3. PEATÜKK

PÄRITOLUREEGLID JA -MENETLUSED

A JAGU

Päritolureeglid

ARTIKKEL 3.1

Mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„vesiviljelus“ – veeorganismide, sealhulgas kalade, molluskite, koorikloomade ja muude veeselgrootute ja veetaimede kasvatamine seemnevarust, nagu munad, kalavastsed, maimud, vastsed, tähnikud ja noorlõhed või muud suguküpsuse-eelses ja vastsejärgses arenguetapis olevad kalad, sekkudes seejuures tootmise suurendamiseks kasvatusprotsessi korrapärase varude täiendamise, toitmise ja röövloomade eest kaitsmise jms teel;

b)

„kaubasaadetis“ – tooted, mis saadetakse samal ajal ühelt eksportijalt ühele kaubasaajale või mis saadetakse eksportijalt kaubasaajale üheainsa veodokumendi alusel või selle dokumendi puudumise korral üheainsa kaubaarve alusel;

c)

„eksportija“ – lepinguosalise territooriumil asuv isik, kes ekspordib või toodab päritolustaatusega toodet kooskõlas asjaomase lepinguosalise õigusnormides sätestatud nõuetega ja kes koostab päritolukinnituse;

d)

„importija“ – isik, kes impordib päritolustaatusega toodet ja kes taotleb selleks tariifset sooduskohtlemist;

e)

„materjal“ – kõik ained, sealhulgas komponendid, koostisosad, tooraine või osad, mida on kasutatud toote valmistamisel;

f)

„päritolustaatuseta materjal“ – materjal, mis käesoleva peatüki kohaselt ei ole päritolustaatusega materjal, sealhulgas materjal, mille päritolustaatust ei ole võimalik kindlaks teha;

g)

„tariifne sooduskohtlemine“ – artikli 2.8 lõike 1 kohase tollimaksumäära kohaldamine päritolustaatusega kauba suhtes;

h)

„toode“ – tootmise tulemusel tekkiv aine või materjal (isegi juhul, kui see on ette nähtud hiljem mõne teise toote valmistamisel materjalina kasutamiseks), mida käsitatakse 2. peatükis osutatud kaubana, ning

i)

„tootmine“ – iga liiki töö või töötlemine, sealhulgas komplekteerimine.

ARTIKKEL 3.2

Päritolustaatusega toodete suhtes kohaldatavad nõuded

1.   Kui lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise päritolustaatusega kauba suhtes artikli 2.8 lõike 1 kohast tariifset sooduskohtlemist, käsitatakse teise lepinguosalise päritolustaatusega kaupadena, tingimusel et need vastavad kõikidele muudele käesoleva peatüki kohaldatavatele nõuetele, järgmisi tooteid:

a)

täielikult lepinguosalise territooriumil saadud või toodetud tooted, nagu on sätestatud artiklis 3.3;

b)

tooted, mille tootmiseks on kasutatud vaid asjaomase lepinguosalise territooriumilt pärit materjale, või

c)

päritolustaatuseta materjalist toodetud tooteid, tingimusel et need vastavad kõikidele 3-B lisa kohaldatavatele nõuetele;

2.   Käesoleva lepingu kohaldamisel ei hõlma lepinguosalise territoorium lepinguosalise territoriaalmerest väljapoole jäävat merd, merepõhja ja selle aluspinnast.

3.   Kui tootele on antud päritolustaatus, ei käsitata toote tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjale päritolustaatuseta materjalidena, kui asjaomast toodet on kasutatud materjalina teise toote tootmisel.

4.   Käesolevas peatükis sätestatud päritolustaatuse saamise nõuded peavad olema lepinguosalise territooriumil katkestusteta täidetud.

ARTIKKEL 3.3

Täielikult saadud tooted

1.   Artikli 3.2 kohaldamisel käsitatakse täielikult lepinguosalise territooriumil saadud toodetena järgmisi tooteid:

a)

asjaomasel territooriumil kasvanud, kasvatatud, koristatud, korjatud või kogutud taimed või taimsed saadused;

b)

seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

c)

seal kasvatatud elusloomadelt saadud tooted;

d)

seal sündinud ja kasvatatud tapetud loomadest saadud tooted;

e)

seal toimunud küttimise, püünisjahi, kalapüügi, korje või püüdmise käigus saadud loomad;

f)

seal vesiviljeluse teel saadud tooted;

g)

seal kaevandatud või saadud mineraalid või muud looduslikud ained, mida ei ole nimetatud punktides a–f;

h)

kalad, koorikloomad või muu mereelustik, mille lepinguosalise laev on püüdnud kummagi lepinguosalise territoriaalmerest väljapoole jäävast merest, merepõhjast või selle aluspinnasest ja, vastavalt rahvusvahelisele õigusele, kolmandate riikide territoriaalmerest väljapoole jäävast merest, merepõhjast või selle aluspinnasest;

i)

toode, mis on toodetud üksnes punktis h osutatud toodetest lepinguosalise kalatöötlemislaeval, mis asub kummagi lepinguosalise territoriaalmerest väljapoole jäävas meres ja vastavalt rahvusvahelisele õigusele, kolmandate riikide territoriaalmerest väljapoole jäävast meres;

j)

muud tooted kui kalad, koorikloomad ja muu mereelustik, mille lepinguosaline või lepinguosalise juriidiline isik on välja toonud kummagi lepinguosalise territoriaalmerest väljapoole jäävast merepõhjast või selle aluspinnasest ja kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvatest aladest väljapoole jäävatelt aladelt, tingimusel et asjaomasel lepinguosalisel või lepinguosalise juriidilisel isikul on vastavalt rahvusvahelisele õigusele selle merepõhja või selle aluspinnase kasutamise õigus;

k)

järgmised tooted:

i)

seal tootmisprotsessis saadud jäägid või jäätmed või

ii)

seal kogutud kasutatud toodetest saadud jäägid või jäätmed, tingimusel et need tooted sobivad ainult toorainete taaskasutamiseks või

l)

seal toodetud toode, mis on valmistatud üksnes punktides a–k osutatud toodetest või nende derivaatidest.

2.   Lõike 1 punkti h kohane „lepinguosalise laev“ ja lõike 1 punkti i kohane „lepinguosalise kalatöötlemislaev“ tähendavad vastavalt sellist laeva või kalatöötlemislaeva, mis:

a)

on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis või Jaapanis või

b)

sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi või Jaapani lipu all ning

c)

vastab ühele järgmistest nõuetest:

i)

vähemalt 50 % sellest on lepinguosalise ühe või mitme füüsilise isiku omandis või

ii)

see on ühe või mitme sellise juriidilise isiku (9) omandis:

A)

mille peakontor ja peamine tegevuskoht asub lepinguosalise territooriumil, ning

B)

millest vähemalt 50 % on lepinguosalise füüsiliste või juriidiliste isikute omandis.

ARTIKKEL 3.4

Ebapiisav töö või töötlus

1.   Olenemata artikli 3.2 lõike 1 punktist c ei käsitata toodet lepinguosalise territooriumilt pärinevana, kui kõnealuse lepinguosalise territooriumil on tootmise käigus ühe või mitme allpool loetletud toimingu tegemiseks kasutatud päritolustaatuseta materjali:

a)

sellised toimingud nagu kuivatamine, külmutamine, soolvees hoidmine jms toimingud, mille ainus eesmärk on tagada toote seisundi säilimine selle transportimisel ja ladustamisel;

b)

pakendi muutmine;

c)

pakkeüksuste osadeks jagamine või koondamine;

d)

pesemine, puhastamine, tolmu, oksiidi, õli, värvi või muude kihtide eemaldamine;

e)

tekstiili ja tekstiiltoodete triikimine või pressimine;

f)

lihtsad värvimis- või poleerimistööd;

g)

teravilja ja riisi kestade eemaldamine, osaline või täielik pleegitamine, poleerimine või glaseerimine;

h)

suhkru toonimine või maitsestamine või tükkipressimine; tahke suhkru osaline või täielik jahvatamine;

i)

puuviljade, pähklite või köögiviljade koorimine, kividest või seemnetest puhastamine või lüdimine;

j)

teritamine, lihtlihvimine või lihtlõikamine;

k)

tuulamine, sõelumine, sortimine, klassifitseerimine, liigitamine või sobitamine, sh kaupade komplekteerimine;

l)

lihtne klaas- või plastpudelitesse, plekkpurkidesse, kottidesse, karpidesse või kastidesse pakkimine, lihtne alustele jms kinnitamine ning igasugune muu lihtne pakendamine;

m)

märkide, etikettide, logode ja muude eristusmärkide kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakenditele;

n)

ühte või mitut sorti toodete lihtne segamine (10);

o)

lihtne toodetele vee lisamine või toote lahjendamine või dehüdreerimine või denatureerimine (11);

p)

toote osade lihtne kogumine või kokkupanemine, et saada komplektne või valmistoode või selline toode, mis klassifitseeritakse komplektse või valmistootena vastavalt harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjade reegli 2 punktile a; toodete osadeks lammutamine, või

q)

loomade tapmine.

2.   Lõike 1 kohaldamisel käsitatakse toiminguid lihtsatena, kui selliste toimingute tegemiseks ei ole vaja erioskusi ega spetsiaalselt valmistada või paigaldada masinaid, aparaate või tööriistu.

ARTIKKEL 3.5

Akumulatsioon

1.   Ühe lepinguosalise päritolustaatusega toodet käsitatakse teisest lepinguosalise territooriumilt pärit tootena, kui teine lepinguosaline kasutab seda materjalina teise toote valmistamisel.

2.   Päritolustaatuseta materjalist toodete valmistamist lepinguosalise territooriumil võib arvesse võtta selle kindlakstegemisel, kas asjaomase toote puhul on tegemist teise lepinguosalise territooriumilt pärit tootega või mitte.

3.   Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui teine lepinguosaline ei tee rohkem kui üht või mitut artikli 3.4 lõike 1 punktides a–q osutatud toimingut.

4.   Selleks et eksportija saaks lõikes 2 osutatud tootele anda artikli 3.16 lõike 2 punktis a osutatud päritolukinnituse, peab eksportija taotlema toote tarnijalt 3-C lisa kohast teavet.

5.   Lõikes 4 osutatud teave kehtib vaid ühe saadetise või mitme ühest ja samast materjalist koosneva saadetise puhul, mida tarnitakse kuni 12 kuu jooksul alates teabe esitamise kuupäevast.

ARTIKKEL 3.6

Lubatud kõrvalekalle

1.   Kui toote tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjal ei vasta 3-B lisas sätestatud nõuetele, käsitatakse toodet lepinguosalise päritolustaatusega tootena tingimusel, et:

a)

harmoneeritud süsteemi (12) gruppide 1–49 või 64–97 alla klassifitseeritavate toodete puhul ei ületa selliste päritolustaatuseta materjalide väärtus 10 protsenti toote tehasehinnast või toote FOB-hinnast;

b)

harmoneeritud süsteemi gruppide 50–63 alla klassifitseeritavate toodete puhul kohaldatakse 3-A lisa märkustes 6–8 sätestatud kõrvalekaldeid.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata, kui toote tootmisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ületab mõnd päritolustaatuseta materjalide väärtuse suhtes kehtestatud maksimummäära, mis on kindlaks määratud 3-B lisas sätestatud nõuetes.

3.   Lõiget 1 ei kohaldata toodete suhtes, mis on artikli 3.3 tähenduses täielikult ühe lepinguosalise territooriumil saadud. Kui 3-B lisas nõutakse, et toote tootmiseks kasutatud materjalid on täielikult ühe lepinguosalise territooriumil saadud, kohaldatakse lõikeid 1 ja 2.

ARTIKKEL 3.7

Kvalifikatsiooniühik

1.   Käesoleva peatüki sätete kohaldamisel on kvalifikatsiooniühik see toode, mida käsitatakse harmoneeritud süsteemi järgi klassifitseerimisel põhiüksusena.

2.   Kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud samasse harmoneeritud süsteemi rubriiki, võetakse käesoleva peatüki sätete kohaldamisel iga toodet arvesse.

ARTIKKEL 3.8

Arvestuslik eraldamine

1.   Päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärsed materjalid tuleb ladustamise ajaks päritolu järgi füüsiliselt eraldada, et säilitada nende päritolustaatus.

2.   Käesoleva artikli kohaldamisel on samaväärsed materjalid sama liiki ja sama kaubandusliku kvaliteediga materjalid, millel on samad tehnilised ja füüsilised omadused ja mida ei ole võimalik üksteisest eristada, kui neid on valmistootes kasutatud.

3.   Olenemata lõikest 1 võib toote tootmiseks kasutada päritolustaatusega ja päritolustaatuseta samaväärseid materjale ilma neid ladustamise ajal päritolu järgi füüsiliselt eraldamata, tingimusel et kasutatakse arvestusliku eraldamise meetodit.

4.   Lõikes 3 osutatud arvestusliku eraldamise meetodit kohaldatakse kooskõlas varude haldamise meetodiga, järgides lepinguosalise territooriumil üldiselt tunnustatud raamatupidamispõhimõtteid.

5.   Lepinguosaline võib oma õigusnormides sätestatud tingimuste kohaselt nõuda, et tema tolliasutus peab arvestusliku eraldamise meetodi kasutamiseks eelnevalt loa andma. Asjaomase lepinguosalise tolliasutus kontrollib loa kasutamist ja võib selle igal ajal ära võtta, kui loa saaja kasutab arvestusliku eraldamise meetodit vääriti või ei täida mõnda muud käesolevas peatükis sätestatud tingimust.

6.   Arvestusliku eraldamise meetod on mis tahes meetod, millega tagatakse, et kunagi ei saa päritolustaatust rohkem materjale kui siis, kui samaväärsed materjalid või samaväärsed tooted oleks füüsiliselt eraldatud.

ARTIKKEL 3.9

Komplektid

Harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjade reegli 3 punktide b ja c kohaselt klassifitseeritud komplekti loetakse lepinguosalise päritolustaatusega komplektiks, kui kõikidel selle komponentidel on käesoleva peatüki kohane päritolustaatus. Kui komplekt koosneb päritolustaatusega ja päritolustaatuseta toodetest, käsitatakse komplekti tervikuna siiski lepinguosalise päritolustaatusega komplektina, kui päritolustaatuseta komponentide väärtus ei ületa 15 % komplekti tehasehinnast või FOB-hinnast.

ARTIKKEL 3.10

Mittemuutmise reegel

1.   Lepinguosalise territooriumil vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud päritolustaatusega tooteid ei tohi olla pärast eksportimist ja enne vabasse ringlusse laskmiseks deklareerimist muudetud ega muundatud ning nad ei tohi olla läbinud muid toiminguid peale nende, mida on vaja kõnealuste toodete seisundi säilitamiseks, välja arvatud märkide, etikettide, pitserite või muude dokumentide lisamine eesmärgiga tagada importiva lepinguosaliste konkreetsete riigisiseste nõuete täitmine.

2.   Toodet võib kolmandas riigis ladustada või näidata juhul, kui see jääb asjaomase kolmanda riigi tollijärelevalve alla.

3.   Ilma et see mõjutaks B jao kohaldamist, on eksportijal või tema vastutuse all lubatud jagada kaubasaadetisi osadeks, kui kaubasaadetised jäävad asjaomases kolmandas riigis, kus nad osadeks jagati, tollijärelevalve alla.

4.   Kui tekib kahtlus, kas lõigetes 1–3 sätestatud nõuded on täidetud, võib importiva lepinguosalise tolliasutus paluda importijal nõuete täitmist mis tahes viisil tõendada, sealhulgas selliste lepinguliste veodokumentidega nagu veokiri, või faktiliste või konkreetsete tõenditega, mis põhinevad pakendite märgistamisel või nummerdamisel, või toote endaga seotud tõenditega.

ARTIKKEL 3.11

Toodete tagasisaatmine

Kui lepinguosalise poolt lepinguosalise territooriumilt kolmandasse riiki eksporditud päritolustaatusega toode tagasi saadetakse, tuleb seda käsitada päritolustaatuseta tootena, välja arvatud juhul, kui asjaomase lepinguosalise tolliasutust rahuldaval viisil on võimalik tõendada, et tagasisaadetud toode:

a)

on täpselt sama toode kui eksporditud toode ning

b)

ei ole läbinud ühtegi muud toimingut kui need, mida on vaja selle seisundi säilitamiseks asjaomases kolmandas riigis oleku või eksportimise ajal.

ARTIKKEL 3.12

Tootega kaasas olevad tarvikud, varuosad, tööriistad ja kasutusjuhend või muu teabematerjal

1.   Käesoleva artikli kohaldamisel hõlmavad tarvikud, varuosad, tööriistad ja kasutusjuhend või muu teabematerjal järgmist:

a)

tootega kaasas olevad tarvikud, varuosad, tööriistad ja kasutusjuhend või muu teabematerjal, mis klassifitseeritakse ja tarnitakse koos tootega, kuid nende eest ei esitata eraldi arvet, ning

b)

asjaomaste tarvikute, varuosade, tööriistade ja kasutusjuhendi või muu teabematerjali liik, kogus ja väärtus on kõnealuse toote puhul tavapärased.

2.   Tarvikuid, varuosi, tööriistu ja kasutusjuhendit või muud teabematerjali ei võeta arvesse selle kindlaksmääramisel, kas tegemist on täielikult lepinguosalise territooriumil saadud tootega või kas toode vastab tootmisprotsessi või tariifse klassifikatsiooni muutmise suhtes kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud 3-B lisas.

3.   Selle kindlakstegemiseks, kas toode vastab 3-B lisas sätestatud väärtusenõudele, võetakse tarvikute, varuosade, tööriistade ja kasutusjuhendi või muu teabematerjali kui päritolustaatusega või päritolustaatuseta materjali (vastavalt vajadusele) väärtust arvesse valemis, mida kasutatakse väärtusenõude kohaldamiseks asjaomase toote suhtes.

4.   Tootega kaasas olevatel tarvikutel, varuosadel, tööriistadel ja kasutusjuhendil või muul teabematerjalil on asjaomase tootega sama päritolustaatus.

ARTIKKEL 3.13

Kõrvalised elemendid

Selle kindlakstegemiseks, kas toode on pärit lepinguosalise territooriumilt, ei ole vaja kindlaks määrata järgmiste elementide päritolustaatust:

a)

kütus, energiaallikad, katalüsaatorid ja lahustid;

b)

toote katsetamiseks või kontrollimiseks kasutatavad seadmed, seadised ja varustus;

c)

kindad, prillid, jalatsid, rõivad, turvaseadmed ja -varustus;

d)

masinad, tööriistad, värvid ja vormid;

e)

seadmete ja hoonete hooldamiseks kasutatavad varuosad ja materjalid;

f)

määrdeained, määrded, komposiitmaterjalid ning muud tootmisel ja seadmete või hoonete käitamisel kasutatavad materjalid ning

g)

kõik muud materjalid, mis ei ole tootesse paigaldatud, kuid mille kasutamine toote tootmisel võimaldab põhjendatult tõendada, et tegemist on asjaomase tootmise osaga.

ARTIKKEL 3.14

Pakkematerjal ja transporditaara

Pakkematerjali ja transporditaarat, mida kasutatakse toote kaitsmiseks selle veo käigus, ei võeta toote päritolustaatuse kindlakstegemisel arvesse.

ARTIKKEL 3.15

Pakkematerjal ja jaemüügitaara

1.   Kui tootega koos klassifitseeritakse pakkematerjal ja taara, millesse toode jaemüügiks pakendatakse, ei võeta neid arvesse selle kindlakstegemisel, kas kõigi toote tootmiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide tariifne klassifikatsioon muutub või kas nad on läbinud 3-B lisas sätestatud tootmisprotsessi või kas toode on täielikult lepinguosalise territooriumil saadud.

2.   Kui toote suhtes kohaldatakse 3-B lisas sätestatud väärtusenõuet ja tootega koos klassifitseeritakse pakkematerjalid ja taara, millesse toode jaemüügiks pakendatakse, võetakse asjaomase pakkematerjali ja taara päritolustaatust või selle puudumist (vastavalt vajadusele) arvesse valemis, mida kasutatakse väärtusenõude kohaldamiseks asjaomase toote suhtes.

B JAGU

Päritolumenetlused

ARTIKKEL 3.16

Tariifse sooduskohtlemise taotlus

1.   Importiv lepinguosaline kohaldab teise lepinguosalise territooriumilt pärit toote importimisel importija esitatud tariifse sooduskohtlemise taotluse põhjal tariifset sooduskohtlemist. Importija vastutab tariifse sooduskohtlemise taotluse õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eest.

2.   Tariifse sooduskohtlemise taotluse aluseks on järgmine:

a)

eksportija koostatud päritolukinnitus toote päritolustaatuse kohta või

b)

importija teadmine, et tootel on päritolustaatus.

3.   Tariifse sooduskohtlemise taotlus ja selle esitamise alused, millele on osutatud lõike 2 punktis a või b, lisatakse impordideklaratsioonile, järgides importiva lepinguosalise õigusnorme. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib nõuda, et importija esitaks impordideklaratsioonis või selle lisas selgitusi selle kohta, et toode vastab käesoleva peatüki nõuetele, niivõrd, kuivõrd importija suudab sellekohaseid selgitusi anda.

4.   Importija, kes esitab tariifse sooduskohtlemise taotluse, mis põhineb lõike 2 punktis a osutatud päritolukinnitusel, säilitab päritolukinnituse ja kui importiva lepinguosalise tolliasutus seda nõuab, esitab asjaomasele asutusele päritolukinnituse koopia.

5.   Lõikeid 2–4 ei kohaldata artiklis 3.20 kirjeldatud juhtude suhtes.

ARTIKKEL 3.17

Päritolukinnitus

1.   Päritolukinnituse võib koostada toote eksportija, kasutades toote päritolustaatust tõendavat teavet, mis muu hulgas hõlmab teavet toote tootmiseks kasutatud materjalide päritolustaatuse kohta. Eksportija vastutab päritolukinnituse ja selles esitatud teabe õigsuse eest.

2.   Päritolukinnitus koostatakse ühes 3-D lisas sätestatud teksti keeleversioonis ja esitatakse kaubaarvel või mõnes muus äridokumendis, kus asjaomast toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida. Importiv lepinguosaline ei nõua importijalt päritolukinnituse tõlgitud versiooni esitamist.

3.   Importiva lepinguosalise tolliasutus ei lükka tariifse sooduskohtlemist taotlust tagasi selles esinevate pisivigade või ebatäpsuste tõttu või üksnes seetõttu, et kaubaarve anti välja kolmandas riigis.

4.   Päritolukinnitus kehtib 12 kuud alates selle koostamise kuupäevast.

5.   Päritolukinnitust võib kohaldada järgmise suhtes:

a)

ühest või mitmest tootest koosnev ühekordne saadetis, mis imporditakse lepinguosalise territooriumile, või

b)

identsetest toodetest koosnevad mitmekordsed saadetised, mis imporditakse lepinguosalise territooriumile päritolukinnituses märgitud ajavahemikus, mis ei ületa 12 kuud.

6.   Kui importija taotluse korral imporditakse harmoneeritud süsteemi XV–XXI jaotise alla kuuluvaid, harmoneeritud süsteemi tõlgendamise üldeeskirjade reegli 2 punkti a tähenduses kokku panemata või lahti võetud tooteid eraldi saadetistena, võib selliste toodete kohta koostatud päritolukinnitust kasutada kooskõlas importiva lepinguosalise tolliasutuse kehtestatud nõuetega.

ARTIKKEL 3.18

Importija teadmine

Importija teadmine, et toode on pärit eksportiva lepinguosalise territooriumilt, põhineb teabel, mis tõendab toote päritolustaatust ja vastab käesolevas peatükis esitatud nõuetele.

ARTIKKEL 3.19

Dokumentide säilitamise nõuded

1.   Importija, kes esitab importiva lepinguosalise territooriumile imporditava toote kohta tariifse sooduskohtlemise taotluse, säilitab vähemalt kolm aastat pärast asjaomase toote importimist järgmisi dokumente:

a)

kui taotlus põhines päritolukinnitusel, siis eksportija koostatud päritolukinnitust või

b)

kui taotlus põhines importija teadmisel, siis kõiki dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele.

2.   Päritolukinnituse koostanud eksportija säilitab vähemalt neli aastat pärast päritolukinnituse välja andmist päritolukinnituse koopiat ja kõiki dokumente, mis tõendavad, et toode vastab päritolustaatuse saamise nõuetele.

3.   Käesoleva artikli kohaselt säilitatavad dokumendid võivad hõlmata elektroonilisi dokumente.

4.   Lõikeid 1–3 ei kohaldata artiklis 3.20 kirjeldatud juhtude suhtes.

ARTIKKEL 3.20

Väikesed kaubasaadetised ja erandid

1.   Tooteid, mida üks eraisik saadab teisele eraisikule väikepakendis või mis kuuluvad reisija isikliku pagasi hulka, käsitatakse päritolustaatusega toodetena, kui nimetatud toodete import ei ole kaubanduslikku laadi (13) ning tooted on deklareeritud käesoleva peatüki nõuete kohaselt ja kui ei teki kahtlust nimetatud deklaratsiooni õigsuses.

2.   Tingimusel et import ei ole osa impordist, mida võib põhjendatult käsitada teostatuna eraldi selleks, et vältida päritolukinnituse nõude täitmist, ei või lõikes 1 osutatud toodete koguväärtus olla suurem kui:

a)

Euroopa Liidus 500 eurot väikepakendite puhul või 1 200 eurot reisijate isikliku pagasi hulka kuuluvate toodete puhul. Euroopa Liidu liikmesriigi omavääringus kasutatud summad on võrdväärsed eurodes väljendatud summadega iga aasta oktoobri esimese tööpäeva kursi alusel. Omavääringu arvutamisel kohaldatakse Euroopa Keskpanga samal päeval avaldatud kurssi, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon on sama aasta 15. oktoobriks teatanud Euroopa Keskpanga avaldatud kursist erineva kursi, ja seda hakatakse kohaldama alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Euroopa Komisjon teatab asjaomased kursid Jaapanile;

b)

Jaapanis 100 000 jeeni või mõni muu summa, mille Jaapan kehtestab.

3.   Lepinguosaline võib ette näha, et artikli 3.16 lõikes 2 osutatud taotluse esitamise alust ei ole vaja märkida sellise toote importimisel, mille puhul importiv lepinguosaline on loobunud nõuete kohaldamisest.

ARTIKKEL 3.21

Kontroll

1.   Selleks et kontrollida, kas lepinguosalise territooriumile imporditav toode on pärit teise lepinguosalise territooriumilt või kas muud käesolevas peatükis esitatud nõuded on täidetud, võib importiva lepinguosalise tolliasutus korraldada riskihindamismeetoditel põhineva kontrolli, mis võib hõlmata juhuslikku valikut, esitades artiklis 3.16 osutatud kinnituse esitanud importijale teabenõude. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib kontrolli korraldada kas impordi tollideklaratsiooni esitamise ajal enne toodete vabastamist või pärast toodete vabastamist.

2.   Lõike 1 kohaselt nõutav teave peab piirduma järgmisega:

a)

kui artikli 3.16 lõike 2 punktis a osutatud taotluse esitamise alus oli päritolukinnitus, siis asjaomane päritolukinnitus;

b)

toote tariifse klassifitseerimise number harmoneeritud süsteemis ja kasutatud päritolukriteeriumid;

c)

tootmisprotsessi lühikirjeldus;

d)

kui päritolukriteerium põhines konkreetsel tootmisprotsessil, asjaomase protsessi üksikasjalik kirjeldus;

e)

vajaduse korral tootmisprotsessis kasutatud päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjalide kirjeldus;

f)

kui päritolukriteerium põhines nõudel, et toode on täielikult lepinguosalise territooriumil saadud, kohaldatav kategooria (nt kogumine, kaevandamine, kalapüük ja tootmiskoht);

g)

kui päritolukriteerium põhines väärtuse arvutamise meetodil, toote väärtus, kõikide tootmise käigus kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ja vajaduse korral päritolustaatusega materjalide väärtus, et teha kindlaks vastavus väärtusenõudele;

h)

kui päritolukriteerium põhines toote kaalul, toote ja asjakohaste päritolustaatuseta materjalide kaal ning vajaduse korral tootes kasutatud päritolustaatusega materjalide kaal, et teha kindlaks vastavus kaalunõudele;

i)

kui päritolukriteerium põhines tariifse klassifikatsiooni muutmisel, kõikide päritolustaatuseta materjalide loetelu koos harmoneeritud süsteemi kohase tariifse klassifikatsiooni numbriga (sõltuvalt päritolukriteeriumist kas kahe-, nelja- või kuuenumbrilise vorminguna) või

j)

teave kooskõla kohta artiklis 3.10 osutatud mittemuutmist käsitleva sättega.

3.   Nõutava teabe esitamise korral võib importija lisada muud teavet, mida ta peab kontrolli seisukohalt vajalikuks.

4.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus esitati artikli 3.16 lõike 2 punktis a osutatud päritolukinnituse alusel, teatab importija importiva lepinguosalise tolliasutusele, kui nõutav teave tuleb esitada täies mahus või otse eksportijalt saadud ühe või mitme andmeelemendi kohta.

5.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus esitati artikli 3.16 lõike 2 punktis b osutatud importija teadmiste alusel pärast käesoleva artikli lõike 1 kohase teabenõude esitamist, võib importiva lepinguosalise tolliasutus, kes kontrolli teeb, nõuda importijalt teavet, kui ta leiab, et seda täiendavat teavet on vaja toote päritolustaatuse kontrollimiseks. Importiva lepinguosalise tolliasutus võib vajaduse korral nõuda importijalt konkreetseid dokumente ja teavet.

6.   Kui importiva lepinguosalise tolliasutus otsustab kuni kontrollitulemuste saamiseni asjaomase toote sooduskohtlemise peatada, pakub ta importijale võimalust, et tooted vabastatakse, kui eelnevalt on kasutusele võetud asjakohased ettevaatusmeetmed, sealhulgas tagatised. Tariifse sooduskohtlemise peatamine lõpetatakse võimalikult kiiresti pärast seda, kui importiva lepinguosalise tolliasutus saab kinnituse asjaomase toote päritolustaatuse või muude käesoleva peatüki nõuete täitmise kohta.

ARTIKKEL 3.22

Halduskoostöö

1.   Selleks et tagada käesoleva peatüki sätete nõuetekohane kohaldamine, teevad lepinguosalised mõlema lepinguosalise tolliasutuse kaudu koostööd selle kontrollimiseks, kas toode on päritolustaatusega ja vastab käesolevas peatükis sätestatud muudele nõuetele.

2.   Kui tariifse sooduskohtlemise taotlus esitati artikli 3.16 lõike 2 punktis a osutatud päritolukinnituse alusel päras artikli 3.21 lõike 1 kohase teabenõude esitamist, võib importiva lepinguosalise tolliasutus, kes kontrolli teeb, nõuda kahe aasta jooksul pärast toodete importimist teavet ka eksportiva lepinguosalise tolliasutuselt, kui importiva lepinguosalise tolliasutus, kes kontrolli teeb, leiab, et toote päritolustaatuse kontrollimiseks on vaja täiendavat teavet. Teabenõue peaks sisaldama järgmist:

a)

päritolukinnitus;

b)

taotluse esitanud tolliasutuse andmed,

c)

eksportija nimi;

d)

kontrolli objekt ja ulatus ning

e)

vajaduse korral kõik vajalikud dokumendid.

Lisaks nimetatud teabele võib importiva lepinguosalise tolliasutus vajaduse korral nõuda eksportiva lepinguosalise tolliasutuselt konkreetseid dokumente ja teavet.

3.   Eksportiva lepinguosalise tolliasutus võib kooskõlas oma õigusnormidega nõuda tõendite kogumiseks dokumente või uurimist või kontrollkäigu korraldamist eksportija valdustesse, et vaadata läbi andmed ja tutvuda vahenditega, mida kasutatakse toote tootmiseks.

4.   Ilma et see mõjutaks lõike 5 kohaldamist, esitab eksportiva lepinguosalise tolliasutus pärast lõikes 2 osutatud nõude kättesaamist importiva lepinguosalise tolliasutusele järgmise teabe:

a)

nõutavad dokumendid, kui need on kättesaadavad;

b)

arvamus toote päritolustaatuse kohta;

c)

kontrollitava toote kirjeldus ning käesoleva peatüki kohaldamiseks vajalik tariifne klassifikatsioon;

d)

tootmisprotsessi kirjeldus ja selgitus, mis toetab toote päritolustaatust piisaval määral;

e)

teave selle kohta, kuidas kontroll tehti, ja

f)

tõendavad dokumendid, kui need on vajalikud.

5.   Eksportiva lepinguosalise tolliasutus ei esita importiva lepinguosalise tolliasutusele lõikes 4 osutatud teavet, kui eksportija käsitab seda konfidentsiaalse teabena.

6.   Lepinguosaline edastab teisele lepinguosalisele oma tolliasutuse kontaktandmed, sealhulgas posti- ja e-posti aadressi ning telefoni- ja faksinumbrid ning teatab talle kõikidest nimetatud teabe muudatustest 30 päeva jooksul alates asjaomase muudatuse tegemise kuupäevast.

ARTIKKEL 3.23

Vastastikune abistamine pettusevastases võitluses

Käesoleva peatüki sätete arvatava rikkumise korral annavad lepinguosalised üksteisele vastastikust abi kooskõlas tollikoostööd ja tolliküsimustes antavat vastastikust haldusabi käsitleva lepinguga.

ARTIKKEL 3.24

Tariifsest sooduskohtlemisest keeldumine

1.   Ilma et see mõjutakse lõike 3 kohaldamist, võivad lepinguosalised tariifsest sooduskohtlemisest keelduda juhtudel, kui:

a)

pärast kolme kuu möödumist artikli 3.21 lõike 1 kohase teabenõude esitamise kuupäevast:

i)

ei ole vastust saadud või

ii)

tariifse sooduskohtlemise taotlus esitati artikli 3.16 lõike 2 punktis b osutatud importija teadmise alusel ja esitatud teabest ei piisa toote päritolustaatuse kinnitamiseks;

b)

pärast kolme kuu möödumist artikli 3.21 lõike 5 kohase teabenõude esitamise kuupäevast:

i)

ei ole vastust saadud või

ii)

esitatud teabest ei piisa toote päritolustaatuse kinnitamiseks;

c)

pärast kümne kuu möödumist artikli 3.22 lõike 2 kohase teabenõude esitamise kuupäevast

i)

ei ole vastust saadud või

ii)

esitatud teabest ei piisa toote päritolustaatuse kinnitamiseks, või

d)

pärast artikli 3.23 kohase abitaotluse esitamist seoses toodetega, mille suhtes on esitatud artikli 3.16 lõikes 1 osutatud taotlus, ja pärast vastastikku kokkulepitud ajavahemiku möödumist:

i)

ei ole eksportiva lepinguosalise tolliasutus abi andnud või

ii)

antud abist ei piisa toote päritolustaatuse kinnitamiseks.

2.   Importiva lepinguosalise tolliasutus võib keelduda sellise toote tariifsest sooduskohtlemisest, mida taotleb importija, kes rikub muid käesoleva peatüki nõudeid kui toodete päritolustaatusega seotud nõuded.

3.   Kui importiva lepinguosalise tolliasutusel on piisav põhjus keelduda vastavalt lõikele 1 tariifse sooduskorra kohaldamisest juhul, kui eksportiva lepinguosalise tolliasutus on esitanud artikli 3.22 lõike 4 punkti b kohase arvamuse, millega kinnitatakse toote päritolustaatust, teatab importiva lepinguosalise tolliasutus kahe kuu jooksul pärast nimetatud arvamuse kättesaamist eksportiva lepinguosalise tolliasutusele oma kavatsusest keelduda tariifse sooduskorra kohaldamisest. Kui selline teade avaldatakse, korraldatakse lepinguosalise taotluse korral konsultatsioonid kolme kuu jooksul pärast asjaomase teate avaldamist. Konsultatsiooniperioodi võib lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel juhtumipõhiselt pikendada. Konsultatsioonid võivad toimuda kooskõlas artikli 22.3 kohaselt moodustatud päritolureeglite ja tolliküsimuste komitee kehtestatud menetlusega. Pärast konsultatsiooniperioodi möödumist võivad importiva lepinguosalise tolliasutused keelduda tariifsest sooduskohtlemisest vaid piisava põhjuse korral pärast seda, kui importijale on antud võimalus kasutada ärakuulamisõigust.

ARTIKKEL 3.25

Konfidentsiaalsus

1.   Lepinguosaline tagab kooskõlas oma õigusnormidega teise lepinguosalise poolt käesoleva peatüki kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb seda teavet avalikustamise eest.

2.   Importiva lepinguosalise tolliasutused võivad käesoleva peatüki kohaselt saadud teavet kasutada ainult käesoleva peatüki kohaldamiseks.

3.   Konfidentsiaalset äriteavet, mille eksportiva või importiva lepinguosalise tolliasutus on saanud eksportijalt artiklite 3.21 ja 3.22 kohaldamise käigus, ei avalikustata, välja arvatud juhul, kui käesolevas peatükis on sätestatud teisiti.

4.   Importiv lepinguosaline ei kasuta oma tolliasutuse poolt käesoleva peatüki alusel saadud teavet üheski kohtu või kohtuniku korraldatud kriminaalmenetluses, välja arvatud juhul, kui eksportiv lepinguosaline on andnud sellise teabe kasutamiseks loa kooskõlas oma õigusnormidega.

ARTIKKEL 3.26

Haldusmeetmed ja -karistused

Lepinguosaline kehtestab kooskõlas oma õigusnormidega haldusmeetmed ja vajaduse korral karistused, mida kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes koostavad või lasevad koostada dokumendi, mis sisaldab ebaõiget teavet, et tagada tariifne sooduskohtlemine tootele, mis ei vasta artiklis 3.19 sätestatud nõuetele, milles ei esitata tõendeid või milles keeldutakse artikli 3.22 lõikes 3 osutatud kontrollkäigust.

C JAGU

Muud

ARTIKKEL 3.27

Käesoleva peatüki kohaldamine Ceuta ja Melilla suhtes

1.   Käesoleva peatüki kohaldamisel ei hõlma mõiste „lepinguosaline“ Euroopa Liidu puhul Ceutat ja Melillat.

2.   Ceutasse või Melillasse imporditavate Jaapanist pärit toodete suhtes kohaldatakse vastavalt käesolevale lepingule sama tollikäitlust, mida kohaldatakse Euroopa Liidu tolliterritooriumilt pärit toodete suhtes Hispaania Kuningriigi ja Portugali Vabariigi Euroopa ühendustega ühinemise akti protokolli nr 2 alusel. Jaapan kohaldab käesoleva lepinguga hõlmatud ning Ceutast ja Melillast pärit toodete importimisel vastavalt käesolevale lepingule sama tollikäitlust, mida kohaldatakse Euroopa Liidust imporditavate ja sealt pärit toodete suhtes.

3.   Käesoleva peatüki kohased päritolureegleid ja -menetlusi kohaldatakse mutatis mutandis Jaapanist Ceutasse ja Melillase eksporditavate toodete ning Ceutast ja Melillast Jaapanisse eksporditavate toodete suhtes.

4.   Artiklit 3.5 kohaldatakse toodete impordi ja ekspordi suhtes Euroopa Liidu, Jaapani ning Ceuta ja Melilla vahel.

5.   Ceutat ja Melillat käsitatakse ühtse territooriumina.

6.   Hispaania Kuningriigi toll vastutab käesoleva artikli kohaldamise eest Ceutas ja Melillas.

ARTIKKEL 3.28

Päritolureeglite ja tolliküsimuste komitee

1.   Artikli 22.3 kohaselt moodustatud päritolureeglite ja tolliküsimuste komitee (käesolevas peatükis edaspidi „komitee“) vastutab lisaks artikli 4.14 lõikes 1 kindlaksmääratud muude kohustuste täitmisele käesoleva peatüki tõhusa rakendamise ja toimimise eest.

2.   Komitee täidab käesoleva peatüki kohaldamisel järgmisi ülesandeid:

a)

vaatab läbi ja esitab ühiskomiteele vajaduse korral asjakohaseid ettepanekuid seoses järgmisega:

i)

käesoleva peatüki rakendamine ja toimimine ning

ii)

lepinguosalise ettepanekud käesoleva peatüki sätete muutmiseks;

b)

võtab vastu selgitavad märkused, mille eesmärk on hõlbustada käesoleva peatüki sätete rakendamist;

c)

kehtestab artikli 3.24 lõikes 3 osutatud konsultatsioonimenetluse ning

d)

käsitleb kõiki muid käesoleva peatükiga seotud küsimusi, milles lepinguosaliste esindajad on kokku leppinud.

ARTIKKEL 3.29

Üleminekusätted transiit- ja ladustatud toodete kohta

Käesoleva lepingu sätteid võib kohaldada toodete suhtes, mis vastavad käesoleva peatüki nõuetele ja mis on käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval kas teel eksportiva lepinguosalise territooriumilt importiva lepinguosalise territooriumile või importiva lepinguosalise tollikontrolli all ilma imporditollimaksude ja impordimaksude tasumiseta seni, kuni nende kohta esitatakse importiva lepinguosalise tollile artiklis 3.16 osutatud tariifse sooduskohtlemise taotlus, 12 kuu jooksul alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

3-A LISA

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED TOOTEPÕHISTELE PÄRITOLUREEGLITELE

Märkus 1

Üldpõhimõtted

 

1.

 Käesoleva lisaga nähakse ette üldeeskirjad 3-B lisa raames kohaldatavatele nõuetele, mis on sätestatud artikli 3.2 lõike 1 punktis c.
 

2.

 Käesoleva lisa ja 3-B lisa kohaldamisel peavad selleks, et toodet käsitataks artikli 3.2 lõike 1 punkti c kohase päritolustaatusega tootena, olema täidetud järgmised tingimused: kauba tariifse klassifikatsiooni muudatus, tootmisprotsess, päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus, minimaalne piirkondlik väärtus või mõni muu käesolevas lisas ja 3-B lisas määratletud nõue.
 

3.

 Viide massile tootepõhises päritolureeglis tähistab netomassi, mis on materjali või toote mass ilma pakendi massita.
 

4.

 Käesolev lisa, 3-B lisa ja 3-E lisa põhinevad harmoneeritud süsteemil, mida on muudetud 1. jaanuaril 2017.

Märkus 2

3-B lisa ülesehitus

 

1.

 Märkusi jaotise või grupi kohta tuleb võimaluse korral lugeda koos asjaomase jaotise, grupi, rubriigi või alamrubriigi tootepõhiste päritolureeglitega.
 

2.

 Iga 3-B lisa 2. veerus esitatud tootepõhist päritolureeglit kohaldatakse vastava 3-B lisa 1. veerus esitatud toote suhtes.
 

3.

 Kui toote suhtes kohaldatakse alternatiivseid tootepõhiseid päritolureegleid, loetakse toode päritolustaatusele vastavaks, kui ta vastab ühele alternatiivsele reeglile. Kui toote suhtes kohaldatakse sellist tootepõhist päritolureeglit, mis sisaldab mitut nõuet, loetakse toode päritolustaatusele vastavaks üksnes siis, kui ta vastab kõigile neile nõuetele.
 

4.

 Käesolevas lisas 3-B lisas on kasutatud järgmisi mõisteid:

a)   „grupp“– harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri kaks esimest kohta;

b)   „rubriik“– harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri neli esimest kohta;

c)   „jaotis“– harmoneeritud süsteemi jaotis ja

d)   „alamrubriik“– harmoneeritud süsteemi klassifitseerimisnumbri kuus esimest kohta.
 

5.

 Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi lühendeid (1).

„CC“ –

valmistamine mis tahes gruppi kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, välja arvatud asjaomase toote gruppi kuuluvast materjalist, või muutumine mõnest muust grupist asjaomase toote grupiks, rubriigiks või alamrubriigiks; see tähendab, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus harmoneeritud süsteemi kahe numbri tasandil (st grupi muudatus).

„CTH“ –

valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, välja arvatud asjaomase toote rubriiki kuuluvast materjalist, või muutumine mõnest muust rubriigist asjaomase toote grupiks, rubriigiks või alamrubriigiks; see tähendab, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus harmoneeritud süsteemi nelja numbri tasandil (st rubriigi muudatus).

„CTSH“ –

valmistamine mis tahes alamrubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist, välja arvatud asjaomase toote alamrubriiki kuuluvast materjalist, muutumine mõnest muust alamrubriigist asjaomase toote grupiks, rubriigiks või alamrubriigiks; see tähendab, et kõigi asjaomase toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalide puhul tuleb teha tariifse klassifikatsiooni muudatus harmoneeritud süsteemi kuue numbri tasandil (st alamrubriigi muudatus).

Märkus 3

3-B lisa kohaldamine

 

1.

 Artikli 3.2 lõiget 3, milles käsitletakse tooteid, millele on antud päritolustaatus, kui neid kasutatakse materjalina teiste toodete valmistamisel, kohaldatakse olenemata asjaolust, kas päritolustaatus on antud lepinguosalise samas tootmispaigas, kus seda toodet kasutatakse, või mitte.
 

2.

 Kui tootepõhises päritolureeglis on nõutud, et teatavat päritolustaatuseta materjali ei tohi kasutada või et teatava päritolustaatuseta materjali väärtus või mass ei tohi ületada teatavat piirmäära, ei kehti need nõuded selliste päritolustaatuseta materjalide suhtes, mis on harmoneeritud süsteemis mujale klassifitseeritud.
 

3.

 Kui tootepõhise päritolureegliga on ette nähtud, et toode peab olema valmistatud teatavast materjalist, ei takista see kasutamast muid materjale, mis oma iseloomulike omaduste tõttu ei saa reeglile vastata.

Märkus 4

Päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse ja minimaalse piirkondliku väärtuse arvutamine

Mõisted

 

1.

 Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „tolliväärtus“– kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepinguga määratud tolliväärtus;

b)   „EXW“–

i)

toote tehasehind, mida makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki toote valmistamisega seotud kulusid ning sellest on maha arvatud kõik riiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote ekspordil, või

ii)

kui hinda ei maksta või kui tegelik hind ei kajasta kõiki tegelikult toote valmistamisega seotud kulusid, kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid kulusid, mida eksportiv lepinguosaline on toote toomisel teinud,

A)

hõlmab see müüki, üld- ja halduskulusid, samuti kasumit, mida saab mõistlikul viisil tootele eraldada, ning

B)

sellest jäävad välja veo-, kindlustus- ja muud transpordiga seotud kulud ning kõik eksportiva lepinguosalise riiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võidakse tagasi maksta saadud toote ekspordil;

c)   „FOB“–

i)

franko laeva pardal, mida makstakse müüjale olenemata transpordiviisist, tingimusel et hind sisaldab kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki toote valmistamisega seotud kulusid ning toote transportimist lepinguosalise ekspordisadamasse, ning sellest on maha arvatud kõik riiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võidakse tagasi maksta saadud toote ekspordil, või

ii)

kui hinda ei maksta või kui tegelik hind ei kajasta kõiki tegelikult toote tootmisega seotud kulusid, kõigi kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid kulusid, mida eksportiv lepinguosaline on toote valmistamisel teinud, ning selle transportimist lepinguosalise ekspordisadamasse,

A)

hõlmab see müüki, üld- ja halduskulusid, samuti kasumit, mida saab mõistlikul viisil tootele eraldada, kindlustus- ja veokulusid, ning

B)

sellest jäävad välja eksportiva lepinguosalise riiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võidakse tagasi maksta saadud toote ekspordil;

d)   „MaxNOM“– päritolustaatuseta materjalide maksimaalne väärtus protsentides;

e)   „RVC“– toote minimaalne piirkondlik väärtus protsentides ja

f)   „VNM“– toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus, mis on nende tolliväärtus impordi ajal, sealhulgas veo-, kindlustus- (kui see on asjakohane), pakendamis- ja kõik muud kulud, mis on seotud materjalide transportimisega selle lepinguosalise impordisadamasse, kus toote tootja asub. Kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis kasutatakse esimest tuvastatavat hinda, mida ükskõik kumb lepinguosaline selliste päritolustaatuseta materjalide eest maksis.
 

2.

 MaxNOM ja RVC arvutamiseks kasutatakse järgmisi valemeid:

Formula

Formula

Märkus 5

3-B lisa jaotistes V–VII osutatud tootmisprotsesside määratlused

Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „biotehnoloogiline protsess“–

i)

mikroorganismide (bakterid, viirused (sh faagid) jms) või inimeste, loomade või taimerakkude bioloogiline või biotehnoloogiline kasvatamine (sh rakukultuurid), hübridiseerimine või geneetiline muundamine ja

ii)

rakuliste või rakkudevaheliste struktuuride (nt isoleeritud geenid, geenifragmendid ja plasmiidid) tootmine, isoleerimine või puhastamine; fermenteerimine;

b)   „osakeste suuruse muutmine“– toote osakeste suuruse tahtlik ja kontrollitud muutmine muul viisil kui üksnes purustamise või pressimise teel, mille tulemusel saadakse toode, millel on kindlaksmääratud suurusega osakesed, osakeste kindlaksmääratud suurusjaotus või kindlaksmääratud pind, mis on saadava toote seisukohalt olulised ning mille füüsikalised ja keemilised omadused erinevad sisendmaterjalide omadest;

c)   „keemiline reaktsioon“– protsess, sealhulgas biokeemiline töötlus, mille tulemusel tekib molekulisiseste sidemete katkemise ja uute molekulisiseste sidemete moodustumise või molekulis sisalduvate aatomite paigutuse muutumise teel uue struktuuriga molekul, välja arvatud järgmistel juhtudel, mida ei loeta käesoleva mõiste tähenduses keemiliseks reaktsiooniks:

i)

lahustamine vees või muudes lahustites;

ii)

lahustite, sealhulgas vee eemaldamine või

iii)

kristallisatsioonivee lisamine või eemaldamine;

d)   „destilleerimine“–

i)

atmosfäärirõhul destilleerimine: eraldamisprotsess, mille käigus naftaõlid muundatakse destillatsioonitornis vastavalt keemispunktile osakesteks ja auruks ning kondenseeritakse seejärel erinevateks veeldatud fraktsioonideks; nafta destilleerimisel saadud tooted võivad hõlmata veeldatud naftagaasi, toorbensiini, bensiini, petrooli, diislit või kütteõli, kergeid gaasiõlisid ja määrdeõli, ja

ii)

vaakumdestilleerimine: destilleerimine atmosfäärirõhust madalamal rõhul, mis ei ole siiski nii madal, et seda saaks liigitada molekulaarseks destilleerimiseks; vaakumdestilleerimist kasutatakse selliste kõrge keemistemperatuuriga ja soojustundlike materjalide destilleerimiseks nagu rasked destillaadid naftaõlides, et toota kergeid kuni raskeid vaakumgaasiõlisid või vaakumjääke;

e)   „isomeeride eraldamine“– isomeeride isoleerimine või eraldamine isomeeride segust;

f)   „segamine“– materjalide sihilik ja proportsionaalne kontrollitud segamine, k.a dispergeerimine (v.a lahjendite lisamine) eelnevalt kindlaksmääratud nõuetele vastavuse saavutamiseks; selle tulemusel saadakse toode, mille füüsikalised ja keemilised omadused vastavad selle kauba otstarbele ja kasutusvaldkondadele ning erinevad sisendmaterjalide omadustest;

g)   „standardmaterjalide tootmine“ (sh standardlahused)– selliste preparaatide tootmine, mis sobivad analüüside tegemiseks, kalibreerimiseks või etalonina kasutamiseks ning millel on tootja poolt sertifitseeritud täpne puhtusaste või seguvahekord, ja

h)   „puhastamine“– protsess, mille tulemusel eemaldatakse vähemalt 80 % olemasolevatest lisanditest.

Märkus 6

3-B lisa XI jaotises kasutatud mõistete määratlused

Tootepõhistes päritolureeglites kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „keemilised staapelkiud“– rubriikidesse 55.01–55.07 kuuluvad süntees- või tehisfilamentköisikud, -staapelkiud või nende jäätmed;

b)   „looduslikud kiud“– muud kiud kui tehis- ja sünteeskiud. Mõiste hõlmab vaid ketruseelses etapis olevaid kiude, sealhulgas jäätmeid, ning kui ei ole määratud teisiti, hõlmab mõiste ka kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, kuid ketramata kiude; „looduslikud kiud“ hõlmavad rubriiki 05.11 kuuluvat hobusejõhvi, rubriikidesse 50.02 ja 50.03 kuuluvat siidi, rubriikidesse 51.01–51.05 kuuluvaid villakiudusid, loomavilla ja -karva, rubriikidesse 52.01–52.03 kuuluvaid puuvillakiudusid ning rubriikidesse 53.01–53.05 kuuluvaid muid taimseid kiudusid;

c)   „trükkimine“– tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, ja

d)   „trükkimine (iseseisva operatsioonina)“– tehnika, millega tekstiili alusmaterjalile antakse püsiva loomuga objektiivselt hinnatav funktsioon, nagu värv, kujundus või tehniline omadus, kasutades siidi-, rull-, digitaal- või ülekandetrüki tehnikaid, kombineeritult vähemalt kahe ettevalmistus- või viimistlustoiminguga (nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine, kõrvetamine, tsentrifuugimine, pingutamine raamil, freesimine, aurutamine ja kahandamine ning märg-dekateerimine), tingimusel et kõigi kasutatud päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

Märkus 7

Lubatud kõrvalekalded, mida kohaldatakse kaht või enamat põhitekstiilmaterjali sisaldavatele toodetele

 

1.

 Käesoleva märkuse tähenduses on põhitekstiilmaterjalid järgmised:

a)

siid;

b)

vill;

c)

loomakarvad;

d)

loomavill;

e)

hobusejõhv;

f)

puuvill;

g)

paberi valmistamiseks kasutatavad materjalid ja paber;

h)

lina;

i)

kanep;

j)

džuut ja muud niintekstiilkiud;

k)

sisal ja muud perekonna Agave taimede tekstiilkiud;

l)

kookoskiud, manilla, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud;

m)

sünteesfilamentkiud;

n)

tehisfilamentkiud;

o)

elektrit juhtivad filamentkiud;

p)

polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;

q)

polüestrist sünteesstaapelkiud;

r)

polüamiidist sünteesstaapelkiud;

s)

polüakrüülnitriilist sünteesstaapelkiud;

t)

polüimiidist sünteesstaapelkiud;

u)

polütetrafluoroetüleenist sünteesstaapelkiud;

v)

polü(fenüleensulfiidist) staapelkiud;

w)

polü(vinüülkloriidist) sünteesstaapelkiud;

x)

muud sünteesstaapelkiud;

y)

viskoosist tehisstaapelkiud;

z)

muud tehisstaapelkiud;

aa)

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist;

bb)

mähitud või mähkimata lõng, mis koosneb elastsete polüestriosadega polüuretaanist;

cc)

rubriiki 56.05 kuuluvad tooted (metalliseeritud lõng), mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust;

dd)

muud rubriiki 56.05 kuuluvad tooted;

ee)

klaaskiud ja

ff)

metallkiud.
 

2.

 Kui 3-B lisas viidatakse käesolevale märkusele, ei kohaldata kõnealuse lisa 2. veerus sätestatud nõudeid lubatud kõrvalekaldena päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide suhtes, mida on toote valmistamisel kasutatud, tingimusel et:

a)

toode sisaldab kaht või enamat põhitekstiilmaterjali ja

b)

päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide mass kokku ei ületa 10 % kõigi kasutatud põhitekstiilmaterjalide massist.

Näiteks:

Rubriigi 51.12 villast riiet, mis sisaldab rubriigi 51.07 villast lõnga, rubriigi 55.09 sünteesstaapelkiududest lõnga ning muid materjale kui põhitekstiilmaterjale. Päritolustaatuseta villast lõnga, mis ei vasta 3-B lisas sätestatud nõudele, või päritolustaatuseta sünteetilist lõnga, mis ei vasta 3-B lisas sätestatud nõudele, või nende segu võib kasutada tingimusel, et kasutatud lõngade kogumass ei ületa 10 % kõigi põhitekstiilmaterjalide massist.
 

3.

 Olenemata märkuse 7 punkti 2 alapunktist b on toodete puhul, mis sisaldavad mähitud või mähkimata lõnga, mis koosneb elastsete polüeetriosadega polüuretaanist, maksimaalne lubatud kõrvalekalle 20 %. Muude päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide sisalduse protsent ei tohi siiski ületada 10 %.
 

4.

 Olenemata märkuse 7 punkti 2 alapunktist b on toodete puhul, mis sisaldavad kahe kile vahele läbipaistva või värvilise liimiga liimitud kuni 5 mm laiust riba, mis koosneb alumiiniumpulbriga kaetud või katmata alumiiniumfoolium- või kilesüdamikust, maksimaalne lubatud kõrvalekalle 30 %. Muude päritolustaatuseta põhitekstiilmaterjalide sisalduse protsent ei tohi siiski ületada 10 %.
 

5.

 Rubriikide 51.06–51.10 ja rubriikide 52.04–52.07 toodete puhul võib looduslike kiudude ketramise käigus kasutada päritolustaatuseta keemilisi kiude, tingimusel et nende kogumass ei ületa 40 % toote massist.

Märkus 8

Muud teatavate tekstiiltoodete suhtes kohaldatavad lubatud kõrvalekalded

 

1.

 Kui 3-B lisas viidatakse käesolevale märkusele, võib kasutada päritolustaatuseta tekstiilmaterjale (välja arvatud vooder ja vaheriie), mis ei vasta asjaomase lisa 2. veeru nõuetele tekstiilist valmistoodete kohta, tingimusel et need materjalid on klassifitseeritud mõnda teise rubriiki kui kõnealune toode ning nende väärtus ei ületa 8 % toote EXW-st või FOB-st.
 

2.

 Päritolustaatuseta materjale, mida ei klassifitseerita gruppidesse 50–63, võib piiranguta kasutada gruppidesse 61–63 kuuluvate tekstiiltoodete valmistamiseks, olenemata sellest, kas need materjalid sisaldavad tekstiili või mitte.

Näiteks:

Kui 3-B lisas sätestatud nõue näeb ette, et konkreetse tekstiilmaterjalist kaubaartikli, näiteks pükste valmistamiseks tuleb kasutada lõnga, ei takista see päritolustaatuseta metallist kaubaartiklite, näiteks nööpide kasutamist, kuigi metallist artikleid ei klassifitseerita gruppidesse 50–63. Samadel põhjustel ei takista see päritolustaatuseta tõmblukkude kasutamist, isegi kui tõmblukud sisaldavad tavaliselt tekstiili.
 

3.

 Kui 3-B lisas sätestatud nõue seisneb päritolustaatuseta materjalide maksimaalses väärtuses, tuleb päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamisel võtta arvesse nende päritolustaatuseta materjalide väärtust, mis ei ole klassifitseeritud gruppidesse 50–63.

(1)  Selgituseks: kui tariifse klassifikatsiooni muudatuse nõudega nähakse ette erand teatava grupi, rubriigi või alamrubriigi muudatusest, ei või kasutada ühtegi sellise grupi, rubriigi või alamrubriigi päritolustaatuseta materjali üksikult ega ühiselt.

LISA 3-B

TOOTEPÕHISED PÄRITOLUREEGLID

1. veerg

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (2017) koos konkreetse kirjeldusega

2. veerg

Tootepõhine päritolureegel

I JAOTIS

ELUSLOOMAD; LOOMSED TOOTED

Grupp 1

Elusloomad

01.01–01.06

Kõik gruppi 1 kuuluvad loomad on täielikult saadud.

Grupp 2

Liha ja söödav rups

02.01–02.10

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 1 ja 2 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud:

–

harilik tuun (Thunnus thynnus):

kogu harilik tuun (Thunnus thynnus) on täielikult saadud või

valmistamine, mille puhul harilik tuun (Thunnus thynnus) on pärit sumpkalakasvatusest, mille järel seda on vähemalt kolm kuud lepinguosalises riigis nuumatud või kalakasvatuses peetud. Nuumamise või kasvatuses pidamise kestus määratakse kindlaks sumpadesse paigutamise ja püüdmise kuupäevade järgi, mis on registreeritud Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) elektroonilises hariliku tuuni püügi dokumendis (eBCD).

–

muud:

kõik kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud on täielikult saadud.

Grupp 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

04.01–04.10

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 4 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 5

Mujal nimetamata loomsed tooted

05.01–05.11

CTH

II JAOTIS

TAIMSED TOOTED

Grupp 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

06.01–06.04

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 6 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 7

Köögivili ning söödavad juured ja mugulad

07.01–07.14

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 8

Söödavad puuviljad, marjad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koor

08.01–08.14

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 8 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 9

Kohv, tee, mate ja vürtsid

09.01

CTSH või

segamine.

0902.10–0902.20

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0902.10 ja 0902.20 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

0902.30–0903.00

CTSH või

segamine.

09.04–09.10

CTSH või

segamine, purustamine või jahvatamine.

Grupp 10

Teravili

10.01–10.08

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 10 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 11

Jahvatustööstuse tooted; linnased; tärklis; inuliin; nisugluteen

11.01–11.09

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 10 ja 11, rubriikidesse 07.01, 07.13, 07.14 ja 23.03 ning alamrubriiki 0710.10 kuuluvad materjalid ning alamrubriigi 0712.90 kuivatatud kartulid on täielikult saadud.

Grupp 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

12.01

CTH

12.02–12.14

CTH, v.a rubriik 12.01

Grupp 13

Šellak; kummivaigud, vaigud ja muud taimemahlad ja -ekstraktid

1301.20–1302.19

CTH

1302.20

CTSH; päritolustaatuseta pektiine võib siiski kasutada.

1302.31

CTH

1302.32

CTSH; jaanileivapuu kaunadest saadud päritolustaatuseta taimeliime ja paksendajaid võib siiski kasutada.

1302.39

CTH

Grupp 14

Taimsed punumismaterjalid; mujal nimetamata taimsed tooted

14.01–14.04

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

III JAOTIS

LOOMSED JA TAIMSED RASVAD JA ÕLID NING NENDE LÕHUSTAMISSAADUSED; TÖÖDELDUD TOIDURASVAD; LOOMSED JA TAIMSED VAHAD

Grupp 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad

15.01–15.06

CTH

15.07

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikidesse 12.01 ja 15.07 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

15.08

CTH

15.09–15.10

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad taimsed materjalid on täielikult saadud.

15.11–15.13

CTH

15.14

 

–

rapsi- või rüpsiõli ja selle fraktsioonid:

valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikidesse 12.05 ja 15.14 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

–

sinepiõli ja selle fraktsioonid:

CTH

15.15

 

–

riisikliiõli ja selle fraktsioonid:

valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad rubriikidesse 10.06 ja 15.15 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

–

muud:

CTH

1516.10–1517.10

CTH

1517.90

 

–

edasi töötlemata taimeõlide segud:

CC

–

muud:

CTH

15.18–15.22

CTH

IV JAOTIS

VALMISTOIDUKAUBAD; JOOGID, ALKOHOL JA ÄÄDIKAS; TUBAKAS JA TÖÖSTUSLIKUD TUBAKAASENDAJAD

Grupp 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

16.01–16.02

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 ning rubriiki 10.06 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

16.03

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

16.04–16.05

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppidesse 2, 3 ja 16 ning rubriiki 10.06 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted

17.01

CTH

17.02

CTH, tingimusel et:

—

kasutatavate rubriiki 04.04 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriikidesse 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.03 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

17.03

CTH

17.04

CTH, tingimusel et kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

Grupp 18

Kakao ja kakaotooted

18.01–18.05

CTH

18.06

CTH, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppi 4 ja rubriiki 19.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.

Grupp 19

Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted

19.01

CC, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriikidesse 10.01, 10.03, 10.06 ja 11.01 – 11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

19.02

CC, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppidesse 2, 3 ja 16 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriiki 10.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 90 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 10.06 ja 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist.

19.03

CC, tingimusel et kasutatavate rubriikidesse 10.06 ja 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist.

19.04

CC, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriikidesse 10.01, 10.03, 10.06 ja 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.

19.05

CTH, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriikidesse 10.03, 10.06 ja 11.01–11.08 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.

Grupp 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest

20.01

CC

20.02–20.03

Valmistamine, mille puhul kõik kasutatavad gruppi 7 kuuluvad materjalid on täielikult saadud.

20.04–20.08

CTH, tingimusel et kasutatavad oad (Vigna spp., Phaseolus spp.), herned (Pisum sativum), ananassid, apelsinid, kartulid ja spargel on täielikult saadud.

20.09

CTH, tingimusel et kasutatavad ananassid, apelsinid, kartulid, õunad ja viinamarjad on täielikult saadud.

Grupp 21

Mitmesugused toiduvalmistised

21.01

CC, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppi 4 ja rubriiki 19.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriiki 10.03 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

2102.10–2103.10

CTH

2103.20

CC, v.a rubriigid 07.02 ja 20.02

2103.30

CTSH; päritolustaatuseta sinepipulbrit võib siiski kasutada.

2103.90

CTSH

21.04

CTH

21.05

CTH, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppi 4 ja rubriiki 19.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

21.06

CTH, tingimusel et:

—

gruppi 1212.99 kuuluvad Konnyaku valmistamiseks kasutatavad materjalid on täielikult saadud või toodetud;

—

kasutatavate gruppi 4 ja rubriiki 19.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriiki 10.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist;

—

kasutatavate rubriiki 10.03 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate rubriiki 10.06 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.

Grupp 22

Joogid, alkohol ja äädikas

22.01

CTH

22.02

CTH, tingimusel et:

—

kasutatavate gruppi 4 ja rubriiki 19.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

22.03–22.08

CTH, v.a rubriigid 22.07 ja 22.08, tingimusel et:

—

kõik kasutatavad alamrubriikidesse 0806.10, 2009.61 ja 2009.69 kuuluvad materjalid on täielikult saadud;

—

kasutatavate gruppi 4 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 40 % toote massist.

22.09

CTH, v.a rubriigid 22.07 ja 22.08, tingimusel et kõik rubriiki 10.06 ja alamrubriikidesse 0806.10, 2009.61 ja 2009.69 kuuluvad kasutatavad materjalid on täielikult saadud.

Grupp 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad

23.01

CTH

23.02–23.03

CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 10 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 20 % toote massist.

23.04–23.08

CTH

23.09

CTH, tingimusel et:

—

kõik kasutatavad gruppidesse 2 ja 3 kuuluvad materjalid on täielikult saadud;

—

kasutatavate gruppi 4 ja rubriiki 19.01 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist;

—

kasutatavate gruppidesse 10 ja 11 ning rubriikidesse 23.02 ja 23.03 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 10 % toote massist ja

—

kasutatavate rubriikidesse 17.01 ja 17.02 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.

Grupp 24

Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad

24.01

CC

2402.10

CTH, tingimusel et kasutatavate gruppi 24 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide kogumass ei ületa 30 % toote massist.

2402.20–2403.99

CTH;

MaxNOM 35 % (EXW) või

RVC 70 % (FOB).

V JAOTIS

MINERAALSED TOOTED

Jaotise märkus: Käesolevas jaotises esinevate horisontaalsete töötlusreeglite määratlused on esitatud 3-A lisa märkuses 5.

Grupp 25

Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid, lubi ja tsement

25.01

CTH

25.02–25.30

CTH;

MaxNOM 70 % (EXW) või

RVC 35 % (FOB).

Grupp 26

Maagid, räbu ja tuhk

26.01–26.21

CTH

Grupp 27

Mineraalkütused ja -õlid ning nende destilleerimissaadused; bituumenained; mineraalvahad

27.01–27.09

CTH;

on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

27.10

CTH, v.a alamrubriiki 3824.99 ja 3826.00 kuuluv biodiisel, või

on läbinud destilleerimise või keemilise reaktsiooni, tingimusel et rubriiki 27.10 ja alamrubriikidesse 3824.99 ja 3826.00 kuuluv kasutatav biodiisel (sh vesinikuga töödeldud taimeõli) on saadud esterdamise, ümberesterdamise või vesinikuga töötlemise teel.

27.11

CTSH või

on läbinud keemilise reaktsiooni.

27.12–27.15

CTH;

on läbinud keemilise reaktsiooni või segamise;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

VI JAOTIS

KEEMIATÖÖSTUSE JA SELLEGA SEOTUD TÖÖSTUSHARUDE TOOTED

Jaotise märkus: Käesolevas jaotises esinevate horisontaalsete töötlusreeglite määratlused on esitatud 3-A lisa märkuses 5.

Grupp 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

28.01–28.53

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise või isomeeride eraldamise;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 29

Orgaanilised kemikaalid

2901.10–2905.42

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2905.43–2905.44

CTH, v.a rubriik 17.02 või alamrubriik 3824.60.

2905.45

CTH; alamrubriiki 2905.45 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote EXW-st või 15 % toote FOB-st;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2905.49–2905.59

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2906.11

CTSH

2906.12–2918.13

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2918.14–2918.15

CTSH

2918.16–2922.41

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2922.42

CTSH

2922.43–2923.10

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2923.20

CTSH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2923.30–2924.24

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2924.25–2924.29

CTSH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2925.11–2938.10

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

2938.90

CTSH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

29.39

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

29.40

CTSH

29.41–29.42

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 30

Farmaatsiatooted

30.01–30.06

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, osakeste suuruse muutmise, isomeeride eraldamise või biotehnilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 31

Väetised

31.01–31.04

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

31.05

 

–

naatriumnitraat

–

kaltsiumtsüaanamiid

–

kaaliumsulfaat

–

magneesiumkaaliumsulfaat

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

–

muud

CTH ja MaxNOM 50 % (EXW); või CTH ja RVC 55 % (FOB); rubriiki 31.05 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote EXW-st või 15 % toote FOB-st;

MaxNOM 40 % (EXW) või

RVC 65 % (FOB).

Grupp 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

32.01–32.05

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

3206.11–3206.19

CTH; rubriiki 32.06 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 20 % toote EXW-st või 15 % toote FOB-st;

MaxNOM 40 % (EXW) või

RVC 65 % (FOB).

3206.20–3215.90

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

3301.12–3302.10

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

3302.90–3303.00

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

33.04

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, segamise, osakeste suuruse muutmise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

33.05–33.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 34

Seep, orgaanilised pindaktiivsed ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad, vahavalmistised, poleerimis- ja puhastusvahendid, küünlad jms tooted; voolimispastad, stomatoloogiline vaha ja hambaravis kasutatavad kipsisegud

34.01–34.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise või isomeeride eraldamise;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

35.01

CTH

3502.11–3502.19

CTH, v.a rubriigid 04.07 ja 04.08.

3502.20–3504.00

CTH

35.05

CC, v.a rubriik 11.08.

35.06–35.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 36

Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergsüttivad valmistised

36.01–36.06

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, standardmaterjalide tootmise või isomeeride eraldamise;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 37

Foto- ja kinokaubad

37.01–37.07

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, standardmaterjalide tootmise või isomeeride eraldamise;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 38

Mitmesugused keemiatooted

38.01–38.08

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

3809.10

CTH, v.a rubriigid 11.08 ja 35.05.

3809.91–3822.00

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

38.23

CTSH

3824.10–3824.50

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

3824.60

CTH, v.a rubriik 17.02 ja alamrubriigid 2905.43 ja 2905.44.

3824.71–3824.91

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

3824.99

 

–

biodiisel

valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise, esterdamise või vesinikuga töötlemise teel.

–

muud

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

38.25

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni, puhastamise, standardmaterjalide tootmise, isomeeride eraldamise või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

38.26

Valmistamine, mille käigus biodiisel on saadud ümberesterdamise, esterdamise või vesinikuga töötlemise teel.

VII JAOTIS

PLASTID JA PLASTTOOTED; KAUTŠUK JA KUMMITOOTED

Jaotise märkus: Käesolevas jaotises esinevate horisontaalsete töötlusreeglite määratlused on esitatud 3-A lisa märkuses 5.

Grupp 39

Plastid ja plasttooted

39.01–39.03

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

39.04–39.06

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

39.07–39.08

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

39.09–39.10

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

39.11

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

39.12–39.15

CTSH;

on läbinud keemilise reaktsiooni või biotehnoloogilise protsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

39.16–39.26

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 40

Kautšuk ja kummitooted

40.01–40.11

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

4012.11–4012.19

CTSH;

kasutatud rehvide protekteerimine;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

4012.20–4017.00

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

VIII JAOTIS

TOORNAHAD, NAHK, KARUSNAHK JA TOOTED NENDEST; SADULSEPATOOTED JA RAKMED; REISITARBED, KÄEKOTID JMS TOOTED; TOOTED LOOMASOOLTEST (V.A JÄMESIIDIST)

Grupp 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

41.01–41.03

CC

4104.11–4104.19

CTH

4104.41–4104.49

CTSH, v.a alamrubriigid 4104.41–4104.49.

4105.10

CTH

4105.30

CTSH

4106.21

CTH

4106.22

CTSH

4106.31

CTH

4106.32

CTSH

4106.40

 

–

märjas olekus toode:

CTH

–

kuivas olekus toode:

CTH või

valmistamine päritolustaatuseta materjalist märjas olekus.

4106.91

CTH

4106.92

CTSH

41.07–41.13

CTH; alamrubriikidesse 4104.41, 4104.49, 4105.30, 4106.22, 4106.32 ja 4106.92 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et pargitud või toornaha järelparkimine toimub kuivalt.

41.14–41.15

CTH

Grupp 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

42.01–42.06

CC;

CTH ja MaxNOM45 % (EXW) või

CTH ja RVC60 % (FOB).

Grupp 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted

43.01

CC

43.02–43.04

CTH

IX JAOTIS

PUIT JA PUITTOOTED; PUUSÜSI; KORK JA KORGIST TOOTED; ÕLGEDEST, ESPARTOST JA MUUDEST PUNUMISMATERJALIDEST TOOTED; KORV- JA VITSPUNUTISED

Grupp 44

Puit ja puittooted; puusüsi

44.01–44.21

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 45

Kork ja korgist tooted

45.01–45.04

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 46

Õlgedest, espartost ja muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised

4601.21–4601.22

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

4601.29

CC, v.a grupp 14.

4601.92–4601.93

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

4601.94

CC, v.a grupp 14.

4601.99–4602.12

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

4602.19

CC, v.a grupp 14.

4602.90

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

X JAOTIS

KIUMASS PUIDUST VM KIULISEST TSELLULOOSMATERJALIST; RINGLUSSE VÕETUD PABERI- VÕI PAPIJÄÄTMED JA -JÄÄGID; PABER JA PAPP NING TOOTED NENDEST

Grupp 47

Kiumass puidust vm kiulisest tselluloosmaterjalist; ringlusse võetud paberi- või papijäätmed ja -jäägid

47.01–47.07

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 48

Paber ja papp; paberimassist, paberist või papist tooted

48.01–48.23

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 49

Raamatud, ajalehed, pildid jm trükitooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised; käsikirjad, masinakirjatekstid ning plaanid ja joonised

49.01–49.11

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

XI JAOTIS

TEKSTIIL JA TEKSTIILTOOTED

Jaotise märkus: Käesolevas jaotises esinevad mõisted ja teatavatele tekstiilmaterjalist toodetele kohaldatavad kõrvalekalded on esitatud 3-A lisa märkustes 6, 7 ja 8.

Grupp 50

Siid

50.01

CTH

50.02

CTH, v.a rubriik 50.01.

50.03

 

–

kraasitud ja kammitud:

siidijääkide kraasimine või kammimine.

–

muud:

CTH

50.04–50.05

Looduslike kiudude ketramine;

keemilise filamentkiu ekstrusioon koos ketramisega;

keemilise filamentkiu ekstrusioon koos korrutamisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

50.06

 

–

siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng:

looduslike kiudude ketramine;

keemilise filamentkiu ekstrusioon koos ketramisega;

keemilise filamentkiu ekstrusioon koos korrutamisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

–

jämesiid:

CTH

50.07

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

korrutamine või mõni muu mehhaaniline operatsioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie

51.01–51.05

CTH

51.06–51.10

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

51.11–51.13

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 52

Puuvill

52.01–52.03

CTH

52.04–52.07

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

52.08–52.12

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

korrutamine või mõni muu mehhaaniline operatsioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 53

Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie

53.01–53.05

CTH

53.06–53.08

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

53.09–53.11

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 54

Keemilised filamentkiud; keemiliste tekstiilmaterjalide ribad jms vormid

54.01–54.06

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

54.07–54.08

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

korrutamine või mõni muu mehhaaniline operatsioon koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 55

Keemilised staapelkiud

55.01–55.07

Keemiliste kiudude ekstrusioon.

55.08–55.11

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

55.12–55.16

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

korrutamine või mõni muu mehhaaniline operatsioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 56

Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid, paelad, köied ja trossid ning tooted nendest

56.01

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või

Pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

56.02

 

–

nõeltöödeldud vilt:

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega; kasutada võib siiski:

—

rubriiki 54.02 kuuluvat päritolustaatuseta polüpropüleenfilamenti;

—

rubriiki 55.03 või 55.06 kuuluvaid päritolustaatuseta polüpropüleenkiude või

—

rubriiki 55.01 kuuluvat päritolustaatuseta polüpropüleenköisikut,

milles iga filamendi või kiu joontihedus on alla 9 detsiteksi, kui nende koguväärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st, või

looduslikest kiududest vildi puhul ainult lausriide moodustumine.

–

muud:

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kanga moodustumisega või

looduslikest kiududest muu vildi puhul ainult lausriide moodustumine.

5603.11–5603.14

Valmistamine

—

orienteeritud või orienteerimata filamentidest või

—

naturaalsetest või keemilistest ainetest või polümeeridest,

millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks.

5603.91–5603.94

Valmistamine

—

orienteeritud või orienteerimata staapelkiududest või

—

naturaalsetest või keemilistest hakitud lõngadest,

millele mõlemal juhul järgneb sidumine lausriideks.

5604.10

Valmistamine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast.

5604.90

Looduslike kiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

56.05

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega või

korrutamine koos mõne muu mehhaanilise operatsiooniga.

56.06

Keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega;

korrutamine koos mähkimisega;

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine või

flokeerimine koos värvimisega.

56.07–56.09

Looduslike kiudude ketramine või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos ketramisega.

Grupp 57

Vaibad jm tekstiilpõrandakatted

Märkus grupi kohta: Selle grupi toodete aluskihina võib kasutada džuutriiet.

57.01–57.05

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

valmistamine kookos- või sisal- või džuut- või klassikalisest ringkedratud viskooslõngast;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või

keemiliste kiudude ekstrusioon koos lausriide valmistamistehnikatega, sealhulgas nõeltorkemeetodil.

Grupp 58

Eririie; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid

58.01–58.04

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

58.05

CTH

58.06–58.09

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

58.10

Tikandid, mille puhul mis tahes rubriiki (v.a toote enda rubriik) kuuluvate kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

58.11

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või taftingtöötlusega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumise või taftingtöötlusega;

kudumine koos värvimise või flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

taftingtöötlus koos värvimise või trükkimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

Grupp 59

Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud tekstiilriie; tekstiiltooted tööstuslikuks otstarbeks

59.01

kudumine koos värvimise, flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega või

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega.

59.02

 

–

sisaldab kuni 90 % massist tekstiilmaterjale:

kudumine

–

muud:

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega.

59.03

Kudumine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

59.04

Kudumine koos värvimise, pealistamise, lamineerimise või metalliseerimisega.

59.05

 

–

kummi, plasti vm ainetega impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud:

kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos impregneerimise, pealistamise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega.

–

muud:

looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

kudumine koos trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

59.06

 

–

silmkoelised ja heegeldatud kangad (trikookangad):

looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega;

silmuskudumine või heegeldamine koos kummeerimisega või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

–

muud sünteesfilamentlõngast kangad tekstiilmaterjalisisaldusega üle 90 % massist:

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega.

–

muud:

kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise või pealistamise või kummeerimisega;

lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega või

kummeerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

59.07

Kudumine, silmuskudumine või lausriide valmistamine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega või

trükkimine (iseseisva operatsioonina).

59.08

 

–

impregneeritud hõõgsukad:

valmistamine silmkoes ringkootud või ringis heegeldatud hõõgsukakangast.

–

muud:

CTH

59.09–59.11

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumisega;

keemiliste kiudude ekstrusioon koos kudumisega;

kudumine koos värvimise, pealistamise või lamineerimisega või

pealistamine, flokeerimine, lamineerimine või metalliseerimine koos vähemalt kahe muu peamise ettevalmistava või viimistlustoiminguga (nagu nt kalandreerimine, kokkutõmbumisvastane töötlemine, termofikseerimine, püsiviimistlemine), tingimusel et päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

Grupp 60

Silmkoelised ja heegeldatud kangad

60.01–60.06

Looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega;

kudumine koos värvimise, flokeerimise, katmise, lamineerimise või metalliseerimisega;

flokeerimine koos värvimise või trükkimisega;

lõnga värvimine koos kudumise, silmuskudumise või lausriide valmistamisega või

korrutamine ja tekstureerimine koos kudumise või heegeldamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta korrutamata või tekstureerimata lõnga väärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

Grupp 61

Silmkoelised ja heegeldatud rõivad ning rõivamanused (trikootooted)

61.01–61.17

 

–

saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel:

kudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

–

muud:

looduslike või keemiliste staapelkiudude ketramine koos silmuskudumise või heegeldamisega;

keemilise filamentlõnga ekstrusioon koos silmuskudumise või heegeldamisega või

kudumine ja lõpptöötlus ühe operatsioonina.

Grupp 62

Rõivad ja rõivamanused, v.a silmkoelised või heegeldatud

62.01

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.02

 

–

tikitud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.03

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.04

 

–

tikitud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.05

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.06

 

–

tikitud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.07–62.08

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.09

 

–

tikitud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.10

 

–

tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.11

 

–

naiste või tüdrukute tikitud rõivad:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.12

 

–

silmkoelised või heegeldatud, saadud mitme kindlakujuliseks lõigatud või kindlakujuliseks kootud või heegeldatud silmkootud või heegeldatud detaili kokkuõmblemisel vm viisil ühendamisel:

silmkoes kudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.13–62.14

 

–

tikitud

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.15

Kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.16

 

–

tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

62.17

 

–

tikitud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega;

valmistamine tikkimata kangast, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st, või

lõpptöötlus, sh väljalõikamine, millele on eelnenud trükkimine (iseseisva operatsioonina).

–

tulekaitsevahendid aluminiseeritud polüestrist fooliumiga kaetud kangast:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

pealistamine või lamineerimine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega, tingimusel et kasutatava päritolustaatuseta pealistamata või lamineerimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

valmis lõigatud vaheriie kraedeks ja kätisteks:

CTH, tingimusel et kasutava päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

Grupp 63

Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud

63.01–63.04

 

–

vildist, lausriidest:

lausriide valmistamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

–

muud:

 

– –

tikitud:

kudumine või silmuskudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega või

valmistamine tikkimata kangast (v.a silmuskoelisest või heegeldatud kangast), tingimusel et kasutava päritolustaatuseta tikkimata kanga väärtus ei ületa 40 % toote EXW-st või 35 % toote FOB-st.

– –

muud:

kudumine, silmuskudumine või heegeldamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

63.05

Keemiliste kiudude ekstrusioon või looduslike kiudude või keemiliste staapelkiudude ketramine koos kudumise või silmuskudumise ja lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

63.06

 

–

lausriidest:

lausriide valmistamine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

–

muud:

kudumine koos lõpptöötluse, sh väljalõikamisega.

63.07

MaxNOM 40 % (EXW) või

RVC 65 % (FOB).

63.08

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti; komplektis võib siiski olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti EXW-st või FOB-st.

63.09–63.10

CTH

XII JAOTIS

JALATSID, PEAKATTED, VIHMA- JA PÄEVAVARJUD, JALUTUSKEPID, ISTMEGA JALUTUSKEPID; PIITSAD, RATSAPIITSAD JA NENDE OSAD; TÖÖDELDUD SULED JA SULGEDEST TOOTED; TEHISLILLED; TOOTED JUUSTEST

Grupp 64

Jalatsid, kedrid jms tooted; nende osad

64.01–64.06

CC;

CTH, v.a rubriigid 64.01–64.05 ja alamrubriiki 6406.90 kuuluvad kokkupandud pealsed, mis on sisetaldade külge kinnitatud, ning MaxNOM 50 % (EXW) või

CTH, v.a rubriigid 64.01–64.05 ja alamrubriiki 6406.90 kuuluvate sisetaldade külge kinnitatud kokkupandud pealsed, ning RVC 55 % (FOB).

Grupp 65

Peakatted ja nende osad

65.01–65.07

CTH

Grupp 66

Vihma- ja päevavarjud, jalutuskepid, istmega jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad

66.01–66.03

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

67.01–67.04

CTH

XIII JAOTIS

KIVIST, KIPSIST, TSEMENDIST, ASBESTIST, VILGUST JMS MATERJALIST TOOTED; KERAAMIKATOOTED; KLAAS JA KLAASTOOTED

Grupp 68

Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgust jms materjalist tooted

68.01–68.15

CTH;

MaxNOM 70 % (EXW) või

RVC 35 % (FOB).

Grupp 69

Keraamikatooted

69.01–69.14

CTH

Grupp 70

Klaas ja klaastooted

70.01–70.05

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

70.06

 

–

kaetud klaasplaatalused:

CTH või

valmistamine rubriiki 70.06 kuuluvatest katmata klaasplaatalustest.

–

muud:

CTH, v.a rubriigid 70.02–70.05.

70.07 (1)–70.09

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

70.10

 

–

klaas ja klaastooted, klaasist mahutid:

CTH; rubriiki 70.10 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % toote EXW-st või FOB-st.

–

muud:

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

70.11

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

70.13

CTH; rubriiki 70.13 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % toote EXW-st või FOB-st.

70.14–70.17

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

7018.10

CTH

7018.20

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

7018.90

CTH

70.19–70.20

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

XIV JAOTIS

LOODUSLIKUD JA KULTIVEERITUD PÄRLID, VÄÄRIS- JA POOLVÄÄRISKIVID, VÄÄRISMETALLID, VÄÄRISMETALLIDEGA PLAKEERITUD METALLID, NENDEST VALMISTATUD TOOTED; JUVEELTOODETE IMITATSIOONID; MÜNDID

Grupp 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid

71.01

CC

71.02–71.04

CTSH

71.05

CTH

71.06

 

–

survetöötlemata

CTH, v.a rubriigid 71.06, 71.08 ja 71.10;

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate väärismetallide sulatamine või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega või puhastamine.

–

pooltöödeldud või pulbrina:

valmistamine survetöötlemata väärismetallidest.

71.07

 

–

väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltöödeldud:

valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist.

–

muud:

CTH

71.08

 

–

survetöötlemata

CTH, v.a rubriigid 71.06, 71.08 ja 71.10;

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate väärismetallide sulatamine või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega või puhastamine.

–

pooltöödeldud või pulbrina:

valmistamine survetöötlemata väärismetallidest.

71.09

 

–

väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltöödeldud:

valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist.

–

muud:

CTH

71.10

 

–

survetöötlemata

CTH, v.a rubriigid 71.06, 71.08 ja 71.10;

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

rubriikidesse 71.06, 71.08 ja 71.10 kuuluvate väärismetallide sulatamine või legeerimine omavahel või mitteväärismetallidega või puhastamine.

–

pooltöödeldud või pulbrina:

valmistamine survetöötlemata väärismetallidest.

71.11

 

–

väärismetallidega plakeeritud metallid, pooltöödeldud:

valmistamine väärismetalliga plakeeritud survetöötlemata metallist.

–

muud:

CTH

71.12

CTH

71.13–71.17

CTH, v.a rubriigid 71.13–71.17;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

71.18

CTH

XV JAOTIS

MITTEVÄÄRISMETALLID JA NENDEST VALMISTATUD TOOTED

Grupp 72

Raud ja teras

72.01–72.06

CTH

72.07

CTH, v.a rubriik 72.06.

72.08–72.17

CTH, v.a rubriigid 72.08–72.17.

7218.10

CTH

7218.91–7218.99

CTH, v.a rubriik 72.06.

72.19–72.23

CTH, v.a rubriigid 72.19–72.23.

7224.10

CTH

7224.90

CTH, v.a rubriik 72.06.

72.25–72.29

CTH, v.a rubriigid 72.25–72.29.

Grupp 73

Raud- ja terastooted

7301.10

CTH, v.a rubriigid 72.08–72.17.

7301.20

CTH

73.02

CTH, v.a rubriigid 72.08–72.17.

73.03

CTH

73.04–73.06

CTH, v.a rubriigid 72.13–72.17, 72.21–72.23 ja 72.25–72.29.

73.07

 

–

roostevabast terasest toruliitmikud:

CTH, v.a rubriiki 72.07 kuuluvad sepistatud toorikud; rubriiki 72.07 kuuluvaid päritolustaatuseta sepistatud toorikuid võib siiski kasutada, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 50 % toote EXW-st või 45 % toote FOB-st.

–

muud:

CTH

73.08

CTH, v.a rubriik 7301.20;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

7309.00–7315.19

CTH

7315.20

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

7315.81–7319.90

CTH

7320.10

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

7320.20–7326.90

CTH

Grupp 74

Vask ja vasktooted

74.01–74.02

CTH

74.03

CTSH

74.04–74.19

CTH

Grupp 75

Nikkel ja nikkeltooted

75.01–75.04

CTSH

75.05–75.08

CTH

Grupp 76

Alumiinium ja alumiiniumtooted

76.01

CTSH

76.02–76.06

CTH ja MaxNOM 50 % (EXW) või

CTH ja RVC 55 % (FOB).

76.07

CTH, v.a rubriik 76.06.

7608.10–7616.91

CTH ja MaxNOM 50 % (EXW) või

CTH ja RVC 55 % (FOB).

7616.99

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 78

Plii ja pliitooted

7801.10

CTSH

7801.91–7801.99

CTH, v.a rubriik 78.02.

78.02–78.04

CTH

78.06

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 79

Tsink ja tsinktooted

79.01–79.07

CTH

Grupp 80

Tina ja tinatooted

80.01–80.07

CTH

Grupp 81

Teised mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest

81.01–81.13

CTSH või

valmistamine mis tahes rubriiki kuuluvast päritolustaatuseta materjalist rafineerimise, sulatamise või termilise metallivormimise teel.

Grupp 82

Mitteväärismetallist tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid; nende mitteväärismetallist osad

8201.10–8205.70

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8205.90

CTH; komplektid võivad siiski sisaldada rubriiki 82.05 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti EXW-st või FOB-st.

82.06

CTH, v.a rubriigid 82.02–82.05; komplektid võivad siiski sisaldada rubriikidesse 82.02–82.05 kuuluvaid päritolustaatuseta tööriistu, tingimusel et nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti EXW-st või FOB-st.

82.07–82.15

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 83

Mitmesugused mitteväärismetallist tooted

83.01–83.11

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

XVI JAOTIS

MASINAD JA MEHAANILISED SEADMED; ELEKTRISEADMED; NENDE OSAD; HELISALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, TELEPILDI JA -HELI SALVESTUS- JA TAASESITUSSEADMED, NENDE OSAD JA TARVIKUD

Grupp 84

Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad

84.01–84.06

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.07–84.08 (2)

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.09–84.24

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.25–84.30

CTH, v.a rubriik 84.31;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.31–84.43

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.44–84.47

CTH, v.a rubriik 84.48;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.48–84.55

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.56–84.65

CTH, v.a rubriik 84.66;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.66–84.68

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.70–84.72

CTH, v.a rubriik 84.73;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

84.73–84.87

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 85

Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, telepildi ja -heli salvestamise ja taasesitamise seadmed, nende osad ja tarvikud

85.01–85.02

CTH, v.a rubriik 85.03;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.03–85.18

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.19–85.21

CTH, v.a rubriik 85.22;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.22–85.23

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.25–85.28

CTH, v.a rubriik 85.29;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.29–85.34

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.35–85.37

CTH, v.a rubriik 85.38;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.38–85.39

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8540.11–8540.12

CTSH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8540.20–8540.99

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8541.10–8541.60

CTSH;

kasutatavad päritolustaatuseta materjalid läbivad difusiooniprotsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8541.90

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8542.31–8542.39

CTSH;

kasutatavad päritolustaatuseta materjalid läbivad difusiooniprotsessi;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8542.90–8543.90

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8544.11–8544.60

CTH, v.a rubriigid 74.08, 74.13, 76.05 ja 76.14;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

8544.70

CTH, v.a rubriigid 70.02 ja 90.01;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

85.45–85.48

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

XVII JAOTIS

SÕIDUKID, ÕHUSÕIDUKID, VEESÕIDUKID JA MUUD TRANSPORDIVAHENDID

Grupp 86

Raudtee- või trammivedurid, -veerem ning nende osad; raudtee- või trammiteeseadmed ja -tarvikud ning nende osad; mitmesugused mehaanilised (sh elektromehaanilised) liikluskorraldusseadmed

86.01–86.09

CTH, v.a rubriik 86.07;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 87

Sõidukid, v.a raudtee- ja trammiteeveerem, ning nende osad ja tarvikud

87.01–87.07 (3)

MaxNOM 45 % (EXW) või

RVC 60 % (FOB).

87.08 (4)

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

87.09–87.11

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

87.12

MaxNOM 45 % (EXW) või

RVC 60 % (FOB).

87.13–87.16

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 88

Õhusõidukid, kosmoseaparaadid ja nende osad

88.01–88.05

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 89

Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid

89.01–89.08

CTH, v.a rubriiki 89.06 kuuluv(ad) kere(d);

MaxNOM 40 % (EXW) või

RVC 65 % (FOB).

XVIII JAOTIS

OPTIKA-, FOTO-, KINO-, MÕÕTE-, KONTROLL-, TÄPPIS-, MEDITSIINI- JA KIRURGIAINSTRUMENDID NING -APARATUUR; KELLAD; MUUSIKARIISTAD; NENDES OSAD JA TARVIKUD

Grupp 90

Optika-, foto-, kino-, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ning -aparatuur; nende osad ja tarvikud

9001.10–9001.40

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

9001.50

CTH;

valmistamine, mille puhul tehakse üks järgmistest toimingutest:

—

poolvalmis läätsede lihvimine valmis oftalmoloogiliseks läätseks, millel on optiline korrigeeriv võime ning mis on ette nähtud prilliraamidesse paigutamiseks, või

—

läätsede katmine asjakohase töötlusega kasutaja nägemise parandamiseks ja kaitse tagamiseks;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

9001.90–9033.00

CTH, v.a rubriik 96.20;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 91

Kellad ja nende osad

9101.11–9113.20

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

9113.90

CTH

91.14

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 92

Muusikariistad; nende osad ja tarvikud

92.01–92.09

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

XIX JAOTIS

RELVAD JA LASKEMOON; NENDES OSAD JA TARVIKUD

Grupp 93

Relvad ja laskemoon; nende osad ja tarvikud

93.01–93.07

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

XX JAOTIS

MITMESUGUSED TÖÖSTUSTOOTED

Grupp 94

Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad ja muud täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised

9401.10–9401.80

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

9401.90

CC

94.02–94.06

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud

95.03–95.05

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

95.06

 

–

Golfikepid ja nende osad:

CTH; Golfikepipeade valmistamiseks ettenähtud päritolustaatuseta toorikuid võib siiski kasutada

–

muud:

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

95.07–95.08

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

Grupp 96

Mitmesugused tööstustooted

96.01

CC

96.02–96.04

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

96.05

Komplekti iga ese peab vastama reeglile, mida kohaldataks eseme suhtes juhul, kui see ei kuuluks komplekti, tingimusel et komplektis võib olla päritolustaatuseta esemeid, kui nende koguväärtus ei ületa 15 % komplekti EXW-st või FOB-st.

96.06–96.20

CTH;

MaxNOM 50 % (EXW) või

RVC 55 % (FOB).

XXI JAOTIS

KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED

Grupp 97

KUNSTITEOSED, KOLLEKTSIOONIOBJEKTID JA ANTIIKESEMED

97.01–97.06

CTH

(1)  Alamrubriikidesse 7007.11 ja 7007.21 kuuluvate toodete kohta vt ka 3-B-1 liidet.

(2)  Rubriikidesse 84.07 ja 84.08 kuuluvate toodete kohta vt ka 3-B-1 liidet.

(3)  Rubriikidesse 87.01 ja 87.07 kuuluvate toodete kohta vt ka 3-B-1 liidet.

(4)  Rubriiki 87.08 kuuluvate toodete kohta vt ka 3-B-1 liidet.

3-B-1 LIIDE

TEATAVATE SÕIDUKITE JA SÕIDUKITE OSADEGA SEOTUD SÄTTED

1. JAGU

Tarnija deklaratsioonid

Kui Jaapanis asuv tarnija tarnib Jaapanis asuvale tootjale rubriikidesse 84.07 ja 84.08 ning rubriikidesse 87.01–87.08 kuuluvaid tooteid koos teabega, mis on vajalik toodete päritolustaatuse kindlaksmääramiseks, võib tarnija esitada tarnija deklaratsiooni.

2. JAGU

Sõidukite ja sõidukiosade tootepõhiste päritolureeglite ajutine piirmäär

 

1.

 Käesoleva jao tähenduses tähendab „aasta“ esimese aasta puhul 12kuulist ajavahemikku alates käesoleva lepingu jõustumisest ning iga järgneva aasta puhul 12kuulisi ajavahemikke pärast eelmise aasta lõppemist.
 

2.

 Rubriiki 87.03 kuuluvate sõidukite puhul kohaldatakse järgmist reeglit:

esimesest aastast kuni kolmanda aasta lõpuni

neljandast aastast kuni kuuenda aasta lõpuni

alates seitsmenda aasta algusest

MaxNOM 55 % (EXW); või

RVC 50 % (FOB)

MaxNOM 50 % (EXW); või

RVC 55 % (FOB)

MaxNOM 45 % (EXW); või

RVC 60 % (FOB)
 

3.

 Punktide a–c tabelites sätestatud ajutisi piirmäärasid kohaldatakse ühe lepinguosalise poolt otse teisele lepinguosalisele eksporditud toodete suhtes ning ei kohaldata toodete suhtes, mida eksportiv lepinguosaline on komplektsetes sõidukites materjalina kasutanud.

a)

Rubriikidesse 84.07 ja 84.08 kuuluvate sõidukiosade puhul kohaldatakse järgmist reeglit:

esimesest aastast kuni kolmanda aasta lõpuni

alates neljanda aasta algusest

MaxNOM 60 % (EXW); või

RVC 45 % (FOB)

MaxNOM 50 % (EXW); või

RVC 55 % (FOB)

b)

Rubriikidesse 87.06 ja 87.07 kuuluvate sõidukiosade puhul kohaldatakse järgmist reeglit:

esimesest aastast kuni viienda aasta lõpuni

alates kuuenda aasta algusest

MaxNOM 55 % (EXW); või

RVC 50 % (FOB)

MaxNOM 45 % (EXW); või

RVC 60 % (FOB)

c)

Rubriiki 87.08 kuuluvate sõidukiosade puhul kohaldatakse järgmist reeglit:

esimesest aastast kuni kolmanda aasta lõpuni

alates neljanda aasta algusest

CTH,

MaxNOM 60 % (EXW); või

RVC 45 % (FOB)

CTH,

MaxNOM 50 % (EXW); või

RVC 55 % (FOB)

3. JAGU

Tootepõhiste päritolureeglite kohaldamine teatavate mootorsõidukite suhtes kogu teatavate osadega seotud tootmisprotsessi jooksul

 

1.

 Selleks et täita rubriikidesse 8703.21–8703.90 kuuluvate mootorsõidukite suhtes kohaldatavat 3-B lisa 2. veerus esitatud tootepõhist päritolureeglit, loetakse kõnealuste sõidukite valmistamisel kasutatud materjal, mis on loetletud alloleva tabeli veerus i, lepinguosalise territooriumilt pärinevaks, kui:

a)

see vastab 3-B lisa 2. veerus esitatud tootepõhisele päritolureeglile, mida kohaldatakse kõnealuse materjali suhtes, või

b)

kõnealuse materjaliga seotud tootmisprotsess, nagu see on sätestatud alloleva tabeli veerus ii, toimub lepinguosalise territooriumil.

Tabel

Veerg i

Harmoneeritud süsteemi klassifikatsioon (HS 2017) koos konkreetse kirjeldusega (1)

Veerg ii

Asjakohane tootmisprotsess

7007.11

Päritolustaatuseta materjali karastamine, tingimusel et ei ole kasutatud rubriiki 70.07 kuuluvaid materjale.

7007.21

Päritolustaatuseta materjali karastamine või lamineerimine, tingimusel et ei ole kasutatud rubriiki 70.07 kuuluvaid materjale.

8707.10

 

–

terasest keretoorikud (2) rubriikidesse 8703.21–8703.90 kuuluvate mootorsõidukite jaoks

Valmistamine rubriikidesse 72.07, 72.18 ja 72.24 kuuluvatest päritolustaatuseta terasest pooltoodetest. (3)

8708.10

 

–

kaitserauad (v.a nende osad)

Kõik kasutatud päritolustaatuseta polümeerist tooted ja lehtvaltstooted peavad olema valmistatud vormimise või stantsimise teel.

8708.29

 

–

stantsitud kereosad (v.a nende osad)

Kõik päritolustaatuseta materjalid peavad olema valmistatud vormimise või stantsimise teel.

–

uksekoostud (v.a nende osad)

Kõik päritolustaatuseta materjalid, mida kasutatakse uste väliskestaks või sisepaneeliks, peavad olema valmistatud vormimise või stantsimise teel ning

kõik päritolustaatuseta ukseosad peavad olema koostudes ning

ei tohi kasutada rubriiki 87.08 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale.

8708.50

 

–

diferentsiaaliga veosillad, ka koos muude jõuülekande detailidega

Ajamivõll ja diferentsiaalid peavad olema valmistatud päritolustaatuseta valtsmetallist ning

ei tohi kasutada rubriiki 87.08 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale.

–

vabasillad (v.a nende osad)

Vabasillad peavad olema valmistatud päritolustaatuseta valtsmetallist ning

ei tohi kasutada rubriiki 87.08 kuuluvaid päritolustaatuseta materjale.
 

2.

 Lõike 1 kohaldamine ei piira grupi 3 A jao ja 3-A lisa kohaldamist.

4. JAGU

3. jao rakendamise läbivaatamine ja konsultatsioonid

 

1.

 Seitsme aasta möödumisel käesoleva lepingu jõustumisest vaatavad lepinguosalised kättesaadava teabe alusel ühe lepinguosalise nõudmisel koos läbi 3. jao rakendamise.
 

2.

 Pärast lõikes 1 sätestatud läbivaatamise algatamist võib lepinguosaline taotleda konsultatsioone teise lepinguosalisega, tingimusel et tuginedes faktidele, mitte üksnes oletustele, hüpoteesidele või kaudsetele võimalustele, on olemas tõendid järgmiste asjaolude kohta:

a)

rubriikidesse 8703.21–8703.90 kuuluvate toodete import taotluse saanud lepinguosaliselt taotluse esitanud lepinguosalisele on 3. jao rakendamisel märkimisväärselt suurenenud absoluutnäitajate poolest või võrreldes omamaise toodanguga või

b)

pärast käesoleva lepingu jõustumist on muutunud hankeskeemid ning need on negatiivselt mõjutanud taotluse esitanud lepinguosalise omamaiste tootjate konkurentsi otseselt konkureerivate toodete osas.
 

3.

 Lepinguosalised püüavad konsultatsioonide käigus saavutada faktitäpsuse ja teha kindlaks 3. jao rakendamisega seotud asjakohased meetmed. Selliste meetmete tagajärjel ei tohi 3. jao kohaldamine laieneda.
 

4.

 Suurema kindluse tagamiseks võib lepinguosaline juhul, kui pooled ei jõua käesoleva jao kohaldamises kokkuleppele, kasutada 21. peatüki kohast vaidluste lahendamise menetlust.

5. JAGU

Suhted kolmandate riikidega

Lepinguosalised võivad otsustada, et mõned harmoneeritud süsteemi rubriikidesse 84.07, 85.44 ja 87.08 kuuluvad materjalid, mis on pärit kolmandast riigist ja mida on kasutatud lepinguosalise territooriumil harmoneeritud süsteemi rubriiki 87.03 kuuluva toote valmistamiseks, loetakse käesoleva lepingu kohaselt päritolustaatusega materjalideks järgmistel tingimustel:

a)

mõlemal lepinguosalisel on kehtiv kaubandusleping, mille kohaselt on loodud kõnealuse kolmanda riigiga vabakaubanduspiirkond GATT 1994 XXIV artikli tähenduses;

b)

lepinguosalisel on kõnealuse kolmanda riigiga kehtiv rahuldav halduskoostööalane kokkulepe, millega tagatakse käesoleva jao täielik rakendamine, ning asjaomane lepinguosaline annab teisele lepinguosalisele sellest kokkuleppest teada ning

c)

lepinguosalised lepivad kokku kõigis muudes kohaldatavates tingimustes.

(1)  Kui veerus i on esitatud täpne materjali kirjeldus, kohaldatakse veerus ii esitatud asjakohast tootmisprotsessi üksnes kõnealuse materjali suhtes.

(2)  Käesoleva jao tähenduses on „keretoorikud“ ühendatud metallosadega kered enne värvimist, sealhulgas järgmised koostud:

—

raam ja

—

kere osad ning

välja arvatud koostud järgmiste raamide konstruktsioonides:

—

mootorites,

—

šassii alamkoostudes või viimistluses (klaas, istmed, polster, elektroonika jne) või

—

liikuvates osades (uksed, pakiruum, kapott ning samuti poritiivad).

(3)  Selleks et kohaldada asjakohast tootmisprotsessi reeglit:

a)

peavad allpool loetletud keretooriku osad, niivõrd kuivõrd need on keretooriku osad, olema valmistatud terasest:

—

A-, B- ja C-tugipostid või samaväärsed osad;

—

pikitalad või samaväärsed osad;

—

põiktalad või samaväärsed osad;

—

põhja pikitalad või samaväärsed osad;

—

kere küljepaneelid või samaväärsed osad;

—

katuse pikitalad või samaväärsed osad;

—

armatuurlaua tugi või samaväärne osa;

—

katuse toed või samaväärsed osad;

—

tagasein või samaväärne osa;

—

tulekindel vahesein;

—

sillatalad või samaväärsed osad ning

—

kerepõhi või samaväärne osa ning

b)

osad või osade kombinatsioonid, olenemata nende nimetusest, peavad niivõrd, kuivõrd need täidavad sama ülesannet nagu ülalmainitud osad, olema valmistatud terasest.

3-C LISA

ARTIKLIS 3.5 OSUTATUD TEAVE

Artikli 3.5 lõikes 4 osutatud teave piirdub järgmiste üksikasjadega:

a)

tarnitud toote ja selle valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide kirjeldus ja HSi tariifse klassifikatsiooni number;

b)

ühiku väärtus ning tarnitud toote koguväärtus ja selle valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide koguväärtus, kui kooskõlas 3-B lisaga kohaldatakse väärtusmeetodeid;

c)

kasutatud päritolustaatuseta materjalide valmistamise kirjeldus, kui kooskõlas 3-B lisaga on nõutud konkreetsed tootmisprotsessid, ning

d)

tarnija kinnitus selle kohta, et punktides a–c osutatud teave on õige ja täielik, teabe esitamise kuupäev ning suurtähtedega kirjutatud tarnija nimi ja aadress.

3-D LISA

PÄRITOLUKINNITUSE TEKST

Päritolukinnitus koostatakse, kasutades allpool sätestatud teksti ühes esitatud keeleversioonis, ning kooskõlas eksportiva lepinguosalise õigusnormidega. Kui päritolukinnitus täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Päritolukinnituse koostamisel tuleb arvesse võtta vastavaid joonealuseid märkusi. Joonealuseid märkusi ei ole vaja uuesti esitada.

Jaapanikeelne versioon

Image

Bulgaariakeelne versioon

(Период: от … до … (1))

Износителят на продуктите, обхванати от този документ (износител № … (2)), декларира, че освен когато е отбелязано друго, тези продукти са с/със … преференциален произход (3).

(Използвани критерии за произход (4))

…

(Място и дата (5))

…

(Наименование с печатни букви на износителя)

…

Horvaadikeelne versioon

(Razdoblje: od … do … (1))

Izvoznik proizvoda obuhvaćenih ovom ispravom (referentni broj izvoznika: … (2)) izjavljuje da su, osim ako je drukčije izričito navedeno, ovi proizvodi … preferencijalnog podrijetla (3).

(Primijenjeni kriteriji podrijetla (4))

…

(Mjesto i datum (5))

…

(Ime izvoznika tiskanim slovima)

…

Tšehhikeelne versioon

(Období: od … do … (1))

Vývozce výrobků uvedených v tomto dokumentu (referenční číslo vývozce … (2)) prohlašuje, že kromě zřetelně označených, mají tyto výrobky preferenční původ v … (3).

(Použitá kritéria původu (4))

…

(Místo a datum (5))

…

(Jméno vývozce tiskacím písmem)

…

Taanikeelne versioon

(Periode: fra … til … (1))

Eksportøren af varer, der er omfattet af nærværende dokument, (eksportørreferencenr … (2)), erklærer, at varerne, medmindre andet tydeligt er angivet, har præferenceoprindelse i … (3).

(Anvendte oprindelseskriterier (4))

…

(Sted og dato (5))

…

(Eksportørens navn med blokbogstaver)

…

Hollandikeelne versioon

(Tijdvak: van … tot en met … (1))

De exporteur van de producten waarop dit document van toepassing is (referentienr. exporteur … (2)) verklaart dat, behoudens uitdrukkelijke andersluidende vermelding, deze producten van preferentiële oorsprong zijn uit … (3).

(Gebruikte oorsprongscriteria (4))

…

(Plaats en datum (5))

…

(Naam van de exporteur in blokletters)

…

Ingliskeelne versioon

(Period: from … to … (1))

The exporter of the products covered by this document (Exporter Reference No … (2)) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … preferential origin (3).

(Origin criteria used (4))

…

(Place and date (5))

…

(Printed name of the exporter)

…

Eestikeelne versioon

(Ajavahemik: alates … kuni … (1))

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (eksportija viitenumber nr … (2)) kinnitab, et välja arvatud selgelt osutatud juhtudel on need tooted … sooduspäritoluga (3).

(Kasutatud päritolukriteeriumid (4))

…

(Koht ja kuupäev (5))

…

(Eksportija nimi suurtähtedega)

…

Soomekeelne versioon

(… ja … välinen aika (1))

Tässä asiakirjassa mainittujen tuotteiden viejä (viejän viitenumero … (2)) ilmoittaa, että nämä tuotteet ovat, ellei toisin ole selvästi merkitty, etuuskohteluun oikeutettuja … alkuperätuotteita (3).

(Käytetyt alkuperäkriteerit (4))

…

(Paikka ja päiväys (5))

…

(Viejän nimi painokirjaimin)

…

Prantsuskeelne versioon

(Période: du … au … (1))

L'exportateur des produits couverts par le présent document (no de référence exportateur … (2)) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle … (3).

(Critères d'origine appliqués (4))

…

(Lieu et date (5))

…

(Nom en caractères d'imprimerie de l'exportateur)

…

Saksakeelne versioon

(Zeitraum: von … bis … (1))

Der Ausführer (Referenznummer des Ausführers … (2)) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, dass diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte Ursprungswaren … (3) sind.

(Verwendete Ursprungskriterien (4))

…

(Ort und Datum (5))

…

(Name des Ausführers in Druckbuchstaben)

…

Kreekakeelne versioon

(Περίοδος: από … έω … (1))

Ο εξαγωγέας των προϊόντων που καλύπτονται από το παρόν έγγραφο (αριθ. αναφοράς εξαγωγέα … (2)) δηλώνει ότι, εκτός αν ρητά δηλώνεται διαφορετικά, αυτά τα προϊόντα είναι προτιμησιακής καταγωγής … (3).

(Χρησιμοποιούμενα κριτήρια καταγωγής (4))

…

(Τόπος και ημερομηνία (5))

…

(Επωνυμία του εξαγωγέα ολογράφως)

…

Ungarikeelne versioon

(Időszak: …-tól …-ig (1))

A jelen okmányban szereplő áruk exportőre (az exportőr azonosító száma … (2)) kijelentem, hogy egyértelmű eltérő jelzés hiányában az áruk preferenciális … (3) származásúak.

(Alkalmazott származási feltételek (4))

…

(Hely és dátum (5))

…

(Az exportőr nyomtatott neve)

…

Itaaliakeelne versioon

(Periodo: dal … al … (1))

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento(numero di riferimento dell'esportatore … (2)) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale … (3).

(Criteri di origine usati (4))

…

(Luogo e data (5))

…

(Nome stampato dell'esportatore)

…

Lätikeelne versioon

(Laikposms: no … līdz … (1))

To produktu eksportētājs, kuri ietverti šajā dokumentā (eksportētāja atsauces numurs … (2)), deklarē, ka, izņemot tur, kur ir citādi skaidri noteikts, šiem produktiem ir … preferenciāla izcelsme (3).

(Izmantotie izcelsmes kritēriji (4))

…

(Vieta un datums (5))

…

(Eksportētāja vārds vai nosaukums drukātiem burtiem)

…

Leedukeelne versioon

(Laikotarpis nuo … iki … (1))

Šiame dokumente išvardytų prekių eksportuotojas (Eksportuotojo registracijos Nr. … (2)) deklaruoja, kad, jeigu aiškiai kitaip nenurodyta, tai yra … preferencinės kilmės prekės (3).

(Taikyti kilmės kriterijai (4))

…

(Vieta ir data (5))

…

(Atspausdintas eksportuotojo vardas ir pavardė (pavadinimas)

…

Maltakeelne versioon

(Perjodu: minn … sa … (1))

L-esportatur tal-prodotti koperti b'dan id-dokument (Numru ta' Referenza tal-Esportatur … (2)) jiddikjara li, ħlief fejn indikat b'mod ċar li mhux hekk, dawn il-prodotti huma ta' oriġini preferenzjali … (3).

(Kriterji tal-oriġini użati (4))

…

(Il-post u d-data (5))

…

(L-isem stampat tal-esportatur)

…

Poolakeelne versioon

(Okres: od … do … (1))

Eksporter produktów objętych niniejszym dokumentem (nr referencyjny eksporterav … (2)) deklaruje, że z wyjątkiem gdzie jest to wyraźnie określone, produkty te mają preferencyjne pochodzenie … (3).

(Zastosowane kryteria pochodzenia (4))

…

(Miejsce i data (5))

…

(Wydrukowana nazwa / imię i nazwisko eksportera)

…

Portugalikeelne versioon

(Período: de … a … (1))

O abaixo assinado, exportador dos produtos abrangidos pelo presente documento [referência do exportador n.o … (2)], declara que, salvo indicação expressa em contrário, estes produtos são de … origem preferencial (3).

(Critérios de origem utilizados (4))

…

(Local e data (5))

…

(Nome impresso do exportador)

…

Rumeeniakeelne versioon

(Perioada: de la … până la … (1))

Exportatorul produselor care fac obiectul prezentului document (numărul de referință al exportatorului … (2)) declară că, exceptând cazul în care în mod expres este indicat altfel, aceste produse sunt de origine preferențială … (3).

(Criteriile de origine utilizate (4))

…

(Locul și data (5))

…

(Numele exportatorului, în clar)

…

Slovakikeelne versioon

(Obdobie: od … do … (1))

Vývozca výrobkov uvedených v tomto dokumente (referenčné číslo vývozcu … (2)) vyhlasuje, že pokiaľ nie je jasne uvedené inak, majú tieto výrobky preferenčný pôvod v … (3).

(Použité kritériá pôvodu (4))

…

(Miesto a dátum (5))

…

(Meno vývozcu tlačenými písmenami)

…

Sloveenikeelne versioon

(Obdobje: od … do … (1))

Izvoznik blaga, zajetega s tem dokumentom (referenčna št. izvoznika … (2)), izjavlja, da, razen če ni drugače jasno navedeno, ima to blago preferencialno … poreklo (3).

(Uporabljeni kriteriji glede porekla (4))

…

(Kraj in datum (5))

…

(Natisnjeno ime izvoznika)

…

Hispaaniakeelne versioon

(Período: del … al … (1))

El exportador de los productos incluidos en el presente documento (número de referencia del exportador … (2)) declara que, excepto donde se indique claramente lo contrario, estos productos son de origen preferencial … (3).

(Criterios de origen aplicados (4))

…

(Lugar y fecha (5))

…

(Nombre impreso del exportador)

…

Rootsikeelne versioon

(Period: Från den … till den … (1))

Exportören av de varor som omfattas av detta dokument (exportörens referensnummer … (2)) försäkrar att dessa varor, om inte annat tydligt markerats, … har förmånsberättigande ursprung (3).

(Ursprungskriterier som använts (4))

…

(Plats och datum (5))

…

(Exportörens nam, med tryckbokstäver)

…

(1)  Kui päritolukinnitus on koostatud mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesuguse päritolustaatusega toodetest artikli 3.17 lõike 5 punkti b tähenduses, tuleb märkida ajavahemik, mille kohta päritolukinnitus kehtib. Ajavahemik ei tohi ületada 12 kuud. Toote kogu import peab toimuma märgitud ajavahemiku jooksul. Kui ajavahemikku ei kohaldata, võib välja tühjaks jätta.

(2)  Märkida viitenumber, mille järgi eksportija tuvastatakse. Euroopa Liidu eksportija puhul on selleks Euroopa Liidu õigusnormide kohaselt antud number. Jaapani eksportija puhul on selleks Jaapani ettevõtja registreerimisnumber Japan Corporate Number). Kui eksportijale ei ole registreerimisnumbrit antud, võib välja tühjaks jätta.

(3)  Märkida toote päritolu; Euroopa Liit või Jaapan.

(4)  Märkida, olenevalt juhtumist, üks või mitu järgmist koodi:

„A“

artikli 3.2 lõike 1 punktis a osutatud toote puhul;

„B“

artikli 3.2 lõike 1 punktis b osutatud toote puhul;

„C“

artikli 3.2 lõike 1 punktis c osutatud toote puhul, lisades järgmise teabe toote puhul tegelikult rakendatud tootepõhise nõude kohta:

„1“

klassifikatsiooni muudatuse reegli jaoks;

„2“

päritolustaatuseta materjalide suurima väärtuse või vähima piirkondliku väärtuse sisalduse reegli jaoks;

„3“

konkreetse tootmisprotsessi reegli jaoks või

„4“,

kui kohaldatakse 3-B-1 liite 3. jao sätteid;

„D“

artiklis 3.5 osutatud akumuleerimise puhul või

„E“

artiklis 3.6 osutatud lubatud hälvete puhul.

(5)  Koha ja aja võib märkimata jätta, kui see teave sisaldub dokumendis endas.

3-E LISA

ANDORRA VÜRSTIRIIK

 

1.

 Jaapan aktsepteerib Andorra Vürstiriigist pärinevaid tooteid, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–97, Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.
 

2.

 Punkti 1 kohaldatakse tingimusel, et tulenevalt nõukogu 26. novembri 1990. aasta otsusega 90/680/EMÜ (Euroopa Majandusühenduse ja Andorra Vürstiriigi vahel kirjade vahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta) asutatud tolliliidust, kohaldab Andorra Vürstiriik Jaapanist pärinevatele toodetele samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu Euroopa Liit sellistele toodetele kohaldab.
 

3.

 Käesoleva lisa kohaldamisel kohaldatakse 3. peatükki mutatis mutandis.

3-F LISA

SAN MARINO VABARIIK

 

1.

 Jaapan aktsepteerib San Marino Vabariigist pärinevaid tooteid Euroopa Liidust pärinevate toodetena käesoleva lepingu tähenduses.
 

2.

 Punkti 1 kohaldatakse tingimusel, et tulenevalt 16. detsembril 1991 Brüsselis sõlmitud Euroopa Majandusühenduse ja San Marino Vabariigi vahelise koostöö- ja tolliliidu lepingust kohaldab San Marino Vabariik Jaapanist pärinevatele toodetele samasugust tariifset sooduskohtlemist nagu Euroopa Liit sellistele toodetele kohaldab.
 

3.

 Käesoleva lisa kohaldamisel kohaldatakse 3. peatükki mutatis mutandis.

Kiirlingid

  1. Kasulikud lingid
  2. Uudised

Korduma kippuvad küsimused

  1. Kui tariif viitab kaalule, siis kas see on bruto- või netokaal?
  2. Kuidas leida oma toote suhtes kohaldatavat imporditollimaksu?
  3. Kas juhul, kui soovin müüa oma toodet mitmes ELi liikmesriigis, tuleb tasuda imporditollimaks iga kord, kui minu toode siseneb teise riiki?
  4. Kas mul on võimalik saada 0 % imporditollimaksuga maksustatud toodete loetelu?
  5. Kas aktsiisi kohaldatakse ELi või riiklikul tasandil?
  6. Kuidas ELis käibemaksu sisse nõutakse?
  7. Kuidas saada luba kala eksportimiseks ELi?
  8. Kas ELi eksporditav toit peab pärinema ELi volitatud ettevõttest?
  9. Kas pean maksma, kui kasutan Minu kaubandusassistenti teenuste ja investeeringute valdkonnas?
  10. Millistes keeltes on saadaval Minu kaubandusassistent teenuste ja investeeringute valdkonnas?