ELi ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduspartnerluse vaheleping

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna (ajutine) majanduspartnerlusleping lihtsustab kahe piirkonna elanikel ja ettevõtjatel teineteisesse investeerimist ja teineteisega kauplemist ning edendab arengut kogu Vaikse ookeani piirkonnas. Lugege, kuidas ELi majanduspartnerlusleping nelja Vaikse ookeani piirkonna riigiga võib teie kaubandusele kasu tuua.

Kokkulepe lühidalt

Euroopa Parlament ratifitseeris ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu 2011. aasta jaanuaris ja Paapua Uus-Guinea 2011. aasta mais. Fidži valitsus hakkas lepingut kohaldama 2014. aasta juulis. Samoa ühines lepinguga 2018. aasta detsembris ja kohaldab seda sellest ajast alates. Saalomoni Saared ühinesid lepinguga 2020. aasta mais ja kohaldavad seda sellest ajast alates.

Tonga ja Ida-Timor on teatanud Euroopa Komisjonile oma kavatsusest majanduspartnerluslepinguga ühineda.

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping avab kaubavahetuse ELiga. Leping sisaldab

  • kõigi majanduspartnerluslepinguga ühinenud Vaikse ookeani piirkonna riikidest pärit kaupade tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule
  • turgude asümmeetriline ja järkjärguline avamine ELi kaupadele, võttes täielikult arvesse arengutaseme erinevusi ja tundlikke sektoreid;
  • teatavate tundlike sektorite ja toodete väljajätmine liberaliseerimisest Vaikse ookeani piirkonnas
  • Vaikse ookeani piirkonna riikide võimalus taaskehtestada tollimaksud ja kvoodid, kui import EList häirib või ähvardab häirida nende kohalikku majandust
  • eeskirjad tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohta, et aidata Vaikse ookeani piirkonna eksportijatel täita ELi impordistandardeid;
  • tõhusad tolliprotseduurid ja tihedam koostöö haldusasutuste vahel
  • Vaikse ookeani piirkonna töödeldud kalandustoodete täiustatud päritolureeglid – nn ülemaailmse hankimise säte, mille eesmärk on hoogustada töökohtade loomist ja arengut piirkonnas.

Abisaavad riigid

  • Fidži
  • Paapua Uus-Guinea
  • Samoa
  • Saalomoni saared

Võimalikud tulevased kasusaajad riigid

  • Tonga väljendas kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda
  • Ida-Timor väljendas kavatsust majanduspartnerluslepinguga ühineda
  • Lepinguga võivad ühineda ka teised AKV Vaikse ookeani piirkonna riigid.

Asümmeetrilised sätted Vaikse ookeani piirkonna riikide kasuks

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepinguga nähakse Vaikse ookeani piirkonna riikide jaoks ette asümmeetrilised sätted, nagu tundlike toodete väljajätmine liberaliseerimisest, pikad liberaliseerimisperioodid, paindlikud päritolureeglid ning põllumajanduse, toiduga kindlustatuse ja tärkava tööstuse eritagatised ja -meetmed.

 

Samal ajal kui ELi turud avati kohe ja täielikult, avavad Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigid oma turud osaliselt ja järk-järgult impordile EList, võttes täielikult arvesse arengutaseme erinevusi.

Tariifid

  • EL annab 100 % tollimaksu- ja kvoodivaba juurdepääsu kogu Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidest pärit impordile. Juurdepääs ELi turule on püsiv, täielik ja kõigile toodetele tasuta.
  • Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigid kaotavad tollimaksud osaliselt ja järk-järgult järgmiselt:
    • Paapua Uus-Guinea avas vabatahtlikult oma turu 88 %-le ELi impordist alates esimesest päevast (isegi kui ta oleks saanud kasu 15-aastasest üleminekuperioodist)
    • Fidži avab 15 aasta jooksul oma turu 87 %-le ELi impordist
    • Samoa avab 20 aasta jooksul oma turu 80 %-le ELi impordist
    • Saalomoni Saared avavad oma turu 83 %-le ELi impordist 15 aasta jooksul
  • Kui mõne ELi kauba import Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidesse järsult suureneb, võivad Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigid teatavatel tingimustel kohaldada selliseid kaitsemeetmeid nagu impordikvoodid ja tollimaksude taaskehtestamine.

 

Kasutage minu kaubandusassistendi otsingut, et leida täpne teave teie konkreetse toote tollimaksude ja tariifide kohta, võttes arvesse selle päritolu- ja sihtriiki. Kahtluse korral võtke ühendust oma tolliasutusega.

 

Päritolureeglid

Sooduskohtlemisesaamiseks peab teie toode vastama lepingus sätestatud päritolureeglitele. Palun kontrollige  minu kaubandusassistendiinteraktiivset päritolureeglite enesehindamisvahendit (ROSA), et hinnata, kas teie toode vastab päritolureeglitele, ja uurige, kuidas koostada õigeid dokumente.

Selles jaotises on esitatud üldine teave päritolureeglite ja päritolumenetluste kohta.

Päritolu on kaubeldavate kaupade "majanduslik riikkondsus". Kui te ei ole teemaga varem kokku puutunud, leiate põhimõistete tutvustuse kaupade jaotisest.

Päritolureeglid

Soodustariifi saamiseks peab teie toode vastama teatavatele eeskirjadele, mis tõendavad selle päritolu.

Kust leida päritolureeglid?

Päritolureeglid on sätestatud ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu II protokollis, milles käsitletakse mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratlust ja halduskoostöö meetodeid.

Kas minu toode on pärit EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist?

Selleks et teie toote suhtes saaks kohaldada ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu alusel madalamat soodustariifi või nulltariifi, peab see olema pärit EList või Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu riigist. Toodet käsitatakse EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist pärinevana, kui see on

Toode peab vastama ka kõigile muudele peatükis sätestatud kohaldatavatele nõuetele (nt ebapiisav töö või töötlus, otseveo eeskiri). Samuti on olemas mõned täiendavad paindlikkusmeetmed, mis aitavad teil järgida tootepõhiseid eeskirju (nt tolerantsus või kumulatsioon).

 

Näited tootepõhistest eeskirjadest ELi kaubanduslepingutes

  • lisandväärtuse reegel – kõigi kasutatavate päritolustaatuseta materjalide väärtus ei tohi ületada teatavat protsenti toote tehasehinnast.
  • tariifse klassifikatsiooni muutmine – tootmisprotsessi tulemusena muutub päritolustaatuseta materjalide ja lõpptoote tariifne klassifikatsioon, nt päritolustaatuseta paberimassist paberi tootmine (harmoneeritud süsteemi grupp 48) (harmoneeritud süsteemi grupp 47);
  • eritoimingud – vajalik on konkreetne tootmisprotsess, näiteks lõngakiudude ketramine. Selliseid eeskirju kasutatakse peamiselt tekstiili- ja rõivasektoris ning keemiasektoris.
  • neid erinevaid eeskirju on võimalik kombineerida, järgides erinevaid eeskirju alternatiivselt või kombineeritult.

Näpunäiteid, mis aitavad teil järgida tootepõhiseid eeskirju

Leping pakub täiendavat paindlikkust, mis aitab teil järgida tootepõhiseid eeskirju, nagu tolerantsus või kumulatsioon.

Tolerants
  • lubatud hälbe reegel võimaldab tootjal kasutada päritolustaatuseta materjale, mis on tavaliselt tootepõhise reegliga keelatud, kuni 15 % ulatuses toote tehasehinnast
  • seda lubatud hälvet ei tohi kasutada selleks, et ületada tootepõhistes reeglites loetletud päritolustaatuseta materjalide maksimaalset künnist, mis on väljendatud väärtusena.
  • erihälbeid kohaldatakse harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63 klassifitseeritud tekstiil- ja rõivatoodete suhtes, mis sisalduvad 1. lisa „Sissejuhatavad märkused“ märkustes 5–6.
Kumulatsioon

Lepinguga nähakse ette järgmised päritolu kumulatsiooni liigid:

  • kahepoolne kumulatsioon, mis võimaldab Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist pärit materjale käsitada EList pärit materjalidena (ja vastupidi), kui neid kasutatakse toote valmistamisel
  • täielik kumulatsioon, mis võimaldab käsitada päritolustaatuseta materjale EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikidest pärinevana, kui need materjalid on läbinud töö või töötluse kõnealustes riikides või muudes AKV riikides või ELi ülemeremaades ja -territooriumidel
  • diagonaalne kumulatsioon, mis võimaldab mis tahes Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist, muust AKV riigist või ELi ülemeremaalt või -territooriumilt pärit materjale käsitada Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist või EList pärit materjalidena, kui neid kasutatakse toote tootmisel teatavatel tingimustel. Selline kumulatsioon eeldab, et kahe riigi vahel, kust päritolu kumuleeritakse, on sõlmitud halduskoostöö leping.

Alates 22. veebruarist 2019 võib EL kohaldada diagonaalset kumulatsiooni teatavate AKV riikide ning ELi ülemeremaade ja -territooriumidega (ELT C 69, 22.2.2019, lk 2).

  • kumulatsioon naabruses asuvate arengumaadega, mis võimaldab teatavate tingimuste täitmise korral käsitada sellistest riikidest pärit materjale Vaikse ookeani piirkonna riigist pärit materjalidena, kui neid kasutatakse toote valmistamiseks;

Muud nõuded

Toode peab vastama ka kõigile muudele protokollis sätestatud kohaldatavatele nõuetele, nagu ebapiisav töö või töötlus või otseveo eeskiri:

Transport läbi kolmanda riigi: otseveo eeskiri

Päritolustaatusega tooted tuleb transportida EList Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riiki (ja vastupidi), ilma et neid kolmandas riigis täiendavalt töödeldaks.

Ümberlaadimine või ajutine ladustamine kolmandas riigis on lubatud, kui tooted jäävad tollijärelevalve alla ja nendega ei tehta muid toiminguid kui:

  • mahalaadimine
  • ümberlaadimine
  • kõik toimingud, mis on ette nähtud nende hea seisundi säilitamiseks;

Päritolustaatusega tooteid võib torutranspordi kaudu vedada läbi muu territooriumi kui Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riikide või ELi territoorium.

Importiva riigi tolliasutusele tuleb esitada tõendid otseveo kohta.

Tollimaksu tagastamine

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerluslepingu kohaselt on lubatud soodustariifi alusel eksporditava toote valmistamiseks kasutatud päritolustaatuseta materjalidelt varem makstud tollimaksude tagasimaksmine.

Päritolumenetlused

Eksportijad ja importijad peavad järgima päritolumenetlusi. Soodustariifitaotlustega seotud päritolumenetlused ja tollipoolne kontroll on sätestatud IV jaotises päritolutõendi kohta ja V jaotises halduskoostöö korra kohta. Neis selgitatakse näiteks, kuidas:

  • deklareerida toote päritolu
  • eelistuste taotlemiseks
  • toll saab kontrollida toote päritolu.

Kuidas soodustariifi taotleda?

Sooduskohtlemise saamiseks peate esitama päritolutõendi.

  • teil on vaja kas
    • kaupade liikumissertifikaat EUR.1 või
    • päritoludeklaratsioon
  • päritolutõend kehtib kümme kuud alates väljaandmise kuupäevast;
  • päritolutõendit ei nõuta, kui toodete koguväärtus ei ületa
    • 500 eurot väikepakendite puhul
    • 1200 eurot isikliku pagasi eest

Päritolutõend

Kaupade liikumissertifikaat EUR.1

  • Kaupade liikumissertifikaadi EUR.1 annab välja eksportiva riigi toll.
  • III lisas on esitatud sertifikaadi EUR.1 näidis ja juhised selle täitmiseks.
  • sertifikaati taotlev eksportija peab olema valmis esitama asjaomaste toodete päritolustaatust tõendavad dokumendid;

Päritoludeklaratsioon (eksportija enda deklaratsioon)

  • eksportijad võivad ise deklareerida, et nende toode on pärit EList või Vaikse ookeani majanduspartnerluslepingu riigist, esitades päritoludeklaratsiooni. Päritoludeklaratsiooni võib koostada:
    • heakskiidetud eksportija või
    • mis tahes eksportija, kui toodete koguväärtus ei ületa 6000 eurot.

 

Heakskiidetud eksportijad

Käesoleva lepingu alusel võivad eksportijad taotleda oma tolliasutustelt luba koostada päritoludeklaratsioone mis tahes väärtusega toodete kohta.

Eksportija peab esitama tollile piisavad tagatised selle kohta, et toodete päritolustaatust ja kõigi muude lepingu (protokolli) nõuete täitmist on võimalik kontrollida.

Kuritarvituste korral võib toll heakskiidetud eksportija staatuse tühistada.

Mida peaks päritoludeklaratsioon sisaldama?

Esitamine

  • eksportija võib koostada päritoludeklaratsiooni sellega hõlmatud toodete eksportimisel või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis hiljemalt kahe aasta jooksul pärast sellega hõlmatud toodete importimist;
  • päritoludeklaratsiooni täitmisel peaksite olema valmis esitama dokumendid, mis tõendavad teie toodete päritolustaatust;

Päritolu kontrollimine

Toll võib kontrollida, kas imporditud toode on tõepoolest päritolustaatusega või vastab muudele päritolunõuetele. Kontrollimise aluseks on

  • halduskoostöö importiva ja eksportiva lepinguosalise tolliasutuste vahel
  • kohalike tolliasutuste tehtavad kontrollid – importiva lepinguosalise kontrollkäigud eksportija juurde ei ole lubatud

Eksportiva lepinguosalise ametiasutused määravad kindlaks päritolu ja teavitavad importiva lepinguosalise ametiasutusi tulemustest.

Tootenõuded

Tehnilised eeskirjad ja nõuded

  • tutvuda tehniliste nõuete, eeskirjade ja menetlustega, millele kaup peab Euroopa Liitu importimiseks vastama;
  • otsige minu kaubandusassistendilt konkreetseid eeskirju ja määrusi, mida kohaldatakse teie toote ja selle päritoluriigi suhtes

Sanitaar- ja fütosanitaarnõuded

Tollivormistuse dokumendid ja protseduurid

Kirjeldus selle kohta, kuidas tõendada oma toodete päritolu soodustariifide taotlemiseks, ja eeskirjade kohta, mis on seotud päritolu kontrollimisega tolliasutuste poolt, on esitatud eespool päritolureegleid käsitlevas jaos.

Tutvuge muude tollivormistusdokumentide ja -menetlustega, mida on vaja Euroopa Liitu importimiseks.

Teavet impordi ja ekspordi tolliprotseduuride kohta üldiselt leiate maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.

Intellektuaalomand ja geograafilised tähised

Teenustekaubandus

Riigihanked

Investeeringud

Muud valdkonnad

Konkurents

  • EL on alates 2014. aastast peatanud kõigi majanduspartnerluslepinguga ühinenud riikidesse eksporditavate toodete ekspordisubsiidiumid.
  • EL on minimeerinud tootmist ja kaubandust moonutavaid meetmeid
  • kui kohalik tööstus satub Euroopast pärit impordi järsu kasvu tõttu ohtu, võimaldab Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping võtta meetmeid tööstussektorite ja tärkava tööstuse kaitsmiseks;

Säästev areng ja inimõigused

ELi ja Vaikse ookeani piirkonna majanduspartnerlusleping põhineb selgesõnaliselt Cotonou lepingus sätestatud olulistel ja põhielementidel, st inimõigustel, demokraatlikel põhimõtetel, õigusriigi põhimõttel ja heal valitsemistaval.

  • „täitmata jätmise klausel” tähendab, et kui mis tahes lepinguosaline ei täida oma kohustusi seoses oluliste osadega, võib võtta asjakohaseid meetmeid (nagu on sätestatud Cotonou lepingus). See võib hõlmata kaubandussoodustuste peatamist.
  • majanduspartnerluslepingute ühiste institutsioonide ülesanne on jälgida ja hinnata majanduspartnerluslepingu rakendamise mõju lepinguosaliste säästvale arengule. Kooskõlas Cotonou lepinguga on kodanikuühiskonnal ja parlamendiliikmetel selge roll.

Suutlikkuse suurendamine ja tehniline abi

EL annab kaubandusabi tehnilist abi. See aitab riikidel kohandada oma tolliprotseduure ja vähendada paberimajandust. Teie jaoks tähendab see tolliga tegelemisel vähem vaeva.

Kasulikud lingid ja dokumendid

Jagage seda lehte: