Täiendavad tollivormistuse dokumendid

Kaupadega rahvusvahelisel kauplemisel on oluline koostada mitu tollivormistuseks vajalikku põhidokumenti. Need hõlmavad tavaliselt muu hulgas faktuurarvet, päritolutõendit ja mis tahes asjakohast sertifikaati või litsentsi.

Sõltuvalt transpordiliigist nõuavad sihtriigi tolliasutused kauba tollivormistuseks tavaliselt lisadokumente. Selles osas on esitatud üksikasjalikum teave järgmiste täiendavate dokumendiliikide kohta:

• Konossemendid
• FIATA veokiri
• Teeveokiri
• Lennuveokiri
• Raudteeveo saateleht
• ATA-märkmik
• TIR-märkmik
• Pakkimisnimekiri.

Kogu impordi- ja ekspordiprotsessi ning üldiste sammude kirjelduse leiate ka meie üksikasjalikest juhenditest.

Konossemendid

Konossement (B/L) on dokument, mille laevandusettevõtja väljastab kaubasaatjale ja mis kinnitab, et kaup on pardale võetud. Seega tõendab konossement, et vedaja on kauba kätte saanud. See kohustab vedajat toimetama kauba saajale. See sisaldab andmeid kauba, laeva ja sihtsadama kohta. See näitab veolepingut ja annab üle kauba omandiõiguse. See tähendab, et veokirja omanik on kauba omanik.

Konossement võib olla vabalt kaubeldav dokument. Kasutada võib mitut liiki konossemente. „Puhtas” konossemendis on märgitud, et kaup on vastu võetud näiliselt heas korras ja seisukorras. „Puhas” konossement näitab, et kaup on kahjustatud või halvas seisukorras. Sellisel juhul võib finantseerimispank keelduda kaubasaatja dokumentide vastuvõtmisest.

FIATA veokiri

FIATA veokiri on dokument, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Ekspedeerijate Assotsiatsioonide Föderatsioon (FIATA). Seda kasutatakse eri transpordiliikide puhul (mitmeliigiline transport) ja seda saab kasutada kombineeritud veodokumendina, millel on kaubeldav staatus. Konkreetset transpordiliiki ei ole täpsustatud. Õiguslik vastutus kauba eest võib üle minna reisi ajal.

Maanteeveokiri (CMR)

Maanteeveokiri on dokument, mis sisaldab andmeid rahvusvahelise kaupade autoveo kohta. Seda reguleerib 1956. aasta rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR-konventsioon). See võimaldab kaubasaatjal kaupa veo ajal käsutada.

Dokumendist on neli koopiat, millele peavad alla kirjutama kaubasaatja ja vedaja. Esimene eksemplar on kaubasaatjale, teine jääb vedajale, kolmas on kaubaga kaasas ja antakse kaubasaajale ning neljas peab enne kaubasaatjale tagastamist olema kaubasaaja poolt allkirjastatud ja tembeldatud. Tavaliselt väljastatakse igale sõidukile CMR.

CMR ei ole omandiõigust tõendav dokument ega ole läbiräägitav. Juriidilist omandiõigust ei saa üle anda.

Lennuveokiri

Lennuveokiri on dokument, mis tõendab kaubasaatja ja vedaja ettevõtte vahelist veolepingut. Selle annab välja vedaja esindaja ja seda reguleerib Varssavi konventsioon (rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsioon, 12. oktoober 1929). Mitme kaubasaadetise puhul võib kasutada ühte lennuveokirja.

See koosneb kolmest originaalist ja mitmest lisaeksemplarist. Iga veoga seotud isik (kaubasaatja, kaubasaaja ja vedaja) säilitab ühe originaaleksemplari. Koopiaid võidakse nõuda lähte- ja sihtlennujaamades, kättetoimetamise ajal ja mõnel juhul ka teistelt lennuettevõtjatelt. Lennuveokirjal on veoleping ja see tõendab kauba kättesaamist.

IATA standardne lennuveokiri on konkreetne lennuveokirja liik, mida kasutavad Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) liikmeks olevad lennuettevõtjad. Üldiselt sisaldab see Varssavi konventsioonis sätestatud tüüptingimusi.

Raudteeveo saateleht (CIM)

Raudteeveo saateleht (CIM) on dokument, mida on vaja kaupade raudteeveoks. Seda reguleerib 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioon (COTIF-CIM). Vedaja väljastab CIM-saatelehe viies eksemplaris. Originaal on saadetisega kaasas. Kaubasaatja säilitab originaali duplikaadi. Vedaja säilitab ülejäänud kolm eksemplari asutusesiseseks kasutamiseks. CIM-i käsitatakse raudteeveolepinguna.

ATA-märkmik

ATA-märkmikudon rahvusvahelised tollidokumendid, mida enamiku tööstusriikide kaubanduskojad annavad välja selleks, et võimaldada kaupade ajutist importi ilma tollimaksude ja muude maksudeta. ATA-märkmikke võib väljastada järgmiste kaubakategooriate jaoks: kaubanäidised, professionaalsed seadmed ja kaubad esitlemiseks või kasutamiseks messidel, näitustel, näitustel jne. Lisateavet leiate Rahvusvahelise Kaubanduskoja veebisaidilt. 

TIR-märkmik

TIR-märkmikud on tollitransiidi dokumendid, mida kasutatakse rahvusvaheliseks kaubaveoks, kui osa teekonnast tuleb läbida maanteed pidi. Need võimaldavad vedada kaupa TIR-protseduuri alusel. TIR-süsteem loodi 1975. aasta TIR-konventsiooniga ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni egiidi alljaselle kohaselt tuleb kaupa vedada turvalistes sõidukites või konteinerites. Kõik kaupadelt makstavad tolli- ja muud maksud on kaetud rahvusvaheliselt kehtiva garantiiga. TIR-märkmikus on sätestatud, et transiidi- ja sihtriigid peavad seda tagatist aktsepteerima.

Pakkimisnimekiri

Pakkeleht (P/L) on äridokument, mis on lisatud faktuurarvele ja veodokumentidele. See annab teavet kauba ja iga saadetise pakendi üksikasjade kohta (kaal, mõõtmed, käitlemisküsimused jne).

Seda võidakse nõuda tollivormistusel saabuva lasti inventarinimestikuna.

Pakkeleht sisaldab tavaliselt:

• teave eksportija, importija ja vedaja kohta;
• väljaandmise kuupäev;
• veoarve number;
• pakendi liik (trummel, kast, karp, kast, tünn, kott jne);
• pakkeüksuste arv;
• iga pakendi sisu (kauba kirjeldus ja kaubaartiklite arv pakendi kohta);
• märgid ja numbrid;
• pakendite netomass, brutomass ja mõõtmed.

Ühtegi konkreetset vormi ei ole vaja. Eksportija koostab pakkelehe vastavalt tavapärasele kaubandustavale. Tavaliselt esitatakse originaal ja vähemalt üks koopia.

Üldjuhul ei pea pakkelehte allkirjastama. Tegelikkuses allkirjastatakse aga sageli originaal ja üks koopia. Pakkelehe võib koostada mis tahes keeles. Soovitav on siiski tõlge inglise keelde.