelda
  • tagab ELi ja Kariibi mere piirkonna kauplejatele prognoositava turulepääsu
  • avab järk-järgult ELi teenusteturu, sealhulgas loome- ja meelelahutustööstuse, ning Kariibi mere piirkonna turu ELi teenuseosutajatele
  • tagab tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule kõigi toodete puhul
  • ELi tundlike toodete eksport liberaliseeritakse järk-järgult 25 aasta jooksul
  • võimaldab CARIFORUMi äriühingutel luua ELis kaubanduslikku kohalolekut
  • nähakse ette piirkondliku eelistamise klausel Kariibi mere piirkonna sisesele kaubandusele, edendades piirkondlikku integratsiooni ja piirkondlikke väärtusahelaid.

Leping sisaldab ka eraldi kultuurikoostöö protokolli, mille eesmärk on parandada tingimusi, mis reguleerivad kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste vahetamist CARIFORUMi riikide ja ELi vahel. CARIFORUMi-ELi majanduspartnerlusleping on esimene kaubandusleping, millesse EL on konkreetselt lisanud kõikehõlmavad sätted kultuuri kohta.

Abisaavad riigid

Kokku rakendab CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepinguid 14 CARIFORUMi riiki:

  • Dominikaani Vabariik
  • Kariibi Ühenduse riigid:
    • Antigua ja Barbuda
    • Bahama
    • Barbados
    • Belize
    • Dominica
    • Grenada
    • Guyana
    • Jamaica
    • Saint Lucia
    • Saint Vincent ja Grenadiinid
    • Saint Kitts ja Nevis
    • Suriname
    • Trinidad ja Tobago

Haiti kirjutas lepingule alla ka 2009. aasta detsembris, kuid ei kohalda seda veel, oodates selle ratifitseerimist riigi parlamendis.

Asümmeetrilised sätted Kariibi mere piirkonna riikide kasuks

Majanduspartnerluslepinguga nähakse ette asümmeetria AKV riikide kasuks, näiteks tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning konkreetsed kaitsemeetmed ja meetmed põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstuse kaitseks.

Kuigi ELi turud on kohe ja täielikult avatud, on CARIFORUMi riikidel 15–25 aastat aega avatud ELi impordile. Lisaks on 17 % kõige tundlikumatest kaupadest (peamiselt HSi gruppidesse 1–24 kuuluvatest kaupadest) tootjatel püsiv kaitse konkurentsi eest.

Tariifid

  • EL annab kõigile CARIFORUMi riikidest pärit kaupadele 100 % tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja tasuta kõigile CARIFORUMi riikidest pärit toodetele
  • Kariibi mere piirkonna riigid kaotavad tollimaksud järk-järgult, 15–25 aasta jooksul. 17 % toodetest ja teenustest peetakse tundlikeks ja need on liberaliseerimisest täielikult välja jäetud. Kui mõne ELi kauba import CARIFORUMi riikidesse järsult suureneb ja ohustab kohalikku tootmist, võib kohaldada selliseid kaitsemeetmeid nagu impordikvoodid.
  • Kõik tollimaksud on esitatud CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingu lisades 1,2 ja 3. Pange tähele, et mitte kõik CARIFORUMi riigid ei järgi sama liberaliseerimise ajakava.
  • Täpse teabe leidmiseks teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse toote päritolu- ja sihtriiki, kasutage Minu kaubandusassistenti otsinguvõimalust. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutustega.
  •  On olemas erisätted piimapulbri impordi kohta Dominikaani Vabariiki – kehtestatud on soodustollimaksuga impordikvoodid.

Päritolueeskirjad;

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge minu kaubandusassistentisasuva interaktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Kohaldataksemajanduspartnerluslepingute päritolureeglite peatükki.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja protseduuridega, millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama.

Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju ja -eeskirju, kasutades selleks Minu kaubandusassistenti. Teie tootega seotud nõuetega tutvumiseks peate kõigepealt teadma selle tollikoodi. Kui te ei tea tollikoodi, saate seda otsida sisseehitatud otsingumootorist oma toote nimega.

Sanitaar- ja ohutusnõuded

  • Tutvuge tervishoiu-, ohutus-, sanitaar- ja fütosanitaarstandarditega, millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama.
  • Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid tervishoiu-, ohutus- ja sanitaareeskirju minu kaubandusassistendist. Teie tootega seotud nõuetega tutvumiseks peate kõigepealt teadma selle tollikoodi. Kui te tollikoodi ei tea, saate seda oma toote nimetuse abil sisseehitatud otsingumootori vahendusel otsida.

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Päritolutõendid

Soodustollimaksu kohaldamiseks peab majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärit toodetega olema kaasas päritolutõend. Päritolutõend kehtib kümme kuud. See võib olla kas:

  • Liikumissertifikaat EUR.1, mille on välja andnud ekspordiriigi toll. Sertifikaati taotlev eksportija (või volitatud esindaja) peab olema valmis taotluse korral esitama asjaomaste toodete päritolustaatust tõendavad dokumendid ja vastama muudele päritolureegleid käsitleva protokolli nõuetele. Päritolustaatust tõendav dokument kehtib kümme kuud alates väljaandmise kuupäevast.
  • Arvedeklaratsioon – mille on välja andnud mis tahes eksportija, saadetiste puhul, mille väärtus on kuni 6000 eurot, või heakskiidetud eksportijad mis tahes väärtusega saadetiste puhul. Arvedeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad oma toodete päritolustaatust ja vastavad muudele päritolureegleid käsitleva protokolli nõuetele.

Kumulatiivne ravi

Majanduspartnerluslepingu partnerriigist, muust AKV riigist kui CARIFORUMi riigist või ÜMTst pärit materjalide kasutamise või nendes riikides tehtud töö või töötlusega seotud kumuleerimisnõude korral tuleb tollile esitada järgmised tõendid:

  • tarnitud materjalide puhul liikumissertifikaat EUR.1 või tarnija deklaratsioon;
  • tehtud töö või töötluse kohta eraldi tarnija deklaratsioon.

Iga tarnitud materjalisaadetise kohta tuleb arvele, saatelehele või muule äridokumendile esitada eraldi tarnija deklaratsioon, milles neid materjale täielikult kirjeldatakse.

Muud dokumendid

  • Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

  • Autoriõigust käsitlevate sätete eesmärk on tagada, et nii ELi kui ka CARIFORUMi riikide õiguste omajad saavad oma teoste kasutamise eest piisavat hüvitist. Seetõttu peaks CARIFORUMi õiguste omajatel, kes soovivad eksportida autoriõigusega kaitstud tooteid või teenuseid ELi, olema lihtsam saada tasu selliste toodete ja teenuste kasutamise eest.
  • EPA (teenuste peatükk) sisaldab 27 ELi liikmesriigi (v.a Belgia) turulepääsu kohustusi seoses meelelahutusteenuste, välja arvatud audiovisuaalteenuste vahetamisega. See tähendab, et CARIFORUMi kunstnikud, muusikud ja muud ettevõttena registreeritud kultuuritöötajad võivad saata oma liikmeid või töötajaid 27 ELi riiki, et pakkuda meelelahutusteenuseid, näiteks esitusi, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega.
  • Läbirääkimised geograafiliste tähiste kaitse lepingu üle on käimas

Teenuskaubandus

Kuna majanduspartnerlusleping on Kariibi mere piirkonna riikide kasuks asümmeetriline, avab CARIFORUM 65–75 % oma turgudest, keskendudes sektoritele, millel on suurim mõju arengule ning kus on vaja investeeringuid ja tehnosiiret, samal ajal kui EL avab 90 % oma teenuste turust.

Praegu arutavad mõlemad pooled järgmist:

  • turism
  • kultuuriprotokolli aktiveerimine
  • teenuste komitee loomine

Palun

  • Konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
  • Üldine teave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade, eeskirjade ja võimaluste kohta

Riigihanked

Investeerimiseks

Muud (konkurents, mänguasjade ohutuse direktiiv)

Majanduspartnerlusleping aitab kaasa Kariibi mere piirkonna arengule tänu suuremale integreerimisele ülemaailmsesse ja piirkondlikku kaubandusse ning uutesse turuvõimalustesse:

  • teenustekaubanduse ja investeeringute avamine
  • lihtsustada äritegevust Kariibi mere piirkonnas – sealhulgas eeskirjad ausa konkurentsi tagamiseks
  • ELi rahalise toetuse andmine, et aidata:
    • valitsused rakendavad majanduspartnerluslepinguga seotud ettevõtteid
    • kasutada majanduspartnerluslepingut selleks, et eksportida rohkem ja meelitada ligi rohkem välisinvesteeringuid

Võistlus

Alates 2014. aastast on EL peatanud kõigi majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete eksporditoetused.

EL on minimeerinud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutava mõjuga.

Kui kohalik tööstus on Euroopast pärit impordi hüppelise kasvu tõttu ohustatud, võimaldavad majanduspartnerluslepingud võtta meetmeid, et kaitsta tööstussektoreid ja tärkavat tööstust.

Kestlik areng

Majanduspartnerlusleping põhineb selgesõnaliselt Cotonou lepingus sätestatud „olulistel ja põhielementidel“, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõtetel ja heal valitsemistaval. Majanduspartnerluslepingud sisaldavad seega õiguste ja säästva arengu kohta ühte kõige tugevamat sõnastust, mis on ELi lepingutes olemas.

  • „Täitmata jätmise klausel“ tähendab, et „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus) võib võtta juhul, kui mis tahes pool ei täida oluliste osadega seotud kohustusi. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • Majanduspartnerluslepingute ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingute rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Piirkondlik integratsioon

CARIFORUMi riigid on omavahel tihedamalt integreerunud. Majanduspartnerlusleping aitab lihtsustada kaupade ja teenuste eksporti järgmiste riikide vahel:

  • kõik CARIFORUMi riigid
  • 17 Kariibi mere territooriumi, millel on otsesed sidemed ELi riikidega (neli Prantsusmaa „äärepoolseimat piirkonda“ ja 13 ülemereterritooriumi – kuus Briti, kuus Hollandi ja üks Prantsusmaa)
  • CARIFORUMi riigid on võtnud kohustuse pakkuda üksteisele samu soodustusi, mida nad annavad ELile (mida ei ole veel täielikult rakendatud).
  • Ajavahemikul 2014–2020 on EL eraldanud piirkondliku koostöö programmi raames 346 miljonit eurot. 

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

EL aitab Kariibi mere piirkonna riikide valitsustel täita oma kohustusi järgmiselt:

  • Esiteks rahastab EL majanduspartnerluslepingute rakendusstruktuure kogu Kariibi mere piirkonnas. Need asuvad riikide kaubandusministeeriumides ja Kariibi Ühenduse (CARICOM) sekretariaadi CARIFORUMi direktoraadis.
  • Teiseks rahastab EL Euroopa Arengufondi raames alates 2012. aastast majanduspartnerluslepingute rakendamist ja erasektori arenguprogramme valitsustele ja ettevõtetele. Tehes koostööd mitme Kariibi mere piirkonna ja rahvusvahelise organisatsiooniga, aitab EL Kariibi mere riike
    • ajakohastada maksude kogumise viisi ja koguda statistikat
    • aidata ettevõtjatel täita ELi tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnastandardeid
    • mitmekesistavad oma majandust, toetades oma teenustesektori kasvu;
    • Intellektuaalomandi õiguste valdkonnas
      tehnilist abi andvate konkurentsi-, kaubanduskaitse- ja kaitsemeetmete ametite asutamine
  • Kolmandaks investeerib EL, et aidata valitsustel integreeruda muul viisil
    • CARICOM: luues ühtse turu ja majanduse (CSME)
    • DRis ja Haitil: edendades tihedamat koostööd nende kahe vahel
    • Kariibi mere idaosas: tihedama integratsiooni poole püüdlemine
  • Neljandaks rahastab EL sarnast tööd ka oma riigipõhiste programmide kaudu.
    • kõigil riikidel on majanduspartnerluslepingute koordinaatorid ja struktuurid
    • peaaegu kõik riigid on 2011., 2013., 2015. ja 2017. aastal rakendanud järk-järgult kärpeid, nagu on kokku lepitud majanduspartnerluslepingus.
    • käimas on töö piirkondliku standardiorgani CROSQ ja 2010. aastal loodud piirkondliku toiduohutuse ameti CAHFSA tugevdamiseks.

Ühised institutsioonid

Samuti on EL aidanud majanduspartnerluslepingut ellu viia, tehes koostööd Kariibi mere piirkonna riikidega, et luua mitu uut Kariibi mere piirkonna ja Euroopa ühisinstitutsiooni.

Nende asutuste eesmärk on jälgida, kuidas mõlemad piirkonnad kokkulepet praktikas rakendavad. Samuti on nende eesmärk tagada, et majanduspartnerlusleping annaks positiivseid tulemusi, ning lahendada võimalikud probleemid, kui need tekivad.

Kuus CARIFORUMi ja ELi ühisinstitutsiooni:

  • Ühisnõukogu
  • Kaubandus- ja arengukomitee (T&DC)
  • Parlamendikomisjon
  • Nõuandekomitee
  • Tollikoostöö ja kaubanduse soodustamise erikomitee
  • Põllumajanduse erikomitee.

Kariibi mere piirkonna ettevõtete abistamine

EL aitab majanduspartnerluslepingut ellu viia ka partnerluse kaudu Kariibi mere piirkonna ekspordiga – Kariibi mere piirkonda hõlmava agentuuriga, mis edendab kaubandust ja investeeringuid kogu piirkonnas.

EL rahastab programme, et aidata Kariibi piirkonna ekspordil teha tihedat koostööd Kariibi mere piirkonna ettevõtjatega, et nad saaksid kasutada majanduspartnerluslepingut, et arendada oma tootmist ja eksporti nii teistesse Kariibi mere piirkonna riikidesse kui ka ELi.

Amet teeb koostööd ka Kariibi mere piirkonna äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumidega, et ergutada kaubandust nende ja ülejäänud piirkonna vahel.

Kultuurikoostöö

Kultuurikoostöö protokolliga luuakse raamistik tihedamaks koostööks kultuuritegevuse ning kaupade ja teenuste vahetamisel CARIFORUMi ja ELi vahel.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Jagage seda lehte:

Kiirlingid