Majanduspartnerluslepingud

Tutvuge ELi majanduspartnerluslepingutega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) partneritega.

Lühiülevaade

 

Majanduspartnerluslepingud on kaubandus- ja arengulepingud, mille üle EL peab läbirääkimisi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega. Need avavad ELi turud täielikult ja viivitamata, samas kui AKV partnerid on üleminekuperioodide jooksul ELi impordile avatud vaid osaliselt.

 

Majanduspartnerluslepingud:

  • on protsess, mis sai alguse Cotonou lepingu allkirjastamisega.
  • on kohandatud vastavalt konkreetsetele piirkondlikele oludele.
  • on WTO eeskirjadega kooskõlas olevad lepingud, kuid lähevad kaugemale tavapärastest vabakaubanduslepingutest, keskendudes AKV riikide arengule, võttes arvesse nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning hõlmates koostööd ja abi, et aidata AKV riikidel lepingutest kasu saada.
  • luua võimalused laiaulatuslikuks kaubanduskoostööks sellistes valdkondades nagu sanitaarnormid ja muud standardid.
  • luua ühisinstitutsioonid, mis jälgivad lepingute rakendamist ja tegelevad kaubandusküsimustega koostööpõhiselt.
  • on kavandatud liikumapanevaks jõuks muutustele, mis aitavad käivitada reforme ja aitavad kaasa heale majandusjuhtimisele. See aitab AKV partneritel meelitada ligi investeeringuid ja hoogustada nende majanduskasvu.

 

Abisaavad riigid

 

Kokku rakendab majanduspartnerluslepinguid juba 32 AKV riiki seitsmes piirkonnas:

Kaks Aafrika piirkonda – Lääne-Aafrika ja Ida-Aafrika Ühendus – ei ole oma allkirjastamisprotsessi veel lõpule viinud, samas kui ELi liikmesriigid ja 16st Lääne-Aafrika riigist 15 ning viiest Ida-Aafrika Ühenduse riigist kaks on need piirkondlikud majanduspartnerluslepingud allkirjastanud. 

Vt ülevaade majanduspartnerluslepingute rakendamisest eri partnerriikides.

Asümmeetrilised sätted AKV riikide kasuks

Majanduspartnerluslepingutega nähakse ette asümmeetriasätted AKV riikide kasuks, näiteks tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstuse kaitse eritagatised ja -meetmed.

  • Kuigi ELi turud avatakse viivitamata ja täielikult, on AKV riikidel ELi impordile avamiseks aega 15 aastat (kaitse tundliku impordi eest) ja erandjuhtudel kuni 25 aastat. Lisaks on 20 % kõige tundlikumate kaupade tootjatel alaline kaitse konkurentsi eest.

Tariifid

  • EL kohaldab AKV riikidest pärit impordi suhtes nullmääraga tollimakse ja nullkvoote. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja vaba kõigile majanduspartnerluslepinguga hõlmatud toodetele
  • AKV riigid kaotavad tollimaksud järk-järgult 15–25 aasta jooksul. Tundlikud tooted, nagu toiduained, võib liberaliseerimisest täielikult välja jätta. Kui mõne ELi kauba import AKV riikidesse järsult suureneb, kohaldatakse kaitsemeetmeid, näiteks impordikvoote. Mõned majanduspartnerluslepingud võimaldavad AKV riikidel kehtestada uusi tollimakse konkreetsetel arenguga seotud põhjustel.
  • Kasutage minu kaubandusassistendi otsingut, et leida täpne teave teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse selle päritolu- ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutusega.

Päritolureeglid

 

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun kontrollige  minu kaubandusassistendiinteraktiivset päritolureeglite enesehindamisvahendit (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja uurige, kuidas koostada õigeid dokumente.

Paindlikud päritolureeglid võimaldavad AKV riikidel eksportida tooteid koos teiste riikide sisenditega, eriti olulistes sektorites – põllumajanduses, kalanduses ning tekstiili- ja rõivatööstuses. Näiteks võib tekstiiltoote tuua ELi tollimaksuvabalt, kui vähemalt üks tootmisetapp – näiteks kudumine või silmuskudumine – toimus majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis.

Tolerants

Majanduspartnerluslepingutes sisalduvad hälbed on tavalistest leebemad. Need moodustavad 15 % lõpptoote tehasehinnast, mitte 10 %, nagu on ette nähtud enamikus ELi lepingutes. Tekstiili ja rõivaste suhtes kohaldatakse erihälbeid.

Kumulatsioon

Majanduspartnerluslepingute üldsätted hõlmavad järgmist liiki kumulatsiooni:

  • Kahepoolne kumulatsioon ELiga
  • Diagonaalne kumulatsioon ja täielik kumulatsioon ÜMTde ja AKV riikidega. Eri majanduspartnerluslepingute suhtes kohaldatavad sätted võivad olla erinevad. Palun kontrollige iga majanduspartnerluslepingu asjakohaseid sätteid. Enamiku rakendatud majanduspartnerluslepingute puhul kohaldatakse kumulatsiooni kõigi AKV riikidega (nagu on määratletud igas majanduspartnerluslepingus) ainult juhul, kui:
    • päritolustaatuse omandamisse kaasatud riigid on sõlminud halduskoostöö lepingud;
    • sisendid ja lõpptooted on saanud päritolustaatuse majanduspartnerluslepingus sisalduvate päritolureeglitega samade päritolureeglite kohaldamisel.
  • Kumulatsioon naabruses asuvate arengumaadega. Materjale, mis pärinevad naaberarengumaalt (mis kuulub ühtsesse geograafilisse tervikusse), mis ei ole AKV riik, võib käsitada majanduspartnerluslepingu riikidest pärit materjalidena, kui need sisalduvad seal saadud või toodetud tootes. Pange tähele, et:
    • Naaberriigina käsitatavate riikide loetelu on lisatud igale protokollile.
    • Seda liiki kumulatsiooni kohaldamiseks peavad majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid seda taotlema.
    • Sellisel juhul määratakse naaberriikidest pärit sisendite suhtes kohaldatavad päritolureeglid kindlaks igas majanduspartnerluslepingus.

SADC majanduspartnerluslepingu puhul, mida kohaldatakse ajutiselt alates 16. septembrist 2016, on kaks muud kumulatsiooni liiki, mis asendavad naaberarenguriikidega kumulatsiooni käsitlevad sätted. Need on järgmised:

  • Kumulatsioon seoses materjalidega, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidus enamsoodustusrežiimi tollimaksuvabastust
  • Kumulatsioon teistest riikidest pärit materjalide puhul, mille suhtes kohaldatakse tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liitu

Praktikas võimaldab see SADC majanduspartnerluslepingu riikidel kohaldada päritolu kumulatsiooni kõigi materjalide suhtes, mida võib ELi importida tollimaksu nullmääraga (seda kas ELiga sõlmitud sooduskorra (sh GSP) raames või enamsoodustusrežiimi alusel). Seega kehtestatakse majanduspartnerluslepingule allakirjutanud riikide jaoks tollimaksuvabade materjalide üldine kumulatsioon, olenemata nende päritolust.

Otsevedu

Importiva riigi tolliasutusele tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Kohaldatakse otsevedu Ida- ja Lõuna-Aafrika riigi ning ELi vahel (või muude kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud riikide territooriumi kaudu). Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muu territooriumi kui Ida- või Lõuna-Aafrika riigi või ELi territoorium.

Kohaldatakse otsevedu Vaikse ookeani piirkonna riigi ja ELi vahel (või muude kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud riikide territooriumi kaudu). Sama põhimõte kehtib ka CARIFORUMi riikide ja ELi vahelise kaubaveo puhul.

SADC majanduspartnerluslepingu puhul asendatakse otseveo sätte rangemad tingimused uue mittemuutmise süsteemiga. Mittemuutmise reegel võimaldab saadetisi kolmandate riikide territooriumil ümber laadida, ladustada ja osadeks jagada.

Tollimaksu tagastamine

See tähendab, et toetust võib taotleda sellistelt materjalidelt tasutud tollimaksu eest, mis varem imporditi edasiseks töötlemiseks ja seejärel eksporditi riiki, mis on sõlminud ELiga majanduspartnerluslepingu.

Laevade tingimused

Avamerel ja majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide majandusvööndites püütud kala võib käsitada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärit kalana üksnes siis, kui see on püütud laevadega, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele. Need kriteeriumid viitavad laeva registreerimiskohale, lipule, mille all laev sõidab, ja laeva omandiõigusele.

Pange tähele, et majanduspartnerluslepingu päritolureeglite kohaselt ei ole laevapere, kaptenite ega ohvitseride kodakondsuse kohta erinõudeid. Need nõuded, mis sisaldusid algses Cotonou lepingus, on nüüd välja jäetud, et hõlbustada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide püütud kalale päritolu omistamist.

Kumulatsiooni käsitlevate sätete tõttu võivad neid tingimusi täita erinevad majanduspartnerluslepingu riigid.

Tootepõhised päritolureeglid

Tootepõhised eeskirjad on esitatud iga protokolli II lisas. Mõne majanduspartnerluslepingu puhul on lisas 2A siiski mõned leebemad eeskirjad.

 

Kasutage minu kaubandusassistendi otsingut, et leida teie konkreetse toote suhtes kohaldatavad eeskirjad, mis põhinevad selle päritoluriigil ja sihtriigil.

 

Erandid

Lisaks nendele sätetele on eri majanduspartnerluslepingute alusel tehtud erandeid toote erieeskirjast. Näiteks CARIFORUMi majanduspartnerluslepinguga tehti erand Dominikaani Vabariigile (vt CARIFORUMi majanduspartnerluslepingu erieeskiri rõivaste kohta),Ida- ja Lõuna-Aafrika ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingutega tehti erand tuunikonservide kohta (vt Ida- ja Lõuna-Aafrika majanduspartnerluslepingu erieeskiri tuunikonservidekohta) ning SADC majanduspartnerluslepingu riikidele on tehtud erand mitmes valdkonnas, sealhulgas tuunikala ja homaari puhul. (vt Namiibia puhul pikkuim-tuuni käsitlevat erieeskirja ning Mosambiigi puhul krevette, krevette ja homaari käsitlevat erieeskirja).

Päritolutõendid

  • Heakskiidetud eksportijaks saamiseks peate suutma tõendada oma tolliasutustele oma toodete päritolustaatust ja kõiki muid nõudeid, mida nad võivad kehtestada.

Väärkasutuse korral võib toll teie heakskiidetud eksportija staatuse tühistada. Menetluste kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust oma tolliasutusega.

  • Tollimaksu soodusmäärade kohaldamiseks peab majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärit toodetega kaasas olema päritolutõend. Päritolutõend kehtib 10 kuud. See võib olla kas
    • liikumissertifikaat EUR.1, mille on välja andnud ekspordiriigi toll. Sertifikaati taotlev eksportija (või volitatud esindaja) peab olema valmis taotluse korral esitama dokumendid, mis tõendavad asjaomaste toodete päritolustaatust, ja täitma muid päritolureeglite protokolli nõudeid.
    • arvedeklaratsioon – mis tahes eksportija väljastatud kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on kuni 6000 eurot, või heakskiidetud eksportijate väljastatud kaubasaadetiste puhul, mille väärtus on mis tahes
  • Arvedeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad teie toodete päritolustaatust ja vastavad muudele päritolureeglite protokolli nõuetele.

 

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja arvedeklaratsiooni asjakohased näidised on esitatud igas majanduspartnerluslepingus päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli lisadena.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

  • Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja menetlustega, millele kaubad peavad Euroopa Liitu importimiseks vastama.
  • Otsige oma toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid konkreetseid eeskirju ja määrusi kaubandusassistendi andmebaasist. Oma tootele esitatavate nõuete vaatamiseks peate kõigepealt tuvastama selle tollikoodi. Kui te ei tea tollikoodi, saate seda otsida oma toote nimega sisseehitatud otsingumootoris.

Sanitaar- ja fütosanitaarnõuded

Tollivormistuse dokumendid ja protseduurid

Päritolu tõendamise ja kontrollimise kord

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada soodustariifi taotlemiseks oma toodete päritolu, ja eeskirjade kohta, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, on esitatud eespool päritolureegleid käsitlevas jaos.  

Muud dokumendid

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

Teenustekaubandus

Riigihanked

Investeeringud

Muud (konkurents, mänguasjade ohutuse direktiiv)

Konkurents

  • Alates 2014. aastast on EL peatanud kõigi majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete ekspordisubsiidiumid.
  • EL on minimeerinud tootmist ja kaubandust moonutavaid meetmeid
  • Kui kohalik tööstus satub Euroopast lähtuva impordi kasvu tõttu ohtu, võimaldavad majanduspartnerluslepingud võtta meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitsmiseks.

Säästev areng

Majanduspartnerluslepingud põhinevad selgesõnaliselt  Cotonou lepingus sätestatud olulistel ja põhielementidel, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõttel ja heal valitsemistaval. Majanduspartnerluslepingud sisaldavad seega ühte kõige tugevamat õiguste ja kestliku arengu alast sõnastust, mis on ELi lepingutes olemas.

  • Täitmata jätmise klausel tähendab, et kui mis tahes lepinguosaline ei täida oma kohustusi seoses oluliste osadega, võib võtta asjakohaseid meetmeid (nagu on sätestatud Cotonou lepingus). See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • Majanduspartnerluslepingu ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingute rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Piirkondlik integratsioon

Majanduspartnerluslepingute eesmärk on aidata kaasa piirkondlikule majandusintegratsioonile. Majanduspartnerluslepingutes sisalduvates piirkondlike eelistuste klauslites on sätestatud, et sama piirkonna riigid annavad üksteisele vähemalt samad eelised kui ELile.

Majanduspartnerluslepingud käsitlevad seega nii majanduspartnerluslepingus osalevate riikide vahelist kaubandust kui ka kaubavahetust ELiga.

  • EL pakub arenguabi ja kaubandussuutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada AKV riikide põllumajandustootjaid sanitaar-, fütosanitaar- ja muude põllumajandusstandardite järgimisel.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

Koos iga majanduspartnerluslepinguga annab EL kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberimajandust. Teie jaoks tähendab see tolliga tegelemisel vähem vaeva.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Vt brošüür „Partnerluse rakendamine praktikas“. Majanduspartnerluslepingud ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahel

Jagage seda lehte: