Sõnastik

ÜMTd on Euroopa Liiduga seotud haldusüksused, mis levivad poolakatest troopikaaladeni. Kõik on saared, millest kolmel puudub alaline elanikkond.

Kuigi nii suuruselt kui ka rahvaarvult on ÜMTd oma põhiseaduslike suhete tõttu Taani, Prantsusmaa ja Madalmaadega väikesed või mõlemad, on neil oluline roll liidu eespostidena piirkondades, kus nad asuvad, kuid nad ei moodusta siiski osa ELi territooriumist ega ELi ühtsest turust.

Toode vastab eeskirjale, mille kohaselt kõigi või teatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa teatavat protsenti lõpptoote tehasehinnast.

Valem päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamiseks on järgmine:

Toote piirkondlik väärtus FOBis (%) = ((FOB – päritolustaatuseta materjalide väärtus)/FOB) x 100

kus

„Päritolustaatuseta materjalide väärtus“ = kõigi teie toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende päritolustaatuseta materjalide eest makstakse ELis või soodustatud partnerriigis.

„tolliväärtus“ – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus.

„tehasehind“ – toote tehasehind, mis on makstud või makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid toote valmistamisel tekkinud kulusid, millest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel.

Reegel on täidetud, kui päritolustaatuseta materjalide kõnealune väärtus protsentides ei ületa toote erieeskirjas sätestatud protsendimäära.

Lisateave ELi-Jaapani lepingu arvutusmeetodi kohta on esitatud märkuses 4 „Päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamine“ ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu päritolureegleid käsitlevas peatükis.

Näide 1: Plastpurgid (HS rubriik 39.24)

Mõnes ELi kauplemiskorras nõutakse plastpurkide reeglis (HS rubriik 39.24) järgmist:

„Tootmine [tootmine], milles kasutatavate [päritolustaatuseta] materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“

Plastpurkide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:

– plastist graanulid (HS rubriik 39.03) (väärtus 2 eurot)

– Lid (HS rubriik 39.24) (väärtus 0,50 eurot).

Plastpurk (tehasehind 6 eurot) vastab päritolureeglitele, sest kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % tehasehinnast.

Näide 2: Suusaketid (HS rubriik 73.15)

Mõne ELi sooduskaubanduse korra puhul nõutakse suusakette käsitleva eeskirjaga (HSi rubriik 73.15) järgmist:

„Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“

Suusakettide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:

– ahel (HS rubriik 73.15) (väärtus 150 eurot)

– roostevabast terasest traat (HS rubriik 72.23) (väärtus 60 eurot)

Suusakett (tehasehind 350 eurot) vastab päritolureeglile, sest HSi rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % Suusakettide tehasehinnast, kuigi kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ületab 50 % toote tehasehinnast.

Vähim arenenud riigid on madala sissetulekuga riigid, kellel on tõsiseid struktuurilisi takistusi säästvale arengule. Nad on majanduslike ja keskkonnaalaste vapustuste suhtes väga haavatavad ning neil on vähe inimressursse. Praegu on vähim arenenud riikide nimekirjas 47 riiki, mis vaadatakse läbi iga kolme aasta järel. Vähim arenenud riikidel on ainujuurdepääs teatavatele rahvusvahelistele toetusmeetmetele, eelkõige arenguabi ja kaubanduse valdkonnas.

Mõnedelt klientidelt, importivatelt riikidelt ja tööstussektoritelt nõutav tõend, mis tõendab, et kaupade kvaliteeti ja nõuetele vastavust on kontrollinud spetsialiseeritud kontrollifirma.

Kaupade eksportimise meetod, mille puhul eksportija valib vedaja ja kannab veokulud nimetatud sihtkohta. Kui esimene vedaja võtab kauba oma valdusse, kantakse kõik kaotsimineku või kahjustumise riskid, sealhulgas veokulude suurenemine, müüjalt ostjale üle. CIP märgib, et müüja on kohustatud pakkuma kindlustust ja maksma sellega seotud preemiat.

Kaupade eksportimise meetod, kui eksportija maksab kaupade veo eest nimetatud sihtkohta. Ostja vastutab kõigi kaotsimineku või kahjustumise riskide eest, samuti mis tahes lisatasude eest, mis võivad tekkida pärast seda, kui esimene vedaja on kauba oma valdusse võtnud. Kui kaup tarnitakse vedajale, läheb vastutus riski eest müüjalt üle ostjale.

Volitatud ettevõtja kontseptsioon põhineb Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) loodud tolli ja ettevõtjate vahelisel partnerlusel, mille eesmärk on tagada tarneahela turvalisus, hõlbustades samal ajal tolliprotseduure.

Ettevõtjad, kes täidavad vabatahtlikult mitmeid kriteeriume, teevad tihedat koostööd tolliasutustega.
See tähendab, et tolli ja taotleja/volitatud ettevõtja vahel peab alati olema seos.

See suhe peab põhinema vastastikuse läbipaistvuse, õigsuse, õigluse ja vastutuse põhimõtetel.

Seonduv sisu:

Volitatud ettevõtja