Majanduspartnerlusleping – Kesk-Aafrika

ELi ja Kesk-Aafrika vaheline majanduspartnerlusleping lihtsustab ELi ja Kameruni elanikel ja ettevõtjatel üksteisesse investeerimist ja nendega kauplemist ning arengut Kesk-Aafrikas. Tutvuge sellega, kuidas ELi majanduspartnerlusleping Kameruniga võib tuua kasu teie kaubavahetusele.

Lühitutvustus

Läbirääkimisi laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks kogu Kesk-Aafrika piirkonnaga alustati 2003. aastal. Praeguseks on jõustunud ELi ja Kameruni vaheline majanduspartnerlusleping, mis on samm täieliku piirkondliku lepingu saavutamise suunas.

Leping on andnud Kamerunile enneolematu vaba juurdepääsu ELi turule kõigi oma toodete jaoks. Nende hulka kuuluvad banaanid, alumiinium, töödeldud kakaotooted, vineer ning muud värsked ja töödeldud põllumajandustooted. EL on omalt poolt kasu saanud oma toodete järkjärgulisest liberaliseerimisest Kameruni turul alates 4. augustist 2016.

Abisaavad riigid

  • Praegu on Kamerun ainus majanduspartnerluslepingut rakendav Kesk-Aafrika riik.
  • Gabon ja Kongo (Brazzaville) ei ole majanduspartnerluslepingut veel allkirjastanud. Kongo kaupleb ELiga ELi üldiste tariifsete soodustuste kava alusel, samal ajal kui Gabon kui Maailmapanga liigituse kohaselt üle keskmise sissetulekuga riik ei ole alates 1. jaanuarist 2014 üldiste tariifsete soodustuste kava raames abikõlblik.
  • Tšaad, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Demokraatlik Vabariik, São Tomé ja Príncipe ning Ekvatoriaal-Guinea on vähim arenenud riigid, seega saavad nad ELile ELi erikorra „Kõik peale relvade“ raames tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu.
  • EL ja Kesk-Aafrika piirkondlikud organisatsioonid (CEMAC ja ECCAS) uurivad võimalust sõlmida laiaulatuslik majanduspartnerlusleping Kamerunis juba kasutatava vahepealse lepingu kaudu.

Asümmeetrilised sätted Kesk-Aafrika kasuks

Võttes täielikult arvesse lepinguosaliste arengutasemete erinevusi, nähakse majanduspartnerluslepinguga ette Kameruni kasuks asümmeetriasätted, nagu tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning konkreetsed kaitsemeetmed ja meetmed teatavate tundlike põllumajandusturgude ja -tööstuste jaoks.

  • Kuigi ELi turud on kohe ja täielikult avatud, on Kamerunil 15 aastat aega avada ELi import. Lisaks on 20 % kõige tundlikumate kaupade tootjatel püsiv kaitse konkurentsi eest.

Tariifid

  • EL kehtestab Kamerunist pärinevale impordile nullmäärad ja nullkvoodid. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja tasuta kõigile toodetele.
  • Kamerun kaotab järk-järgult tollimaksu 80 % kaupadelt 15 aasta jooksul. Liberaliseerimisest on täielikult välja jäetud tundlikud tooted, sealhulgas enamik lihaliike, veinid ja kanged alkohoolsed joogid, linnased, piimatooted, jahu, teatavad köögiviljad, puit- ja puittooted, kasutatud riided ja tekstiilid, maalid ja kasutatud rehvid.
  • Täpse teabe leidmiseks teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse toote päritolu- ja sihtriiki, kasutage Minu kaubandusassistenti otsinguvõimalust. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutustega.

Päritolueeskirjad;

 

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge minu kaubandusassistentisasuva interaktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Üldine teave päritolureeglite kohta on esitatud allpool.

Praegu peetakse läbirääkimisi uute täiustatud päritolureeglite üle, mis lisatakse majanduspartnerluslepingule niipea kui võimalik.

Vahepeal saab Kamerun kasu üldistest majanduspartnerluslepingutest (link), mis on sätestatud nõukogu määruses 2016/1076 (ex 1528/2007) ELi turulepääsu kohta.

Lubatud hälve

Majanduspartnerluslepingus sisalduvad lubatud hälbed on tavalistest leebemad. Need moodustavad 15 % lõpptoote tehasehinnast, mitte 10 %, mis on enamikus ELi lepingutes ette nähtud. Tekstiili- ja rõivatoodete puhul kohaldatakse eritolerantse.

Kumulatsioon

ELi ja Kesk-Aafrika majanduspartnerlusleping hõlmab järgmist liiki kumulatsiooni:

  • Kahepoolne kumulatsioon ELiga.
  • Diagonaalne kumulatsioon ja täielik kumulatsioon ÜMTde ja AKV riikidega teatavatel tingimustel.
  • Kumulatsioon naaberriikidega teatavatel tingimustel.

Otsevedu

Impordiriigi tollile tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Tollimaksude tagastamine

Maksutagastust võib taotleda materjalidelt, mis on eelnevalt imporditud edasiseks töötlemiseks ja seejärel eksporditud ELiga majanduspartnerluslepingu sõlminud riiki.

Laevade tingimused

Avamerel ja Kameruni majandusvööndites püütud kala võib lugeda Kamerunist pärinevaks üksnes juhul, kui see on püütud laevadega, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele. Need kriteeriumid on seotud laeva registreerimise kohaga, lipuga, mille all laev sõidab, ja nende omandiõigusega.

Meeskonna, kapteni või ohvitseride kodakondsuse kohta eraldi nõuet ei ole. Need nõuded, mis sisaldusid algses Cotonou lepingus, on nüüdseks välja jäetud, et hõlbustada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide püütud kalale päritolu andmist.

Tootepõhised päritolureeglid

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

  • Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja menetlustega[link], millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama.
  • Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju ja -eeskirju andmebaasist „Minu kaubandusassistent“.

Sanitaar- ja ohutusnõuded

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

 Päritolutõendid

  • Heakskiidetud eksportijaks saamiseks peate suutma oma tollile tõendada oma toodete päritolustaatust ja muid nõudeid, mida nad võivad kehtestada.

Tolliasutus võib teie heakskiidetud eksportija staatuse väärkasutuse korral tühistada. Protseduuride kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust oma tolliasutustega.

  • Soodustollimaksu kohaldamiseks peab Kamerunist pärit toodetega olema kaasas päritolutõend. Päritolutõend kehtib kümme kuud. See võib olla kas:
    • Liikumissertifikaat EUR.1, mille on välja andnud ekspordiriigi toll. Sertifikaati taotlev eksportija (või volitatud esindaja) peab olema valmis taotluse korral esitama asjaomaste toodete päritolustaatust tõendavad dokumendid ja vastama muudele päritolureegleid käsitleva protokolli nõuetele.
    • arvedeklaratsioon, mille on välja andnud mis tahes eksportija, saadetiste puhul, mille väärtus on kuni 6000 eurot, või heakskiidetud eksportijad mis tahes väärtusega saadetiste puhul. Arvedeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad Teie toodete päritolustaatust.

Muud dokumendid

  • Tutvuge muude Euroopa Liitu importimiseks vajalike tollivormistusdokumentide ja -menetlustega[link].

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

Teenuskaubandus

  • Konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
  • Üldine teave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade, eeskirjade ja võimaluste kohta

Riigihanked

Investeerimiseks

Muud (konkurents, mänguasjade ohutuse direktiiv)

Vahendus ja vahekohus

Vahendus- ja vahekohtumenetluse kord ning vahekohtunike käitumisjuhend võeti hiljuti vastu nõukogu otsusega 2019/1954.

Võistlus

  • Alates 2014. aastast on EL peatanud kõigi majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete ekspordisubsiidiumid.
  • EL on vähendanud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutavate meetmetega
  • Kui kohalikku tööstust ohustavad impordi hüppeline kasv Euroopast, võimaldab majanduspartnerlusleping Kamerunil võtta meetmeid tundlike sektorite kaitsmiseks.

Arengukoostöö

Majanduspartnerluslepingu kaubandussoodustuste täielikuks ärakasutamiseks sisaldab leping ka koostöökomponenti. Arengukoostöö peamised prioriteetsed valdkonnad, mille EL ja Kamerun on kindlaks määranud, on järgmised:

  • Põhilise piirkondliku infrastruktuuri arendamine;
  • Põllumajandus ja toiduga kindlustatus;
  • Tööstus, majanduse mitmekesistamine ja konkurentsivõime;
  • Piirkondliku integratsiooni tugevdamine;
  • Ettevõtluskeskkonna parandamine;
  • Kaubandusega seotud eeskirjade rakendamise toetamine.

Kestlik areng

Majanduspartnerluslepingud põhinevad selgesõnaliselt Cotonou lepingus sätestatud „olulistel ja põhilistel“ elementidel, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõtetel ja heal valitsemistaval. Majanduspartnerluslepingud sisaldavad seega õiguste ja säästva arengu kohta ühte kõige tugevamat sõnastust, mis on ELi lepingutes olemas.

  • „Täitmata jätmise klausel“ tähendab, et „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus) võib võtta juhul, kui mis tahes pool ei täida oluliste osadega seotud kohustusi. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • Majanduspartnerluslepingu ühiskomitee ülesanne on jälgida ja hinnata rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Jagage seda lehte:

Kiirlingid