Majanduspartnerluse lepingute (EPA) kohta

Tutvuge ELi majanduspartnerluslepingutega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) partneritega.

Lühitutvustus

 

Majanduspartnerluslepingud on ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahel läbiräägitavad kaubandus- ja arengulepingud. Need avavad ELi turud täielikult ja viivitamata, samal ajal kui AKV partnerid on üleminekuperioodidel ELi impordile avatud vaid osaliselt.

 

Majanduspartnerluslepingud:

  • on protsess, mis algab Cotonou lepingu allkirjastamisega.
  • on kohandatud vastavalt konkreetsetele piirkondlikele oludele.
  • kas lepingud vastavad WTO nõuetele, kuid lähevad kaugemale tavapärastest vabakaubanduslepingutest, keskendudes AKV arengule, võttes arvesse nende sotsiaal-majanduslikku olukorda ning hõlmates koostööd ja abi, et aidata AKV riikidel lepingutest kasu saada.
  • pakkuda võimalusi laiaulatuslikuks kaubanduskoostööks sellistes valdkondades nagu sanitaarnormid ja muud standardid.
  • luua ühisinstitutsioonid, mis jälgivad lepingute rakendamist ja käsitlevad kaubandusküsimusi koostööpõhiselt.
  • needon kavandatud muutuste liikumapanevaks jõuks, mis aitavad käivitada reforme ja aidata kaasa heale majandusjuhtimisele. See aitab AKV partneritel meelitada ligi investeeringuid ja hoogustada nende majanduskasvu.

Abisaavad riigid

Kokku rakendavad majanduspartnerluslepinguid juba 32 AKV riiki seitsmes piirkonnas:

Kaks Aafrika piirkonda – Lääne-Aafrika ja Ida-Aafrika Ühendus – ei ole veel lõpule viinud oma allkirjastamise protsessi, samal ajal kui ELi liikmesriigid ja 15 Lääne-Aafrika riiki 16st ning kaks viiest Ida-Aafrika Ühenduse riigist on need piirkondlikud majanduspartnerluslepingud allkirjastanud.

Vt ülevaade majanduspartnerluslepingu rakendamisest erinevates partnerriikides.

Asümmeetrilised sätted AKV riikide kasuks

Majanduspartnerluslepingutega nähakse AKV riikide kasuks ette asümmeetriasätted, näiteks tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstuse kaitse erimeetmed.

  • Kuigi ELi turud on kohe ja täielikult avatud, on AKV riikidel 15 aastat aega ELi impordile avamiseks (koos tundliku impordi kaitsega) ja erandjuhtudel kuni 25 aastat. Lisaks on 20 % kõige tundlikumate kaupade tootjatel püsiv kaitse konkurentsi eest.

Tariifid

  • EL annab AKV riikidest pärit impordile tollimaksu nullmäära ja nullkvoodi. Juurdepääs ELi turule on alaline, täielik ja tasuta kõigile majanduspartnerluslepinguga hõlmatud toodetele
  • AKV riigid kaotavad tollimaksud järk-järgult 15–25 aasta jooksul. Sellised tundlikud tooted nagu toiduained võib liberaliseerimisest täielikult välja jätta. Kui mõne ELi kauba import AKV riikidesse järsult suureneb, kohaldatakse kaitsemeetmeid, näiteks impordikvoote. Mõned majanduspartnerluslepingud võimaldavad AKV riikidel kehtestada uusi tollimakse konkreetsetel arengualastel põhjustel.
  • Täpse teabe leidmiseks teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse toote päritolu- ja sihtriiki, kasutage Minu kaubandusassistenti otsinguvõimalust. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutustega.

Päritolueeskirjad;

 

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun tutvuge minu kaubandusassistentisasuva interaktiivse päritolureeglite enesehindamise vahendiga (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja saada teada, kuidas koostada õigeid dokumente.

Paindlikud päritolureeglid võimaldavad AKV riikidel eksportida teistest riikidest pärit sisendiga tooteid, eelkõige sellistes olulistes sektorites nagu põllumajandus, kalandus, tekstiili- ja rõivatööstus. Näiteks võib tekstiiltoode siseneda ELi tollimaksuvabalt, kui vähemalt üks selle tootmise etapp – näiteks kudumine või silmuskudumine – toimus majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigis.

Lubatud hälve

Majanduspartnerluslepingutes sisalduvad lubatud hälbed on tavalistest leebemad. Need moodustavad 15 % lõpptoote tehasehinnast, mitte 10 %, mis on enamikus ELi lepingutes ette nähtud. Tekstiili- ja rõivatoodete suhtes kohaldatakse eritolerantse.

Kumulatsioon

Majanduspartnerluslepingute üldsätted hõlmavad järgmist liiki kumulatsiooni:

  • Kahepoolne kumulatsioon ELiga
  • Diagonaalne kumulatsioon ja täielik kumulatsioon ÜMTde ja AKV riikidega. Eri majanduspartnerluslepingutes kohaldatavad sätted võivad olla erinevad. Palun tutvuge iga majanduspartnerluslepingu asjakohaste sätetega. Enamikus rakendatud majanduspartnerluslepingutes kohaldatakse kumuleerimist kõigi AKV riikidega (nagu on määratletud igas majanduspartnerluslepingus) ainult juhul, kui:
    • päritolustaatuse omandamises osalevad riigid on sõlminud halduskoostöölepingud;
    • sisendid ja lõpptooted on saanud päritolustaatuse, kohaldades samu päritolureegleid, mis sisalduvad majanduspartnerluslepingus.
  • Kumulatsioon naaberriikidega. Materjale, mis pärinevad naaberarenguriigist (mis kuuluvad sidusasse geograafilisse üksusesse), mis ei ole AKV riik, võib käsitada majanduspartnerluslepingu riikidest pärit materjalidena, kui need sisalduvad seal saadud või toodetud tootes. Pange tähele:
    • Loetelu naaberriigist on lisatud igale protokollile.
    • Seda liiki kumulatsiooni kohaldamiseks peavad majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigid seda taotlema.
    • Sellisel juhul määratakse naaberriikidest pärit sisendite suhtes kohaldatavad päritolureeglid kindlaks igas majanduspartnerluslepingus.

SADC majanduspartnerluslepingu puhul, mida kohaldatakse ajutiselt alates 16. septembrist 2016, on veel kahte liiki kumulatsiooni, mis asendavad naaberarenguriikidega kumulatsiooni käsitlevaid sätteid. Need on:

  • Kumulatsioon materjalide puhul, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidus enamsoodustusrežiimi tollimaksuvabastust
  • Kumulatsioon teistest riikidest pärit materjalide puhul, mille suhtes kohaldatakse soodustollimaksu ja kvoodivaba pääsu Euroopa Liitu

Praktikas võimaldab eespool nimetatu SADC majanduspartnerluslepingu riikidel kohaldada päritolu kumulatsiooni kõigi materjalide puhul, mida võib ELi importida tollimaksu nullmääraga (see toimub kas ELiga sõlmitud sooduskorra raames, sealhulgas üldiste tariifsete soodustuste kava raames, või enamsoodustusrežiimi alusel). Seega kehtestatakse majanduspartnerluslepingule allakirjutanud riikide jaoks tollimaksu nullmääraga materjalide suhtes üldine kumulatsioon, olenemata nende päritolust.

Otsevedu

Impordiriigi tollile tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Kohaldatakse otsevedu Ida- ja Lõuna-Aafrika riigi ja ELi vahel (või kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud teiste riikide territooriumi kaudu). Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muu territooriumi kui Ida- või Lõuna-Aafrika riigi või ELi territoorium.

Kohaldatakse otsevedu Vaikse ookeani piirkonna riigi ja ELi vahel (või läbi teiste kumulatsiooni käsitlevates artiklites nimetatud riikide territooriumi). Sama põhimõtet kohaldatakse CARIFORUMi riikide ja ELi vahelise kaubaveo suhtes.

SADC majanduspartnerluslepingu puhul asendatakse otsetransporti käsitleva sätte rangemad tingimused uue süsteemiga, mida nimetatakse mittemuutmiseks. Mittemuutmise reegel võimaldab saadetisi ümber laadida, ladustada ja osadeks jagada kolmandate riikide territooriumil.

Tollimaksude tagastamine

See tähendab, et eelnevalt edasiseks töötlemiseks imporditud ja seejärel ELiga majanduspartnerluslepingu sõlminud riiki eksporditud materjalidelt võib taotleda tollimaksu tagastamist.

Laevade tingimused

Avamerel ja majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide majandusvööndites püütud kala võib pidada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riigist pärinevaks üksnes juhul, kui see on püütud laevadega, mis vastavad teatavatele kriteeriumidele. Need kriteeriumid on seotud laeva registreerimise kohaga, lipuga, mille all laev sõidab, ja nende omandiõigusega.

Pidage meeles, et EPA päritolureeglite kohaselt ei ole meeskonna, kaptenite või ohvitseride kodakondsuse suhtes kehtestatud erinõuet. Need nõuded, mis sisaldusid algses Cotonou lepingus, on nüüdseks välja jäetud, et hõlbustada majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikide püütud kalale päritolu andmist.

Kumulatsiooni käsitlevate sätete tõttu võivad majanduspartnerluslepingu riigid neid tingimusi täita.

Tootepõhised päritolureeglid

Tootepõhised eeskirjad on esitatud iga protokolli II lisas. Mõne majanduspartnerluslepingu puhul on siiski mõned leebemad eeskirjad esitatud 2A lisas.

 

Kasutage minu kaubandusassistendi otsinguvõimalust, et leida teie konkreetse toote suhtes kohaldatavad eeskirjad, mis põhinevad toote päritoluriigil ja sihtriigil.

Kitsendused

Lisaks nendele sätetele on erinevate majanduspartnerluslepingute alusel tehtud erandeid konkreetsest tootereeglist. Näiteks Cariforumi majanduspartnerluslepinguga tehti Dominikaani Vabariigile erand (vt Cariforumi majanduspartnerluslepingu erieeskiri rõivaste kohta), Ida-ja Lõuna-Aafrika ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingud võimaldasid vastavalt tuunikonservide kohta erandi (vt Ida- ja Lõuna-Aafrika majanduspartnerluslepingut tuunikonservidekohta) ning SADC majanduspartnerluslepingu riikidele on tehtud erandeid mitmes valdkonnas, sealhulgas tuuni ja homaari osas. (vt Namiibia kohta erieeskiri pikkuim-tuuni ja Mosambiigi kohta garneelide, krevetiliste ja homaaride kohta).  

Päritolutõendid

  • Heakskiidetud eksportijaks saamiseks peate suutma oma tollile tõendada oma toodete päritolustaatust ja muid nõudeid, mida nad võivad kehtestada.

Tolliasutus võib teie heakskiidetud eksportija staatuse väärkasutuse korral tühistada. Protseduuride kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust oma tolliasutustega.

  • Soodustollimaksu kohaldamiseks peab majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidest pärit toodetega olema kaasas päritolutõend. Päritolutõend kehtib kümme kuud. See võib olla kas
    • liikumissertifikaat EUR.1, mille on välja andnud ekspordiriigi toll. Sertifikaati taotlev eksportija (või volitatud esindaja) peab olema valmis taotluse korral esitama asjaomaste toodete päritolustaatust tõendavad dokumendid ja vastama muudele päritolureegleid käsitleva protokolli nõuetele.
    • arvedeklaratsioon – mille on välja andnud mis tahes eksportija saadetiste puhul, mille väärtus on 6000 eurot või vähem, või heakskiidetud eksportijate poolt mis tahes väärtusega saadetiste puhul
  • Arvedeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad oma toodete päritolustaatust ja vastavad muudele päritolureegleid käsitleva protokolli nõuetele.

 

Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 ja arvedeklaratsiooni asjakohased näidised on esitatud igas EPA lepingus mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid käsitleva protokolli lisadena.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

  • Tutvuge tehniliste nõuete, eeskirjade ja protseduuridega, millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama.
  • Otsige kaubandusassistendi andmebaasis Teie toote ja selle päritoluriigi suhtes kohaldatavaid erieeskirju ja -eeskirju. Teie tootega seotud nõuetegatutvumiseks peate kõigepealt teadma selle tollikoodi. Kui te ei tea tollikoodi, saate seda otsida sisseehitatud otsingumootorist oma toote nimega.

Sanitaar- ja ohutusnõuded

Tollivormistusdokumendid ja -menetlused

Päritolu tõendamise ja kontrollimise kord

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada soodustariifi taotlemisel oma toodete päritolu, ja eeskirjad, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, on esitatud eespool punktis „Päritolureegleid“.  

Muud dokumendid

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

Teenuskaubandus

  • Konkreetne teave ELi teenusteturu kohta
  • Üldine teave teenuskaubandust reguleerivate eeskirjade, eeskirjade ja võimaluste kohta

Riigihanked

Investeerimiseks

Muud (konkurents, mänguasjade ohutuse direktiiv)

Võistlus

  • Alates 2014. aastast on EL peatanud kõigi majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete eksporditoetused.
  • EL on vähendanud meetmeid tootmist ja kaubandust moonutavate meetmetega
  • Kui kohalik tööstus on Euroopast pärit impordi hüppelise kasvu tõttu ohustatud, võimaldavad majanduspartnerluslepingud võtta meetmeid, et kaitsta tööstussektoreid ja tärkavat tööstust.

Kestlik areng

Majanduspartnerluslepingud põhinevad selgesõnaliselt Cotonou lepingus sätestatud „olulistel ja põhilistel“ elementidel, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõtetel ja heal valitsemistaval. Majanduspartnerluslepingud sisaldavad seega õiguste ja säästva arengu kohta üht kõige tugevamat sõnastust, mis on ELi lepingutes olemas.

  • „Täitmata jätmise klausel“ tähendab, et „asjakohaseid meetmeid“ (nagu on sätestatud Cotonou lepingus) võib võtta juhul, kui mis tahes pool ei täida oluliste osadega seotud kohustusi. See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • Majanduspartnerluslepingute ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingute rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Piirkondlik integratsioon

Majanduspartnerluslepingute eesmärk on aidata kaasa piirkondlikule majandusintegratsioonile. Majanduspartnerluslepingutes on piirkondlike soodustuste klauslites sätestatud, et sama piirkonna riigid annavad üksteisele vähemalt samasuguseid eeliseid kui ELile.

Majanduspartnerluslepingud on seega samavõrd seotud majanduspartnerluslepingus osalevate riikide vahelise kaubandusega kui ka ELiga kauplemisega.

  • EL pakub arenguabi ja kaubandussuutlikkuse suurendamise meetmeid, et toetada AKV põllumajandustootjaid sanitaar-, fütosanitaar- ja muude põllumajandusstandardite järgimisel.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

Koos iga majanduspartnerluslepinguga annab EL kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberimajandust. Teie jaoks tähendab see vähem raskusi tolliga tegelemisel.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Vt brošüür „Partnerluse rakendamine praktikas“. Majanduspartnerluslepingud ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide vahel

Jagage seda lehte:

Kiirlingid