Sõnastiku otsingutulemused: „„“ (12)
Sõnastiku mõistete loetelu:
Kaubandussüsteem, mis annab ühepoolsed soodustariifid teatavatele riikidele mittevastastikusel alusel. See kiideti GATTiga heaks 1971. aastal, võimaldades tööstusriikidest liikmetel võtta vastu ühesuunalised tariifsed soodustused arengumaadele.
Loobumine muudeti üldisemaks ja püsivamaks 1979. aastal, kui võeti vastu „lubamisklausel“, mis võimaldab tööstusriikidel rakendada meetmeid, mis laiendavad „diferentseeritud ja soodsamat kohtlemist“ arengumaadele.
EL käivitas selle soodussüsteemi 1971. aastal, et aidata arengumaadel müüa rohkem oma tooteid tööstusriikides ja ehitada üles oma tööstus. Üldiste tariifsete soodustuste kava raames antakse soodustusi konkreetsete toodete ekspordile teatavatest riikidest.
Toode vastab eeskirjale, mille kohaselt kõigi või teatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei ületa teatavat protsenti lõpptoote tehasehinnast.
Valem päritolustaatuseta materjalide väärtuse arvutamiseks on järgmine:
Toote piirkondlik väärtus FOBis (%) = ((FOB – päritolustaatuseta materjalide väärtus)/FOB) x 100
kus
„Päritolustaatuseta materjalide väärtus“ = kõigi teie toote valmistamisel kasutatud päritolustaatuseta materjalide tolliväärtus importimise ajal või kui see ei ole teada ja seda ei ole võimalik kindlaks teha, siis esimene tuvastatav hind, mida nende päritolustaatuseta materjalide eest makstakse ELis või soodustatud partnerriigis.
„tolliväärtus“ – kooskõlas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 VII artikli rakendamise lepinguga (WTO leping tolliväärtuse määramise kohta) määratud tolliväärtus.
„tehasehind“ – toote tehasehind, mis on makstud või makstakse tootjale, kelle ettevõttes toimub viimane töö või töötlus, tingimusel et hind sisaldab kõikide kasutatud materjalide väärtust ja kõiki muid toote valmistamisel tekkinud kulusid, millest on maha arvatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või mida võib tagasi maksta saadud toote eksportimisel.
Reegel on täidetud, kui päritolustaatuseta materjalide kõnealune väärtus protsentides ei ületa toote erieeskirjas sätestatud protsendimäära.
Lisateave ELi-Jaapani lepingu arvutusmeetodi kohta on esitatud märkuses 4 „Päritolustaatuseta materjalide maksimaalse väärtuse arvutamine“ ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu päritolureegleid käsitlevas peatükis.
Näide 1: Plastpurgid (HS rubriik 39.24)
Mõnes ELi kauplemiskorras nõutakse plastpurkide reeglis (HS rubriik 39.24) järgmist:
„Tootmine [tootmine], milles kasutatavate [päritolustaatuseta] materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“
Plastpurkide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:
– plastist graanulid (HS rubriik 39.03) (väärtus 2 eurot)
– Lid (HS rubriik 39.24) (väärtus 0,50 eurot).
Plastpurk (tehasehind 6 eurot) vastab päritolureeglitele, sest kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % tehasehinnast.
Näide 2: Suusaketid (HS rubriik 73.15)
Mõne ELi sooduskaubanduse korra puhul nõutakse suusakette käsitleva eeskirjaga (HSi rubriik 73.15) järgmist:
„Tootmine, mille puhul kasutatavate rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ei ületa 50 % toote tehasehinnast (MaxNOM 50 % (EXW))“
Suusakettide tootja kasutab järgmisi väljastpoolt ELi ja partnerriiki imporditud päritolustaatuseta materjale:
– ahel (HS rubriik 73.15) (väärtus 150 eurot)
– roostevabast terasest traat (HS rubriik 72.23) (väärtus 60 eurot)
Suusakett (tehasehind 350 eurot) vastab päritolureeglile, sest HSi rubriiki 73.15 kuuluvate päritolustaatuseta materjalide väärtus on alla 50 % Suusakettide tehasehinnast, kuigi kõigi päritolustaatuseta materjalide koguväärtus ületab 50 % toote tehasehinnast.