ELi-CARIFORUMi majanduspartnerlusleping

CARIFORUMi-ELi majanduspartnerlusleping lihtsustab kahe piirkonna elanikel ja ettevõtetel teineteisesse investeerimist ja kaubavahetust ning ergutab arengut kogu Kariibi mere piirkonnas. Uurige, kuidas ELi ja 14 Kariibi mere piirkonna riigiga sõlmitud majanduspartnerluslepingud on teie kaubandusele kasulikud.

Lühiülevaade

CARIFORUMi-ELi majanduspartnerlusleping allkirjastati 2008. aasta oktoobris. Tegemist ei ole üksnes kaubavahetuse lepinguga; see hõlmab kohustusi, mis on seotud teenuskaubanduse, investeeringute, kaubandusega seotud küsimustega, nagu konkurentsipoliitika, riigihanked, intellektuaalomandi õigused ning säästva arengu aspektid. Leping:

  • aitab kahel piirkonnal investeerida ja omavahel kaubelda
  • tagab ELi ja Kariibi mere piirkonna kauplejatele prognoositava turulepääsu
  • avab järk-järgult ELi teenusteturu, sealhulgas loome- ja meelelahutustööstuse ning Kariibi mere piirkonna turu ELi teenuseosutajatele
  • tagab kõigile toodetele tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule
  • ELi tundlike toodete eksport liberaliseeritakse järk-järgult 25 aasta jooksul
  • võimaldab CARIFORUMi äriühingutel luua ELis kaubanduslik kohalolek
  • nähakse ette piirkondlik eelistusklausel kaubandusele Kariibi mere piirkonnas, edendades piirkondlikku integratsiooni ja piirkondlikke väärtusahelaid.

Leping sisaldab ka eraldi kultuurikoostöö protokolli, mille eesmärk on parandada kultuuritegevuse, -kaupade ja -teenuste vahetamise tingimusi CARIFORUMi riikide ja ELi vahel. CARIFORUMi-ELi majanduspartnerlusleping on esimene kaubandusleping, milles EL sisaldas konkreetselt kultuuri käsitlevaid laiaulatuslikke sätteid.

Abi saavad riigid

Kokku rakendavad CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepinguid 14 CARIFORUMi riiki:

  • Dominikaani Vabariik
  • Kariibi Ühendus märgib, et:
    • Antigua ja Barbuda
    • Bahama
    • Barbados
    • Belize
    • Dominica
    • Grenada
    • Guyana
    • Jamaica
    • Saint Lucia
    • Saint Vincent ja Grenadiinid
    • Saint Kitts ja Nevis
    • Suriname
    • Trinidad ja Tobago

Haiti kirjutas lepingule alla ka 2009. aasta detsembris, kuid ei kohalda seda seni, kuni parlament selle ratifitseerib.

Asümmeetrilised sätted Kariibi mere riikide kasuks

Majanduspartnerluslepinguga nähakse ette asümmeetria AKV riikide kasuks, näiteks tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja noortööstuse kaitse erimeetmed.

Kuigi ELi turud avatakse kohe ja täielikult, on CARIFORUMi riikidel ELi impordile avamiseks aega 15–25 aastat. Lisaks on 17 % kõige tundlikumatest toodetest (peamiselt HSi gruppidesse 1–24 kuuluvad) tootjad pidevalt kaitstud konkurentsi eest.

Tariifid

  • EL tagab 100 % tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu kõigile CARIFORUMi riikidest pärit kaupadele. Juurdepääs ELi turule on püsiv, täielik ja vaba kõikidele CARIFORUMi toodetele
  • Kariibi mere piirkonna riigid kaotavad järk-järgult tollimaksud järk-järgult 15–25 aasta jooksul. 17 % toodetest ja teenustest peetakse tundlikeks ning need on liberaliseerimisest täielikult välja jäetud. Kui mõne ELi kauba import CARIFORUMi riikidesse järsult suureneb ja ohustab kohalikku tootmist, võib kohaldada selliseid kaitsemeetmeid nagu impordikvoodid.
  • Kõik tollimaksud on esitatud CARIFORUMi-ELi majanduspartnerluslepingu lisades 1, 2 ja 3. Pange tähele, et mitte kõik Cariforumi riigid ei järgi sama liberaliseerimiskava.
  • Kasutage otsinguvõimalust Minu Kaubandusassistent, et leida täpset teavet konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse toote päritolu- ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutustega.
  • Dominikaani Vabariiki imporditava piimapulbri suhtes kehtivad erisätted – impordikvoodid koos soodustollimaksudega.

Päritolureeglid

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge interaktiivsepäritolureeglite enesehindamise vahendiga „ Minu kaubandusassistent “, ethinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Kohaldataksemajanduspartnerluslepingute päritolureeglite peatükki.

Tootele esitatavad nõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja protseduuridega, millele kaubad peavad vastama, et neid saaks Euroopa Liitu importida.

Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju ja -eeskirju, kasutades Minu kaubandusassistenti. Teie tootega seotud nõuetega tutvumiseks peate kõigepealt teadma selle tollikoodi. Kui te ei tea tollikoodi, saate seda otsida oma toote nime järgi sisseehitatud otsingumootorist.

Tervisekaitse- ja ohutusnõuded SPS

  • Tutvuge tervishoiu-, ohutus-, sanitaar- ja fütosanitaarstandarditega, millele kaubad peavad vastama, et neid saaks Euroopa Liitu importida.
  • Otsige Teie toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid tervishoiu-, ohutus- ning sanitaar- ja fütosanitaareeskirju Minu kaubandusassistendilt. Teie tootega seotud nõuetega tutvumiseks peate kõigepealt teadma selle tollikoodi. Kui te tollikoodi ei tea, saate seda oma toote nimetuse abil sisseehitatud otsingumootori vahendusel otsida.

Tollivormistusdokumendid ja -protseduurid

Päritolutõendid

Soodustollimaksumäärade kohaldamiseks peab majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärit toodetele olema lisatud päritolutõend. Päritolutõend kehtib 10 kuud. See võib olla kas:

  • Ekspordiriigi tolli pooltvälja antud liikumissertifikaat EUR.1. Sertifikaati taotlev eksportija (või volitatud esindaja) peab olema valmis esitama taotluse korral dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust ja vastavad muudele päritolureeglite protokolli nõuetele. Päritolustaatust tõendav dokument kehtib kümme kuud alates väljaandmise kuupäevast.
  • Arvedeklaratsioon – mille on välja andnud mis tahes eksportija saadetiste kohta, mille väärtus on kuni 6 000 eurot, või heakskiidetud eksportijate poolt mis tahes väärtusega saadetiste kohta. Arvedeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumente, mis tõendavad oma toodete päritolustaatust ja vastavad muudele päritolureeglite protokolli nõuetele.

Kumulatiivne töötlemine

Kui te taotlete kumulatsiooni seoses majanduspartnerluslepingu partnerriigi, muu AKV riigi kui CARIFORUMi riigi või ÜMT materjalide kasutamisega või nendes riikides tehtud töö või töötlusega, peate tollile esitama järgmised tõendid:

  • tarnitud materjalide puhul liikumissertifikaat EUR.1 või tarnija deklaratsioon;
  • tehtud töö või töötluse kohta eraldi tarnija deklaratsioon.

Arvel, saatelehel või muul äridokumendil tuleb iga tarnitud materjalide saadetise kohta esitada eraldi tarnija deklaratsioon, milles neid materjale täielikult kirjeldatakse.

Muud dokumendid

  • Tutvuge muude Euroopa Liitu importimiseks vajalike tollivormistusdokumentide ja -menetlustega.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

  • Autoriõigust käsitlevate sätete eesmärk on tagada, et nii ELi kui ka CARIFORUMi riikide õiguste omajad saavad oma teoste kasutamise eest piisavat hüvitist. Seetõttu peaks CARIFORUMi õiguste omajatel, kes soovivad eksportida autoriõigusega kaitstud tooteid või teenuseid ELi, olema lihtsam saada tasu selliste toodete ja teenuste kasutamise eest.
  • Majanduspartnerlusleping (teenuste peatükk) sisaldab 27 ELi liikmesriigi (v.a Belgia) turulepääsuga seotud kohustusi meelelahutusteenuste, välja arvatud audiovisuaalteenuste vahetamiseks. See tähendab, et CARIFORUMi kunstnikud, muusikud ja muud kultuuritöötajad, kes on registreeritud ettevõttena, võivad saata oma liikmeid või töötajaid 27 ELi liikmesriiki, et pakkuda meelelahutusteenuseid, näiteks esitusi, mis on kaitstud autoriõiguse ja sellega kaasnevate õigustega.
  • Läbirääkimised geograafiliste tähiste kaitse lepingu üle on käimas

Teenustekaubandus

Kuna majanduspartnerlusleping on Kariibi mere riikide jaoks asümmeetriline, avab CARIFORUM 65–75 % oma turgudest, keskendudes sektoritele, millel on suurim mõju arengule ning kus on vaja investeeringuid ja tehnosiiret, samal ajal kui EL avab 90 % oma teenusteturust.

Praegu arutavad mõlemad pooled:

  • turism
  • kultuuriprotokolli aktiveerimine
  • millega luuakse teenuste komitee

Palun:

  • Leidke konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
  • Üldine teave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade, eeskirjade ja vahendite kohta

Riigihanked

Investeeringud

Muud (konkurents, mänguasjade säästev areng)

Majanduspartnerlusleping aitab Kariibi mere piirkonna arengule kaasa suurema integreerumise kaudu ülemaailmsesse ja piirkondlikku kaubandusse ning uutesse turuvõimalustesse:

  • teenuskaubanduse ja investeeringute avamine
  • lihtsustada äritegevust Kariibi mere piirkonnas, sealhulgas eeskirjad ausa konkurentsi tagamiseks
  • ELi rahalise toetuse andmine, et aidata:
    • valitsused rakendavad majanduspartnerluslepinguid
    • kasutada majanduspartnerluslepingut ekspordi suurendamiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks

Konkurss

Alates 2014. aastast on EL peatanud kõikide majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete eksporditoetused.

EL on minimeerinud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutava mõjuga.

Kui kohalik tööstus on Euroopast pärit impordi kasvu tõttu ohus, võimaldavad majanduspartnerluslepingud rakendada meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitsmiseks.

Säästev areng

Majanduspartnerluslepingu aluseks on selgelt Cotonou lepingus sätestatud olulised ja põhielemendid, st inimõigused, demokraatlikud põhimõtted, õigusriik ja hea valitsemistava. Seega sisaldavad majanduspartnerluslepingud ELi lepingutes sisalduvat õiguste ja kestliku arengu kõige tugevamat sõnastust.

  • „Täitmata jätmise klausel“ tähendab, et võib võtta „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus), kui mõni lepinguosaline ei täida oma kohustusi seoses oluliste osadega. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • Majanduspartnerluslepingute ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingute rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Piirkondlik integratsioon

CARIFORUMi riigid on üksteisega tihedamalt integreerunud. Majanduspartnerlusleping aitab kaasa kaupade ja teenuste ekspordi lihtsustamisele järgmiste riikide vahel:

  • kõik CARIFORUMi riigid
  • 17 Kariibi mere piirkonda, millel on otsene seos ELi riikidega (neli Prantsusmaa äärepoolseimat piirkonda ja 13 ülemereterritooriumi – kuus Briti, kuus Madalmaade ja üks Prantsusmaa)
  • CARIFORUMi riigid on võtnud kohustuse pakkuda üksteisele samu soodustusi, mida nad annavad ELile (ei ole veel täielikult rakendatud).
  • Aastatel 2014–2020 eraldas EL piirkondliku koostöö programmi raames 346 miljonit eurot.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

EL aitab Kariibi mere riikide valitsustel täita oma kohustusi järgmisel viisil:

  • Esiteks rahastab EL majanduspartnerluslepingute rakendusstruktuure kogu Kariibi mere piirkonnas. Need asuvad riikide kaubandusministeeriumides ja Kariibi Ühenduse (CARICOM) sekretariaadi CARIFORUMi direktoraadis.
  • Teiseks rahastab EL oma EAFi raames alates 2012. aastast majanduspartnerluslepingute rakendamise ja erasektori arendamise programme, mis on suunatud valitsustele ja ettevõtetele. Tehes koostööd mitme Kariibi mere piirkonna ja rahvusvahelise organisatsiooniga, aitab EL Kariibi mere piirkonna riike
    • ajakohastada viisi, kuidas nad koguvad makse ja koguvad statistikat
    • aidata ettevõtetel täita ELi tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnastandardeid
    • mitmekesistada oma majandust, toetades teenustesektori kasvu
    • Konkurentsi-, kaubanduskaitse- ja kaitsemeetmete loomine, mis
      pakuvad tehnilist abi intellektuaalomandi õiguste valdkonnas
  • Kolmandaks investeerib EL, et aidata valitsustel integreeruda muul viisil.
    • CARICOMi raames: luues ühtse turu ja majanduse (CSME)
    • Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Haitis: edendades tihedamat koostööd nende kahe vahel
    • Kariibi mere idaosas: tihedama integratsiooni poole püüdlemine
  • Neljandaks rahastab EL sarnast tööd ka oma riigipõhiste programmide kaudu.
    • kõigis riikides on olemas majanduspartnerluslepingute koordinaatorid ja struktuurid
    • peaaegu kõik riigid on rakendanud järk-järgult tariifikärpeid 2011. ja 2013., 2015. ja 2017. aastal, nagu on kokku lepitud majanduspartnerluslepingus.
    • käimas on töö piirkondliku standardiorgani CROSQ ja 2010. aastal loodud piirkondliku toiduohutusameti CAHFSA tugevdamiseks.

Ühised institutsioonid

EL on samuti aidanud majanduspartnerluslepingut ellu viia, tehes koostööd Kariibi mere piirkonna riikidega, et luua mitu uut, Kariibi mere ja Euroopa ühist institutsiooni.

Nende organite eesmärk on jälgida, kuidas mõlemad piirkonnad lepingut praktikas rakendavad. Samuti on nende eesmärk tagada, et majanduspartnerlusleping annaks positiivseid tulemusi, ja lahendada võimalikud probleemid, kui need tekivad.

CARIFORUMi ja ELi kuus ühist institutsiooni:

  • Ühisnõukogu
  • Kaubandus- ja arengukomitee (T&DC)
  • Parlamendi komisjon
  • Nõuandekomitee
  • Tollikoostöö ja kaubanduse soodustamise erikomitee
  • Põllumajanduse erikomitee.

Kariibi mere piirkonna ettevõtjate aitamine

EL aitab majanduspartnerluslepingut ellu viia ka partnerluse kaudu Kariibi mere piirkonna ekspordiga, mis on kogu piirkonnas kaubandust ja investeeringuid edendav Kariibi mere piirkonda hõlmav asutus.

EL on rahastamisprogrammid, mis aitavad Kariibi mere piirkonna ekspordil teha tihedat koostööd Kariibi mere piirkonna ettevõtjatega, et nad saaksid kasutada majanduspartnerluslepingut, et arendada oma tootmist ja eksporti nii teistesse Kariibi mere riikidesse kui ka ELi.

Amet teeb koostööd ka ELi äärepoolseimate piirkondade ning Kariibi mere piirkonna ülemeremaade ja -territooriumidega, et hoogustada nende ja ülejäänud piirkonna vahelist kaubandust.

Kultuurikoostöö

Kultuurikoostöö protokolliga luuakse raamistik tihedamaks koostööks kultuuritegevuse ning kaupade ja teenuste vahetamisel CARIFORUMi ja ELi vahel.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Jagage seda lehte:

Kiirlingid